12 uut teenusekohta aitab lühendada raske autismispektrihäirega inimeste ootejärjekorda
Avaldatud: 26 august, 2026
Sotsiaalministeerium suurendab alates 1. septembrist riigi rahastatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse mahtu raske autismispektrihäirega täisealistele inimestele. Muudatusega luuakse 12 uut teenusekohta, mis lühendab selle sihtrühma järjekorda ligi kolmandiku võrra ning parandab teenuse kättesaadavust inimestele, kes vajavad ööpäevaringset tuge.
Erihoolekanne on Eestis kriitilises seisus. Teenused on olnud aastaid alarahastatud, samal ajal on kasvanud abi vajavate inimeste arv ning teenusele pääsemist tuleb sageli oodata aastaid. 1. juuli 2026 seisuga oli erihoolekandeteenuste järjekorras ligikaudu 2122 inimest, kellest umbes 1000 vajavad teenust kohe. Riigikohus on oma otsuses rõhutanud, et riigil tuleb tagada inimestele vajalik teenus.
Praegu tehtav muudatus on võimalik olemasoleva eelarve piires ning aitab kõige suurema abivajadusega inimesi. Uued teenuskohad luuakse kogukonnas elamise teenuse kohtade arvelt, mis on olnud pikemat aega kasutamata. Ühtegi inimest, kes praegu teenust kasutab, muudatus ei mõjuta ning keegi ei jää selle tõttu vajalikust abist ilma.
„Kõige olulisem on see, et saame pisut aidata väga suures hädas olevaid inimesi. Samas näitab see muudatus, kui suure surve all erihoolekandesüsteem täna on. Piltlikult öeldes jagame praegu januste inimeste vahel ümber kruusi põhjas olevaid veepiisku, kuid pikemas vaates vajab erihoolekanne täiendavat rahastust, et täidaksime riigina oma kohustuse tagada inimestele eluks vajalikud teenused,” ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Riik tõstab autismispektrihäirega täisealiste inimeste ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eest teenuseosutajale makstavat maksimaalset tasu 5983 eurolt 6683 eurole kuus. See tähendab, et riik võib maksta teenuseosutajale ühe inimese kohta kuni 700 eurot rohkem kuus.
Suurem rahastus aitab katta paremini teenuse tegelikke kulusid ning annab teenuseosutajatele paremad võimalused palgata ja hoida vajalikke töötajaid. Viimastel aastatel ei ole teenuse rahastus katnud tegelikku kulu, mistõttu on teenuseosutajad olnud sunnitud teenusekohti sulgema ning tegevusjuhendajatel on olnud keeruline tööturul konkureerida. Oskustega töötajate olemasolu on hädavajalik, et pakkuda väga suure abivajadusega inimestele kvaliteetset ja turvalist ööpäevaringset abi.
Praegu ootab sellele teenusele pääsemist 38 inimest, kellel esinevad rasked käitumisraskused ja väga suur kõrvalabi vajadus ning kes vajavad ööpäevaringset järelevalvet ja spetsialistide tuge, et tagada nende enda ja ümbritsevate inimeste turvalisus. Nad võivad vajada pidevat abi näiteks enda vigastamise ennetamiseks, väga raskete käitumisprobleemidega toimetulekuks või igapäevaelus ohutult hakkamasaamiseks.
Uued teenuskohad võimaldavad neil vajalikku abi saada kiiremini ning vähendavad samal ajal nende perede ja lähedaste hoolduskoormust. Pikad järjekorrad mõjutavad lisaks peredele ka kohalikke omavalitsusi ja tervishoiusüsteemi, sest teenuse puudumisel langeb hoolduskoormus sageli lähedaste õlule.
Muudatus ei too riigile kaasa täiendavaid kulusid. Vajalikud vahendid leitakse olemasoleva eelarve piires, kujundades ümber kasutuseta riigieelarvelisi teenusekohti. See on vajalik vaheetapp, kuid ei lahenda erihoolekande süsteemset alarahastust ega teenusekohtade puudust laiemalt.
Määrus jõustub 1. septembril 2026.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
