Sõja ülevaade: 1622. päev - ilm on hullult palav Ukrainas

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 03. august 2026:

ilma suuremate rindejoone muutusteta ja ilm on hullult palav Ukraina maal.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Ikka Wildberries ja kõike muud ka lisaks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: pisu selguseta mõned lõigud.
10. Herson: muutusteta.

11. venemaa armee kaotused juulis saavutasid kogu sõja rekordtaseme.
12. Moskva restoranis toimunud plahvatuses võis vigastada saada venemaa õhuvägede ülemjuhataja tütar.
13. venemaa tulistas juulis Ukraina pihta rekordarvu rakette.
14. Valgevene on alustanud Ukraina piirile õhudessantbrigaadi moodustamist.
15. Lühiuudised

Ukraina mehitamata süsteemide väed teatasid, et nende kampaania „Krimmi väljalülitamine” on viimase 72 tunni jooksul tabanud 13 energiakeskust okupeeritud Lõuna-Ukrainas. Alates 1. juulist on operatsiooni käigus rünnatud 177 energiasihtmärki, sealhulgas Zuivi soojuselektrijaama taristut ning alajaamu Mariupolis, Henitšeskis, Berdjanskis, Topolõnes, Mõkilskes ja Novooleksijivkas. Loetletud sihtmärkide hulgas olid 330 kV, 220 kV, 150 kV ja 110 kV alajaamad. Njah, kipub arvama, et päris elamiskõlbmatuks Krimm kipub muutuma ja hõlpu ei anna ka kuum suvi kasvava mageveepuudusega seal piirkonnas ning eip imesta, kui veeliiter hakkab sama palju maksma kui kütuseliiter.

Jätkuvalt suudavad Ukraina omad teele saata peaaegu kaks korda rohkem kaugmaadroone kui vene pool.

Ukrainas Zaporižja oblastis Prõmorski lähedal (rindejoonest 90 km) hävis väidetavalt kolmest (videost eip saa aru, kas tabati kõiki kolme, aga nii väideti) just liikumises olevast venemaa kütuseveokist koosnev konvoi. Kolonni julgestasid sõjaväe masinad ja arvab, et kütus oli mõeldud sõjaväele. Selline kaugus ja liikuvad objektid näitavad, et Ukraina võimekus keskmaadroonidega jätkub tõusu.

Viimase 24 tunni jooksul registreeriti kokku 207 lahingukonflikti. Kontaktide arvu langus ,aga jätkuvalt kõrge isikkooseisu kaotuste number näitab, et eile osaleti rünnakutes/infitreerumiskatsetes keskmiselt suuremate koosseisudega. Võimalik, et kuskil ka edeneti, aga selle tuvastamine maade lühiduse tõttu ongi keeruline ning enamus selliseid kuhugi jõudmisi pikalt eip püsi. Üks metsaviirg kuskil põldude vahel või põõsastik kuskil orus jne ei ole tihti taktikalisest oluline. Palju rindejoone muutuste infot tuleb mingite possade töötlusest (seda tavaliselt annab vastaspool).

Sektoriti seis aktiivsuses enam-vähem sama, kus ongi tempo kõikuv, siis seal sarnane muster jätkus ning kus aktiivsem, sealgi aktiivsus jätkus. Kuna soomust kaotati vaid mõni üksik, siis neid viimastel päevadel väga rünnakute toetuseks kasutada ei taheta. Eks soomuskolonnide rünnakuid ootab ja kui neid siiski paljudes lõikudes massiliselt teha, siis vast kuskil Ukraina ressursside vähesuse tõttu kergliikuritega üksused selle varjus kaugele jõuaksid ehk siis löögirusikat soomuskolonni näol juba ammu pole, aga need löögirusikasõrmed kergliikurite kolonni näol on olemas ja võivad muutuda mõjusamaks, kui Ukraina kaitses on nõrkusi. Sarnaselt enamusele analüütikutele ja arvatajatele eip prognoosi suuremat vene poole läbimurret ning pisu panustab kaotuste-nende asenduste suhte erinevuse kasvule, Ukraina tõusvale keskmaadroonide ja süvarünnakute mõjususele. Jah, vene pool suudab eriti vastikult kõiki rahvusvahelisi sõjapidamise reegleid rikkudes vastata…

Ilm on väga-väga kuum Ukrainas, ikka päeval üle 30 ja öösel 20 kanti ning nädalalõpu poole lubab ka 36 ja enam ehk siis joogiveepuudus rindel ning suur kuumus muudavad võitlusvõimet oluliselt nirumaks…

Eile viis vaenlane läbi 94 õhurünnakut, heites alla 296 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 573 kamikaze-drooni ja viis läbi 3336 kaudtulelasku, sealhulgas 31 mitmikraketisüsteemiga. Numnbrid jätkuvalt tõusu ei näita ja vene poolel on raskusi oma kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuse kaitsmisega…

1. Pühapäeval, 2. augustil, tegi venemaa Zaporižjale mitu juhitavate õhupommide rünnakut. Zaporižja piirkondliku sõjaväevalitsuse (OVA) juhi Ivan Fedorovi sõnul hukkus rünnakutes üks inimene ja 21 sai haavata. Pooleteise tunni jooksul heitsid venelased piirkondlikule keskusele kaheksa pommi, hävitades elamuid ja mitteeluruume, kirjutas ta Telegramis. Hoone varemetes hukkus 71-aastane naine. Kaheksateist vigastatut, sealhulgas kaks alaealist tüdrukut, vajasid arstiabi. Kaks inimest viidi raskes seisundis haiglasse.

Samal pärastlõunal kasutasid vene väed drooni, et rünnata Hersoni Dniprovski rajoonis tsiviilsõidukit, teatas Hersoni erioperatsioonide osakonna juht Oleksandr Prokudin. Naine suri sündmuskohal ja tema isikut uuritakse, kirjutas Prokudin Telegramis. Tema sõnul said esialgsetel andmetel miiniplahvatuses vigastada veel kaks inimest – 73-aastane mees ja 51-aastane naine.

Slovjanskis, Donetski oblastis hävitas venemaa relvajõudude õhurünnak tosin eramut ja administratiivhoone. Üks inimene on teadaolevalt vigastada saanud, ütles Slovjanski linna sõjaväevalitsuse juht Vadim Ljahh. Õhurünnakus kasutati FAB-250 lõhkeainega õhupomme, tabades kesklinna ja Železnodorožnõi mikrorajooni, lisas ta.

vene droonid ründasid Harkivi oblastis Nova Pošta postiterminali ja hävitasid selle, teatas ettevõte. Nova Pošta teatel hukkus rünnakus firma töötaja.

2. augusti öösel ründasid Venemaa relvajõud Ukrainat 133 erinevat tüüpi ründedrooniga. Ukraina õhukaitseväed tulistasid alla või surusid maha 109 mehitamata õhusõidukit, teatas Ukraina õhuvägi. Sõjavägi lisas, et 19 asukohas tabati 24 ründedrooni.

3. augusti öösel algatas venemaa rünnaku 181 ründedrooniga: õhutõrje tegi kahjutuks 163 vaenlase drooni, registreerides tabamusi 13 kohas ja alla langenud rususid.

2. Belgorodi veehoidla on pärast Ukraina õhurünnakuid madalaks jäänud. Kohalikud Telegrami kanalid teatasid sellest pühapäeval, 2. augustil. Samuti selgitasid nad, et pärast Ukraina õhurünnakut lasti veehoidlasse vett. Telegrami kanali „Pepel Belgorod” teatel ei suutnud Belgorodi oblasti võimud peatada vee kontrollimatut väljavoolu veehoidla tammist. Selle tulemusel on veehoidla taandunud Severski Donetsi jõe ajaloolisse sängi. Arvata võib, et Ukraina omad üritavad sellega raskendada vene poole põhjapoolset surve hoidmist.

3. augusti hommikul venemaa Vladimiri oblastis Hrjastovo linnas asuv Wildberries logistikakeskust rünnati, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid. Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel näib olevat näha rajatisest tõusvat paksu musta suitsu. Vahetult enne rünnakut nähti droone pea kohal lendamas.

Päev varem, 2. augustil, teatati Samara oblastis asuvast Wildberries’ile kuuluvast laost, mida samuti rünnati ja mis põlema läks.

Droonid ründasid ajutiselt okupeeritud Krimmi 3. augusti öösel. Plahvatused raputasid Sakski rajooni, Feodossijat, Simferoopolit ja Kertši.

venemaal Belgorodis süttis kohalik ülikool pärast droonirünnakut põlema. Tulekahju tekkis väidetavalt V. G. Šuhhovi nimelise Belgorodi Riikliku Tehnoloogiaülikooli hoones, kus droone arendati ja testiti. BSTU arendas Milandri mikroprotsessoril põhinevat automatiseeritud droonide juhtimissüsteemi. Väidetavalt plaaniti seda kasutada tsiviilotstarbel, täpsemalt elektriliinide, küttetorustike jälgimiseks ja aerofotograafiaks. ASTRA märgib, et ülikool avas sel suvel keskkooliõpilastele vastuvõtu droonide arendusprogrammi.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: tundub, et tasapisi suudab vene pool oma eesmisi possasid lükata Kramtorskile lähemale aga Slovjanskile hetkel mitte.

7. Bahmut: Kostjantõnivkast pos uudised puuduvad.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: võib-olla on muutusi aga vast homme targem.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel kaotasid venemaa väed 2026. aasta juulis 42 860 langenut ja haavatut. See on kogu sõja kõrgeim igakuine näitaja, mis näitab venemaa kaotuste pidevat kasvu alates 2026. aasta veebruarist, mil neid ISW analüütikute hinnangul hinnati 26 090-le. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 31. juulil, et venemaa on alates 2022. aasta veebruarist kaotanud ligi 700 000 langenut, millega venemaa relvajõudude kaotuste koguarv on ligi 1,6 miljonit.

Samal ajal, hoolimata rekordilistest kaotustest, on venemaa edasitungi tempo endiselt äärmiselt aeglane. ISW hinnangul suutsid vene väed juulis edasi liikuda vaid 37,85 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi – vähem kui Manhattani suurus –, mis võrdub keskmiselt 1,22 ruutkilomeetriga päevas. Võttes arvesse alasid, kus vene üksustel õnnestus tungida vaid Ukraina kaitseliinidest läbi, oli vallutatud või nende tule all oleva ala kogupindala ligikaudu 121,56 ruutkilomeetrit. Võrdluseks, 2025. aasta juulis vallutas venemaa armee 455,74 ruutkilomeetrit. Seega, isegi arvestades kohalike läbimurrete taktikat, ületab praegune pealetungi tempo vaid veidi 2026. aasta veebruari näitajaid, mis eelnesid märtsi keskel alanud kevad-suvisele pealetungile, märgivad analüütikud.

Kaotuste ja võitude suhe muutub ISW andmetel venemaa jaoks üha ebasoodsamaks. Ukraina peastaabi andmetel kaotasid venemaa väed juulis keskmiselt 353 sõdurit iga ruutkilomeetri kohta, mille nad suutsid edasi tungida või läbida, ja 1132 sõdurit iga täielikult vallutatud ruutkilomeetri kohta. Analüütikud märgivad, et venemaa armee maksab oma praktiliselt muutumatu edasitungi tempo eest üha kõrgemat hinda, hoolimata kremli katsetest kujutada olukorda propaganda abil erinevalt. Samal ajal ei näe ISW mingeid märke, et vene väed suudaksid lähitulevikus oma edasitungi oluliselt kiirendada või taastada võime ulatuslikeks manööveroperatsioonideks.

Selle taustal intensiivistab kreml oma infokampaaniat, püüdes kujutada pealetungi tegelikkusest edukamana. Näiteks levitasid venemaa kaitseministeerium ja propagandaagentuur TASS 31. juulil Instituudi hinnangul liialdatud numbreid venemaa vägede poolt juulis väidetavalt vallutatud asulate arvu kohta. ISW kirjutab, et isegi need ametlikud avaldused ei näita edasiliikumise tempot, mis oleks olnud piisav Ukraina kaitseliinidest läbimurdmiseks ja territooriumide okupeerimiseks, mille Moskva plaanis 2026. aasta lõpuks vallutada.

Sarnaseid järeldusi on varem esitanud ka Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS). 1. juulil avaldatud uuringus hindasid analüütikud venemaa armee kumulatiivseteks kaotusteks täiemahulise sõja algusest kuni 2026. aasta juunini ligikaudu 1,4 miljonit sõdurit. CSIS-i andmetel kaotas venemaa 2026. aasta esimesel poolel 30 000–34 000 sõdurit kuus, ületades uute lepinguliste sõdurite värbamise tempo.

12. Verstka teatas restorani juhtkonnale lähedasele allikale viidates, et venemaa õhuväe ülemjuhataja kindral aleksandr tšaiko tütar, 25-aastane Maria Tšaiko, sai arvatavasti vigastada 1. augusti õhtul Moskvas Balzi Rossi restoranis toimunud plahvatuses. Rünnaku ametlikku sihtmärki pole veel avaldatud. Mitmed venemaa meediaväljaanded ja Telegrami kanalid viitavad aga sellele, et sihtmärgiks võis olla venemaa õhu- ja kosmosevägede ülemjuhataja aleksandr tšaika 55. sünnipäeva eraviisiline tähistamine.

Väljaanne märgib ka, et REN TV ja 112 avaldatud ohvrite nimekirjades on 25-aastane Maria P., kes on haiglasse sattunud lahtise peavigastusega. Ajakirjanikud on kindlaks teinud, et lekkinud andmebaasides on Maria Tšaiko kantud perekonnanime Peredrii alla. Lisaks on Maria Tšaikol ja Maria Peredriil sama sünniaasta ja elukoha aadress.

Verstka teatab ka, et Maria Tšaiko abikaasa hukkus plahvatuses tõenäoliselt. Ohvrite nimekirjas on ka 27-aastane Daniil P., keda väljaanne identifitseerib kui Daniil Peredriit, arvatavasti kindrali tütre abikaasat. Blogija Anatoli Šari teatas samuti Peredrii võimalikust surmast, kuid rõhutas, et ta ei kinnita midagi.

Plahvatus Balzi Rossi restoranis toimus 1. augusti õhtul. Algselt teatati, et põhjuseks oli gaasileke, kuid riiklik terrorismivastane komitee (NAC) teatas hiljem, et lõhkeseadeldis plahvatas asutuses pärast seda, kui naine üritas seda kingitusena sisse smugeldada. Viimaste teadete kohaselt hukkus plahvatuses viis inimest ja 21 sai vigastada. Rünnaku väidetav sihtmärk võis olla Oleksandr Tšaiko, keda Ukraina võimud süüdistavad seotuses Butša kuritegudega.

13. venemaa lasi juulis Ukraina territooriumile rekordarvu rakette alates täieulatusliku sõja algusest: 376, mis on enam kui kaks korda rohkem kui juunis 161, selgub AFP avaldatud Ukraina õhujõudude andmete analüüsist. Samal ajal kasutas venemaa armee 4956 pikamaa drooni, mis on 14% vähem kui eelmisel kuul.

venemaa rünnakute peamine sihtmärk juulis oli Kiiev, mis kannatas ühed kõige laastavamad rünnakud alates sõja algusest. Ukraina õhutõrje suudab jätkuvalt edukalt peatada enamiku rünnakudroone, kuid rakettidevastane kaitse sõltub suuresti lääneliitlaste varudest. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt öelnud, et riigis on kriitiline puudus kaasaegsetest õhutõrjesüsteemidest, eriti arvestades venemaa ballistiliste rakettide üha suurenevat kasutamist.

Ballistilised raketid liiguvad kõrgel trajektooril ülehelikiirusel ja tabavad oma sihtmärke minutite jooksul pärast laskmist, jättes sageli minimaalse reageerimisaja isegi pärast õhurünnakuhoiatuse andmist (tavaliselt antakse siiski Ukrainas õhuhäire hoiatus, kui raktikandevõimekusega venemaa lennukid õhku tõusevad). Sõjaväeanalüütikute hinnangul lasi venemaa 2024. aastal välja ligikaudu 200–300 ballistilist raketti, võrreldes 126 raketiga ainuüksi 2026. aasta juulis. AFP arvutuste kohaselt õnnestus Ukraina õhukaitseväel neist mõjutada vähem kui kolmandikku.

Juuli lõpus külastas Zelenski Valget Maja, otsides täiendavaid varusid Ameerika Patriot rakettidega – need on ühed vähesed süsteemid, mis suudavad tõhusalt hävitada venemaa ballistilisi rakette. Donald Trump ütles algselt, et on valmis andma Ukrainale litsentsi nende rakettide tootmiseks, kuid võttis hiljem oma avalduse tagasi. Reedel, 31. juulil teatas ta, et Ameerika Ühendriigid peavad selliste tehnoloogiate üleandmise suhtes olema väga ettevaatlikud, kuna need on riigi julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega.

14. Valgevene relvajõudude erioperatsioonide vägede ülem aleksandr iljukevitš teatas Valgevene kaitseministeeriumi telekanalil, et Minsk on alustanud uue õhudessantrünnakubrigaadi moodustamist Ukraina piiri lähedal. „Oleme juba alustanud sõjaväeüksuste moodustamist; üks pataljon on moodustatud. Sel aastal moodustame teise pataljoni, lahingutoetusüksused, suurtükiväe, õhutõrjeüksused ja luureüksused,” ütles ta. Iljukevitš teatas, et uue brigaadi ohvitseride korpus on juba värvatud ja selle isikkoosseis on teenistusse kutsutud. Üksus paigutatakse Gomeli lähedale, mis asub Ukraina piiri lähedal.

Juuni lõpus teatas Valgevene asevälisminister igor sekreta, et Valgevene rakendab Ukraina vägede sissetungikatse korral kogu oma sõjalist potentsiaali. „Kui piiri ületatakse loata või agressiivselt, vastame kogu oma potentsiaali ja vahenditega. Ja meie Ukraina naabrid teavad seda,” ütles ta.

Vahetult enne seda juhtis Ukraina president Volodõmõr Zelenski tähelepanu Valgevene sõjalise infrastruktuuri ehitamisele Ukraina piiri äärde, sealhulgas uutele teedele, laskemoonahoidlatele ning kütuse- ja määrdeainete hoidlatele. Zelenski märkis, et Kiiev oli juba edastanud Minskile vastavad signaalid. Ta teatas ka, et agressiooniks kasutatava piiriinfrastruktuuri arendamine tuleks peatada ning deeskalatsiooni algatused peaksid tulema Valgevene poolelt.

Juuli lõpus teatasid Valgevene võimud ootamatult igasuguste ohumärkide puudumisest piiril. Pärast aleksandr lukašenkole aru andmist teatas Valgevene kaitseminister viktor hrenin, et sõjaline ja poliitiline olukord kogu riigis on endiselt stabiilne ning peamine pinge on täheldatav ainult inforuumis.

„NATO riikide relvajõudude tegevust jälgides ei näe me erilist aktiivsust. Naaberriikides viiakse läbi minimaalselt õppusi – ainult üks – ja minimaalselt lende. Seetõttu usume, et olukord on stabiilne ja me ei näe mingit ohtu, pinget ega ettevalmistusi üllatusrünnakuks,” ütles ta. hrenin rõhutas, et Valgevene pool ei näe mingeid tõendeid Ukraina üksuste agressiivseteks tegudeks valmistumisest.

Njah, senine Valgevene tegevus ongi piirdunud nn puuri lõgistamisena ja seni on suutnud lukašenko vingerdada, et mitte ühineda kremliga Ukraina vastases sõjas (aktiivses piiriüleses tegevuses). kremli jõupingutusi on näha ja hetkel arvamusel, et kuniks lukašenko on pukis, seniks Valgevene üle Ukraina piiri oma vägedega rünnakuid ei tee…

15. Lühiuudised

Itaalia merevägi juhtis Euroopa Liidu ühisvägede pardaleminekut Vahemerel 2. augustil sanktsioonidega hõlmatud venemaa varilaevastiku tankeri pardale, teatas Itaalia kaitseministeerium. Pardaleminek oli osa operatsioonist IRINI, mis on ELi missioon relva- ja naftakaubanduse jälgimiseks Vahemerel. Toa Payoh peeti kinni rahvusvahelistes vetes Pantelleria läänes, mis on Sitsiilia ja Tuneesia vahel asuv saar. Itaalia kaitseministeeriumi teatel ei teinud laeva kapten Itaalia ohvitseridega algselt koostööd, kui neilt paluti esitada nõutud dokumendid. Seejärel otsustas Thaon di Revel pardale minna, mida toetasid Kreeka mereväe laev ja Poola merepatrull-lennukid. Hetkel käivat dokumendite kontroll ja laeva edasine saatus on veel teadmata.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.