Sõja ülevaade: 1662. päev – ühe rindejoone muutuse tuvastas
Avaldatud: 12 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. september 2026:
ühe väikese rindejoone muutuse tuvastas ja süvarünnakutest pisu rohkem.
1. venemaa rünnakud Ukraina sügavusse.
2. Ukraina kaugmaarünnakud venemaa ja okupeeritud alade sügavusse.
3. Kursk: rindejoones muutusteta.
4. Harkiv: üks vene pool samm edasi.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Peterburist on saamas venemaa uue kütusekriisi laine epitsenter.
12. venemaast sai isikuandmete lekete poolest maailma liider.
13. Mõnda vene oligarhi tahetakse saada sanktsioonide alt välja.
14. putin teatas, et Euroopa riikide sõjaväekontingendi paigutamine Ukraina territooriumile tähendaks sõda venemaaga
15. Lühiuudised
Viimase ööpäeva põhjal saab rääkida juba üsna selgelt vastastikusest strateegilise tagala sõjast: venemaa püüab kahjustada Ukraina kütuse-, logistika- ja majandustaristut, Ukraina aga venemaa nafta-, gaasi-, tööstus- ja logistikavõimekust sadade kuni tuhandete kilomeetrite kaugusel rindest ning okupeeritud aladel elektritaristu võimalikult suurel alal rivist väljaviimist.
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 237 lahingukokkupõrget. Kõik nagu varasemalt erisusega, et eile võisid edeneda üritavad grupid jälle keskmiselt pisu suuremad olla ning aktiivsed lõigud ikka samad. Kipub juba ootama mõnd suuremat vene soomus ja kergliikurite kolonni rünnakut, sest pisu peaks vene kindralite närv krussis olema, et loodetud edu vaatamata tugevale survele siiski saadud pole.
Eile korraldas vastane 106 õhurünnakut, mille käigus heideti 339 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 10 688 kamikaze-drooni ning tulistasid asulaid ja Ukraina vägede positsioone 2784 korral, neist 30 korral mitmikraketiheitjatest. Liugpommide kõrge arv muret teeb ja üha enam on päevi, kus tapjadroonegi üle 10 tuhande õhus. Vaid kaudtuli vähenemise kursil on aga seegi mõistetav, sest üha keerulisem on tuua torusid laskekaugusele ja siis sealt elusalt minema saada.
Head numbrid aga vene kõiksugu tehnika tabamisel ikka tõusuteel ja seda ka kogumis ning vist erinevat tüüpi rindelähedaste droonide allakasmise rekordite lähedale jälle jõuti ning õhutõrjevahendite ning mitmikraketiheitjate tabamised ka ok.
1. venemaa rünnakud Ukrainale.
Ööl vastu 12. septembrit oli kõige tugevama kombineeritud löögi all Odessa oblast. Ukraina teadete järgi kasutas venemaa droone, tiibrakette Kalibr ja ballistilisi rakette. Rünnakut kirjeldatakse massiivse kombineeritud õhurünnakuna.
Sellele eelnes 11. septembril väga intensiivne rünnakulaine. Ööl vastu reedet saatis venemaa Ukraina õhujõudude andmetel teele 161 Shahedi, Gerbera ja muud drooni, millest ligikaudu pooled olid kiiremad reaktiivmootoriga variandid. Lisaks kasutati üht S8000 Banderol tüüpi õhust välja lastavat tiibraketti. Ukraina teatel neutraliseeriti 138 drooni, kuid tabamusi registreeriti 19 kohas.
Eriti tähelepanuväärne oli Kiievi tanklate süstemaatiline ründamine. 11. septembril tabasid reaktiivdroonid kaht tanklat, surma sai kaks ja vigastada vähemalt 12 inimest, nende hulgas laps. Reutersi andmetel tabasid venemaa rünnakud ööpäeva jooksul veel Dnipropetrovski, Zaporižja ja Harkivi piirkonda ning kokku hukkus neis rünnakutes veel vähemalt kolm inimest.
See näib olevat osa viimaste nädalate laiemast muutusest: lisaks Ukraina energiataristule ründab venemaa üha rohkem kütuselogistikat, ladusid, kaubanduskeskusi ja transpordisõlmi. Kiievis on viimastel nädalatel sagenenud just kiirete reaktiivdroonide kasutamine.
2. Ukraina rünnakud venemaale ja okupeeritud aladele.
Ka Ukraina korraldas 11. septembril ühe viimase aja suurematest droonirünnakutest venemaa sügavusse. venemaa kaitseministeerium väitis, et ajavahemikus 10. septembri kella 20-st kuni 11. septembri kella 8-ni hävitati 777 drooni. See arv pärineb vene kaitseministeeriumilt ja seda pole sõltumatult kinnitatud. Droonidest teatati muu hulgas Brjanski, Kurski, Belgorodi, Tuula, Rjazani, Lipetski, Nižni Novgorodi, Saraatovi, Rostovi ja Samaara oblastis ning Krimmis, Udmurtias ja Permi krais.
Kõige olulisemate sihtmärkide seas oli Saraatovi naftatöötlemistehas. Ukraina kindralstaap kinnitas, et seda rünnati, ning tehases puhkes tulekahju. Saratovis tabati ka veebikaubandusettevõtte Ozon suurt logistikakeskust, mis süttis ja tuli evakueerida.
Volgogradis sai raketirünnakus kohalike vene võimude teatel kannatada tööstusobjekt ja kaks elumaja ning kaks inimest sai vigastada. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina väed tabasid Saraatovi ja Volgogradi oblastites ettevõtet ja naftasektori rajatist ning muid sihtmärke venemaa territooriumil ja Musta mere piirkonnas.
Ööl vastu 12. septembrit tuli uusi teateid droonirünnakust Togliattile Samaara oblastis. Kohalike teadete ja OSINT-kanalite järgi võis üheks sihtmärgiks olla keemiatööstusettevõte, kuid 12. septembri hommikul pole sihtmärgi ega võimalike kahjustuste kohta veel piisavalt sõltumatut kinnitust.
Laiem pilt on praegu üsna selge: Ukraina keskendub järjest süstemaatilisemalt venemaa naftatöötlemisele, kütuselogistikale ja muule sõjamajandust toetavale taristule, samal ajal kui venemaa on laiendanud lööke Ukraina kütuse-, logistika- ja tsiviilmajanduse objektidele. Ukraina rünnakute mõju venemaa naftasektorile on juba piisavalt suur, et IEA kärpis sel nädalal venemaa 2026. ja 2027. aasta naftatootmise prognoosi.
Üks oluline kontekst veel: Ukraina on viimastel päevadel demonstreerinud märkimisväärselt kasvanud löögiulatust. 9. septembril tabati Novõi Urengoi ja Purovski gaasitöötlemisrajatisi Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas, ligi 2800–3000 km kaugusel Ukrainast. ISW hindab neid Ukraina senisteks kõige kaugemateks droonilöökideks.
Okupeeritud Donetsk.
11.–12. septembri löökide põhilised sihtmärgid: okupeeritud Donetskis droonide stardi- ja laoobjekt ning Snižne tehas; Luhanski oblastis droonioperaatorite väljaõppekeskus ja viimaste päevade jooksul sügaval tagalas asuvad laskemoona- ja energiaobjektid, Krimmis aga jätkub süsteemne energia- ja sõjalise logistika taristu ründamine.
Üks huvitav areng on just okupeeritud alade elektrivõrgu süstemaatiline ründamine. See pole enam üksikute alajaamade juhuslik tabamine, vaid Ukraina enda kirjelduse järgi kampaania, mille eesmärk on raskendada vene vägede logistikat, raudteetransporti, kütusevarustust ja sidet.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: Harkivi poole põhja suunalt suunduva maantee läheduses Hoptivka asulas lehvitas vene soldat lippu. Hetkel tundub, et vähemalt korraks kand maha saadi.
Vovtšanski kandis ok.
5. Kupjansk-Kreminna: jätkuvalt on kuidagi eetrivaikust Kupianski kandis ning kumbki pool on aktiivne Lõmani kandis ja ootab sealt uut infot. Võimalik on siiski kummalgi poolel edeneda…
6. Siversk: jälle pisu üllatusena rindejoones muutusteta ja üks kõlakas ringles, et mõni Ukraina reid võis tavapärasest kaugemale ulatuda.
7. Bahmut: hetkel tundub, et Ukraina aktiivsus jätkus ning suudetakse hoida paremat kontrolli Kostjantõnivka linna keskusest põhja pool ning linnast väljas lääne pool. Küll on hakanud vist pisu rohkem murenema Tšassiv Jari külg, eks näis.
8. Donetsk: muutusi küll rindejoones ei tuvastanud aga see vist läheb oskamatu info otsimise kapsaaeda, millest osat võib-olla (siis kui hästi on) mõjutab Ukraina omade tahtlik eetrivaikust OPSECi pärast. Loota ikka võib.
9. Lõunarinne: muutusteta. Üllatuslikul kombel hoiavad ka siin hetkel mitmed blogijad vist infot kinni Orihivi suunal. Äkki mõne päeva pärast targem.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: Peterburist on saamas venemaa uue kütusekriisi laine epitsenter: tanklates on kilomeetritepikkused järjekorrad, tankurid on tühjad ning bensiini müügile on kehtestatud ranged piirangud.
11. septembri seisuga langes nende tanklate osakaal, kus bensiini sai ilma järjekorrata, alla 40%, kuigi veel augustis püsis see umbes 90% juures. Seda näitavad teenuse GdeBenz andmed, mida analüüsis majandusteadlane Janis Kluge. Peaaegu igas teises tanklas polnud bensiini üldse saada. Ajavahemikul 3.–9. septembrini halvenes bensiini kättesaadavus Peterburis kiiremini kui üheski teises venemaa suurlinnas.
Kütus hakkas tanklatest kaduma mõni päev pärast seda, kui droonid ründasid Kinefi naftatöötlemistehast, mis on Loode-venemaa suurim ja tootmisvõimsuselt riigi suuruselt teine rafineerimistehas.
Reutersi andmetel said tehases kahjustada mõlemad naftatöötlemisseadmed ning tootmine peatati 30. augustil. Tehas toodab aastas kaks miljonit tonni bensiini ja seitse miljonit tonni diislikütust. Kirišis asuv tehas on Peterburi peamine bensiiniga varustaja. Mõni päev pärast rünnakut hakkasid linna tanklates tekkima järjekorrad ning töötavate tanklate osakaal vähenes, märgib Kluge.
Tema sõnul areneb sarnase stsenaariumi järgi olukord Nižni Novgorodis. 26. augustil sattus droonirünnaku alla Lukoilile kuuluv Nižegorodnefteorgsintezi (NORSI) rafineerimistehas, mis oli sunnitud nafta töötlemise erakorraliselt peatama. Selle tagajärjel jäi peaaegu veerand kõigist linna tanklatest bensiinita ning nende tanklate osakaal, kus kütust sai ilma järjekorrata, langes 80%-lt 50%-ni.
Peterburis on bensiinipuudus praegu isegi tõsisem kui juulis, kütusekriisi eelmise laine ajal, rääkisid linnas töötavad taksojuhid väljaandele Fontanka.
„Järjekord on kilomeetrite pikkune,” kurtis üks neist. Teise juhi sõnul Peterburis bensiini on, aga vähe ning seda leidub peamiselt Gazprom Nefti ja Rosnefti tanklates. „Järjekorras tuleb seista umbes kaks tundi,” rääkis juht.
Kütuseturu olukord kordab juulikuist stsenaariumi: mitmele tanklaketile on kütusetarneid vähendatud ning üksikutes tanklates võib esineda tarnehäireid, teatas 10. septembril Leningradi oblasti majandusarengu eest vastutav asekuberner jegor mištšerjakov.
Tema sõnul on põhjuseks logistikahäired töötlemisvõimsuste vastu suunatud rünnakute taustal. Võimud on tema sõnul läinud kütusetarnete korraldamisel üle käsijuhtimisele.
12. venemaal registreeriti 2025. aastal ja 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul 326 andmeleket, mille tagajärjel sattus ohtu 1,175 miljardit venemaa kasutajate andmeid sisaldavat kirjet, selgub küberkuritegevuse vastaseid IT-lahendusi arendava ettevõtte F6 analüütikute arvutustest.
Andmebaaside lekkeid oli venemaal peaaegu kaks korda rohkem kui Ladina-Ameerika, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna ning teiste SRÜ riikide peale kokku, kus registreeriti samal ajal 164 juhtumit, vahendab Comnews.
F6 (suur venemaa infotehnoloogiaettevõte, mis tegutseb infoturbe valdkonnas) küberluure osakonna tehnilise juhi Jelena Šamšina sõnul vähenes 2026. aasta esimesel poolel venemaa ettevõtetest lekkinud andmebaaside arv. Samas jätkavad kurjategijad eksperdi sõnul Venemaa organisatsioonide ründamist „enneolematult kõrgel tasemel“, eesmärgiga tekitada neile võimalikult suurt kahju.
„venemaal on ajalooliselt kujunenud üks kõige ulatuslikumaid digitaalseid ökosüsteeme. Gosuslugi, pangandus, telemeditsiin, kullerteenused, autojagamisteenused – kõik see tekitab tohutuid isikuandmete kogumeid. Seal, kus on palju andmeid, on ka palju võimalikke nõrku kohti. Ladina-Ameerika, Lähis-Ida või Aafrika riikides on digiteenuste levik sageli väiksem ning seetõttu pole seal praegu ka nii palju varastada – kogutud andmete maht on väiksem,” ütles venemaa valitsusvälise julgeolekusektori koordinatsiooninõukogu (KS NSB) tehnoloogiliste õigusrikkumiste vastase võitluse nõukogu esimees igor bederov.
venemaa on ka varem kuulunud maailma riikide etteotsa internetti lekkinud andmete mahu poolest. 2024. aastal langes venemaa riigiasutuste ja äriettevõtete arvele 778 juhtumit maailmas teadaolevast 9175 andmete kompromiteerimise juhtumist. See moodustas 8,5% kõigist maailmas registreeritud andmeleketest.
InfoWatchi vastava raporti kohaselt oli venemaa selle näitaja poolest maailmas teisel kohal, jäädes alla üksnes USA-le, mille arvele langes 36,1% juhtumitest. Kolmandal kohal oli India 5,4%-ga, järgnesid Ühendkuningriik 3,8% ja Kanada 2,9%-ga.
13. Moscow Times: Prantsusmaa toetas vene miljardäri Ališer Usmanovi eemaldamist Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjast, ühinedes Slovakkiaga, kes on seda juba pikemat aega taotlenud. Pariisi otsus tekitas teistes EL-i riikides tohutut pettumust ning võib raskendada läbirääkimisi sanktsioonide pikendamise üle, ütlesid Euronewsile neli EL-i diplomaati. Usmanov on olnud Euroopa Liidu sanktsioonide all alates 2022. aastast, mil venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Slovakkia nõuab sanktsioonide nimekirjast ka teise vene miljardäri, Mihhail Fridmani eemaldamist. Prantsusmaa toetab aga üksnes Usmanovi suhtes kehtestatud sanktsioonide tühistamist.
„See on tekitanud palju küsimusi motiivide kohta – paistab, et siin mängivad peamist rolli majanduslikud põhjused. Teised liikmesriigid ei suhtu sellesse kuigi mõistvalt,” ütles üks EL-i diplomaat Euronewsile anonüümsuse tingimusel.
Rahulolematust suurendab hübriidohtude eskaleerumine Euroopas, sealhulgas hiljutine droonidega seotud rünnakukatse Saksamaal Leipzigi lennujaamas.
Usmanov on Usbekistanis sündinud vene miljardär, kes rikastus investeeringutega metallurgiasse, kaevandusse, telekommunikatsiooni ja tehnoloogiasektorisse. Teda peetakse kremlile lähedaseks ettevõtjaks.
Praegu kehtivad EL-i sanktsioonid enam kui 3000 füüsilise ja juriidilise isiku suhtes, kes on seotud venemaa sõjatööstuskompleksi ja venemaa sissetungiga Ukrainasse. Sanktsioonide kehtivusaeg lõpeb 15. septembril. Seni on isikupõhiseid sanktsiooninimekirju pikendatud iga kuue kuu järel, kuid nüüd arutatakse nende pikendamist korraga terveks aastaks. Juulis kehtestati aastane pikendamistähtaeg juba valdkondlikele sanktsioonidele.
Slovakkia on mitmel EL-i suursaadikute kohtumisel olnud sanktsioonide pikendamise vastu, nõudes Usmanovi ja Fridmani nimekirjast eemaldamist ning kuuekuulise pikendamistsükli säilitamist. Bratislava ei esita neid nõudmisi esimest korda – samadele tingimustele rõhuti ka märtsis toimunud eelmisel sanktsioonide pikendamisel.
Sanktsioonide pikendamiseks on vaja kõigi EL-i liikmesriikide ühehäälset otsust, mistõttu võib iga liikmesriik selle blokeerida.
Euronewsi andmetel peaksid EL-i riikide suursaadikud taas kohtuma esmaspäeval, 14. septembril, et arutada sanktsioonide pikendamist. Poliitilise kokkuleppeni tuleb jõuda 15. septembriks. Prantsusmaa alalise esinduse esindaja EL-i juures ütles, et Pariis toetab sanktsioonide pikendamist, kuid keeldus läbirääkimiste käiku nende konfidentsiaalsusele viidates kommenteerimast.
Märtsis teatasid The Insider ja teised väljaanded Ungari toonase välisministri Péter Szijjártó ning venemaa ametnike telefonikõnede lekkimisest. Avaldatud materjalidest ilmnes muu hulgas, et venemaa välisminister sergei lavrov kutsus Szijjártót üles aktiivsemalt taotlema sanktsioonide tühistamist Usmanovi õe Gulbahor Ismailova suhtes.
Veidi enne seda oli saanud teatavaks, et nii Ungari võimud kui ka Türgi president Recep Tayyip Erdoğan olid toetanud sanktsioonide tühistamist Usmanovi enda suhtes.
2026. aastal on Usmanov Forbesi venemaa rikkaimate inimeste edetabelis 10. kohal. Tema vara väärtuseks hinnatakse 14,5 miljardit dollarit.
14. putin teatas, et Euroopa riikide sõjaväekontingendi paigutamine Ukraina territooriumile tähendaks sõda venemaaga.
Allikas: putini kommentaar pärast BRICSi tippkohtumist Indias Delhis.
putin esines avalduse käigus otseste ähvardustega Euroopa riikide aadressil, süüdistades nende juhte väidetavas oma elanikkonna õhutamises otsesele vastasseisule venemaaga. Ukraina julgeolekugarantiide arutelu kujutas ta katsena vaadata ümber Teise maailmasõja tulemused.
putin: „Kas nad tahavad Teise maailmasõja tulemusi ümber vaadata? Mille poole nad praegu oma riikide rahvaid tõukavad? Sõja poole venemaa Föderatsiooniga? Praegu räägivad nad sellest, et kaaluvad vägede viimist Ukraina territooriumile. See tähendab sõda venemaaga.”
Kohe pärast ähvardust väitis kremli juht, et venemaa polevat eurooplasi kunagi ähvardanud ning Moskvast lähtuv oht olevat väljamõeldis.
„Sellist ohtu ei ole ega ole kunagi olnud. Me ei ähvarda Euroopa riike ega kavatse neid ähvardada. Mis põhjusel me seda üldse teeksime? Keegi isegi ei mõtle sellele, meil pole mingit alust konfliktiks Euroopaga,” ütles putin.
Lisaks kordas venemaa juht taas propagandistlikke väiteid, millega õigustatakse venemaa sõjategevust. Ta nimetas Ukraina väärikuse revolutsiooni „veriseks riigipöördeks”, mille järel olevat Ukrainat hakatud tõmbama NATOsse, ning väitis, et sellest sai praeguste sündmuste algpõhjus.
putin esitas ka järjekordsed vandenõuteoorial põhinevad väited, süüdistades lääne globalistlikku eliiti varasemates katsetes hävitada venemaad terrorismi abil Kaukaasias ning praegu neonatsliku režiimi abil Ukrainas.
„Ukraina tragöödias on süüdi lääne globalistlik eliit, kuid nad veeretavad kogu aeg süü venemaa kaela,” ütles putin.
Njah, alati on kõik teised süüdi… ja eks pisu koomiline tundub (ok, pisu irvitan), et vist putini meelest ka Ukraina enam Euroopa osa pole ehk siis lisaks soovib hakata putin vist mandreid ka oma tahet järgi ümber kujundama…
15. Lühiuudised
dmitri medvedjev ähvardas Leedut hävitamisega, kui riik muudab oma reegleid nii, et selle territooriumile oleks võimalik paigutada tuumarelvi. medvedjev väitis, et ükski NATO riik ei tuleks Leedule appi, NATO lepingu artiklit 5 ei rakendataks ning Leedu kaob maailmakaardilt. Tema sõnul tähendaks NATO artikli 5 rakendamine ülemaailmset katastroofi. Njah…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
