Eesti kasutab Euroopa Liidu 2,3-miljardilist SAFE laenu kaitsevõime tugevdamiseks

Foto: rms Hanno Kull

Eesti sõlmis Euroopa Komisjoniga SAFE (Security Action for Europe) rahastuslepingu, mille alusel saab riik kuni 2,34 miljardit eurot pikaajalist laenu riigikaitse investeeringuteks. Laenu abil viiakse kiiremini ellu kaitseministeeriumi kavandatud võimearendused.

Euroopa julgeolekuolukord eeldab, et liikmesriigid suurendavad kiiresti oma kaitsevõimet ning samaaegselt kasvatab Euroopa kaitsetööstus oma tootmisvõimekust. Eesti on otsustanud suunata lähiaastatel riigikaitsesse igal aastal üle 5% SKP-st, mis võimaldab ellu viia arengukavades kavandatud kaitseinvesteeringud senisest kiiremas tempos ja suuremas mahus.

„SAFE laenu kasutamine on mõistlik viis kaitsevõime tugevdamise rahastamiseks. Euroopa Liit saab suure emitendina laenata soodsamatel tingimustel kui Eesti, mis aitab hoida kokku intressikulusid,” ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

Riigikassa juhi sõnul võimaldab laenu 45-aastane tähtaeg jagada tagasimaksed pikema aja peale. „Võlakohustuste võtmisel on kasulik kombineerida erinevaid instrumente, allikaid ja tähtaegu, et saada võimalikult soodsaid tingimusi. Nii saame teha vajalikud investeeringud riigikaitsesse ja vähendada koormust lähiaastate riigieelarvetele,” lisas ta.

SAFE on osa Euroopa Liidu ReArm Europe paketist, mille eesmärk on kiirendada kaitsevõime tugevdamist. Euroopa Liit kaasab mehhanismi kaudu kapitaliturgudelt kuni 150 miljardit eurot ning annab saadud vahendid liikmesriikidele pikaajaliste laenudena kaitseinvesteeringuteks.

„Kiiresti muutuv julgeolekuolukord Euroopas nõuab kogu alliansilt rohkem kaitset ja kiiremat tegutsemist. Eesti ajalooline otsus suunata riigikaitsesse igal aastal üle 5% SKP-st koos Euroopa Liidu SAFE laenumehhanismiga võimaldab meil NATO kaitseplaanides ja meie arengukavades ette nähtud kriitilisi investeeringuid ellu viia märkimisväärselt kiiremas tempos ja suuremas mahus,” ütles kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, kelle sõnul tehakse lähiaastatel mastaapseid hankeid, millel on otsene mõju Eesti ja kogu regiooni julgeolekule.

SAFE mehhanismi üks tingimus on ühishangete korraldamine. Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõime arendamise julgustamiseks peab vähemalt 65% hangitavate toodete lõppkomponentidest pärinema Euroopa Liidust.

Kaitseministeerium kasutab SAFE laenu muuhulgas õhukaitse tugevdamiseks, militaarsõidukite, suurtükimürskude ja muu laskemoona soetamiseks ning Ukraina toetamiseks mehitamata õhusõidukitega.

Eesti esitas Euroopa Komisjonile SAFE laenu lõpliku taotluse ehk kaitsetööstuse investeerimiskava 2025. aasta novembris. Selle alusel tehtavad hanked ja tarned peavad olema ellu viidud hiljemalt 2030. aastal.

Eesti on varem laenanud 230 miljonit eurot Euroopa Komisjoni TERA rahastust tagasiulatuvalt valitsuse 2020. aasta erakorraliste kulude rahastamiseks Covid-19 epideemia mõju leevendamiseks.