Sõja ülevaade: 1605. päev - vene pool jõudis Kramatorski linnast 10 km kaugusele

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 17. juuli 2026:

vene pool jõudis Kramatorski linnast 10 km kaugusele ning pisu oli rindejoone muutusi veel ja muret tegevad vene poole Euroopa poliitikute mõjutamised…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Põhiliselt Krimmi suunal kõik liikus.

3. Kursk: vene poole aktiivsem tegevus üle piiri tõi veelgi nende kontrollitava ala kasvu.

4. Harkiv: siingi pisu sama liikumine.

5. Kupjansk-Kreminna: vist isegi ok.

6. Siversk: Kramatorskist u 10 km kaugusele vene soldatid jõudsid.

7. Bahmut: vist muutusteta.

8. Donetsk: olukord Belitske linnas pisu selgines.

9. Lõunarinne: vene infiltreerujad päris kaugele jõudsid enne kui ellujääjad allaandsid ja Ukraina suutis parandada seisu sektori läänelõigus.

10. Herson: muutusteta.

11. Moskvasse on hakatud vedama bensiini üle kogu venemaa.

12. putini lõputöö juhendaja on võtnud ette väljakutse tõestada, et nafta on lõputu.

13. venemaa keelas Türgi virsikute impordi pärast Türgi otsust ühineda Ukrainale antavate garantiidega.

14. Ungari algatas uurimise endise välisministri väidetava riigireetmise kohta venemaa kasuks.

15. putini lähim abiline on loonud regulaarsed salajased kohtumised Saksamaa pensionil olevate ametnikega.

16. Lühiuudised

CIA direktor John Ratcliffe ütles Pennsylvanias toimunud kaitse- ja innovatsioonitippkohtumisel: „Meie luureandmed on kooskõlas mõnede avatud lähtekoodiga aruannetega, mida olete ehk Ukrainas näinud: vene värvatu keskmine eluiga lahinguväljale on hinnanguliselt 20–30 minutit. Selle põhjuseks on asjaolu, et tehisintellektiga varustatud droonidest on saanud nii spetsialiseerunud ja odavad tapmismasinad,” tsiteerib Bloomberg CIA direktorit. Nagu agentuur märgib, on Kiiev vaatamata venemaa märkimisväärsele arvulisele ülekaalule Ukraina ees suutnud Moskva edasitungi ohjeldada suuresti tänu ründedroonide innovatsioonile. USA ametnikud väidavad, et venemaa kaotab umbes 7000 sõdurit nädalas, samas kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et droonid hävitavad üle 80 protsendi vaenlase sihtmärkidest.

Ukrainska Pravda teatas sõjaväe- ja õiguskaitseallikatele viidates, et endine presidendi kantseleiülem Andri Jermak külastas Oleksandr Sõrski juhtimispunkti rindel. Kohtumine toimus pärast Mõhhailo Fjodorovi tagasiastumist ja avalikku vaidlust Sõrskiga.

Kohaliku meedia teatel jätkuvad Kiievis ja teistes Ukraina linnades protestid hiljutiste personaliotsuste vastu. Meeleavaldajad on endiselt tänavatel Dnipros, Lvivis, Odesas, Harkivis ja mujal ning meeleavaldused kulgevad rahumeelselt.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 249 lahingukokkupõrget ja seni vene poole kevad-suvine pealetung jätkub. Suurimad tõusud kontaktide arvus oli Vovtšanski kandis (suunaga Harkivi peale) ja lõunarinde keskmises lõigus Orihivi linna suunal. Varasemates aktiivsetes sektorites ikka tihe infiltreerumispüüete konveier töötas.

Üha enam teeb muret Slovjanski-Kramatorski suund, kus mõne Ukraina blogija sõnul olevat ressurssidega kitsas ja uusi täiendusi ega reserve pole sektorisse lisandunud. Et vene pool on suudab hoida tihedat survet nii paljudes sektorites ja nii pikalt, näitab vene poole tahet mistahes hinnaga saavutada lõpuks oma arvulise ülekaalu eelis muutmaks oluliselt rindel edenemise kiirust, kulutades läbi vähemuses olevad Ukraina üksused.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas kaheksat raketti, viis läbi 85 õhurünnakut, heites alla 265 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9920 kamikaze-drooni ja viis läbi 3110 kaudtulelasku, sealhulgas 31 mitmikraketiheitjaga. Kaotuste numbrid olid suht sarnased varasemate päevadega.

1. Alates 16. juuli õhtust on venemaa väed rünnanud Ukrainat ühe Kh-31P radarivastase raketi, seitsme Kh-59/69 juhitava õhk-õhk-raketi ja 130 erinevat tüüpi drooniga, kahjutuks on tehtud viis raketti ja 115 drooni.

17. juuli öösel heitsid vene okupandid Sumõle viis juhitavat õhupommi. OVA juht Oleg Grigorov teatas sotsiaalmeedias tsiviilinfrastruktuuri tabamustest linna mitmes linnaosas, sealhulgas kahest rünnakust keskrajoonis.

venemaa õhurünnakus Odessale sai vigastada kümme inimest, sealhulgas kaks last. Lisaks said kahjustada elamud, usu- ja lasteaiad, autod ja muu tsiviilinfrastruktuur.

17. juuli öösel ja hommikul Hersonile toimunud venemaa rünnakute tagajärjel hukkus üks inimene ja teine sai vigastada.

2. Ukraina droonid on täna öösel tabanud vähemalt kuut vene kaubalaeva.

Ukraina droonid ründavad taas venemaa okupeeritud Krimmi. Simferoopolis, Feodossijas, Jevpatorias ja Kertšis teatati plahvatustest. Liiklus Kertši sillal oli peatatud.

Okupeeritud Berdjanski linnast on teatatud plahvatustest ja tulekahjust.

vene pool on hakanud Krimmis tsiviilkütuseveokeid maskeerima teiste veostega sarnasteks masinateks.

3. Kursk: Sumõst kagus on vene pool suutnud laiendada oma paiknemisala

üle vene-Ukraina piiri. Jätkuvalt peab seniseid vene poole tegevusi siin sektoris Ukraina üksuste sidumiseks, et reserve eip saaks saata appi pingelisematsse sektoritesse.

4. Harkiv: siingi on suutnud vene-Ukraina piiri juures vene pool pisu suurendada oma kontrollitavat ala.

5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta rindejoones..

Enamus blogikanaleid ja mõttekodasid peab Kupjanski linna Oskili jõe lääne kaldal olevat osa Ukraina kontrolli all olevaks, kuigi sinna ikka jõuab veel vene soldateid.

Lõmani kandis rindejoone muutustest pole teada antud.

6. Siversk: olukord on hakanud pisu kiiremini halvenema ning eilseks jõudis vene pool edasi Kramatorski linna suunal selles Siverski Donetsi-Donbass kanali lääne kaldal olevas sillapeas Vasjutšinski küla juures ning linnani on veel u 10 km minna. Selline järjepidev sillapea laienemine näitab, et kahjuks eip jagu Ukraina omadel siin piisavalt ressursse ja sellise arengu jätkudes võivad vene üksused jõuda linnani juba järgmisel kuul, mitte nagu lootsin, et aasta lõpu poole. Lisaks kasvab vene poole lühemate relvade ja droonide ulatus rohkemalt Kramatorsk-Kostjantõnivka maanteeni ja halvendab veelgi selle logistikanali toimimist ning seab veelgi suurema pinge alla Kostjantõnivka toetamise ning üksuste vahetuse linna kaitsel.

7. Bahmut: veel on Kostjantõnivkas Ukraina kand linna põhjaosas maas ja endani jõudnud viimane info kaugematest Ukraina possadest linnas pärineb 12. juulist.

8. Donetsk: pisu on selginenud olukord Belitske linnas, mis asub Pokrovskist põhja pool. Hetkel tundub, et hallis alas olevas linnas on nii Ukraina omasid kui vene soldateid. Mujal sama seis kui varasemalt.

9. Lõunarinne: muutusi siiski oli.

Üleeile jõudsid Andrijivka-Klevtsove külani arvatavalt kuni jao suurune vene üksus. Jõuti u 5 km sügavusse ja seejärel juba ööst hakkasid Ukraina droonimeeskonnad neid jahtima ja nii mõnedki talumajad ja abihooned suht pilbasteks lasti ning eile päeval seda tegevust nii edukalt jätkati, et neli ellujäänud soldatit tulid käed ülestõstetult ühest puruks lastud hoonest välja ja käed üleval sammud Ukraina possade poole seadsid. Pisu teeb muret, et nõnda suur üksus infiltreerudes siiski nii kaugele suht avatud alal (suured põllud koos nende servades olevate kitsaste metsa-võsaribadega) Ukraina kontrollitavale alale jõudis.

Sektori läänelõigus Stepnohirski juures said Ukraina omad kanna maha Plavni asulas ja tasapisi surutakse vene poolt kaugemale Zaporižja linnast. Võimalik, et siinses lõigus toob oma tugevamat mõju Ukraina keskmaadroonide tihe töötlus halvendamaks vene poole tagalalogistikat.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa võimud on algatanud kampaania Moskva kütusevarude priotiseerimiseks, tõmmates bensiini äärealadelt ära ja kehtestades bensiinijaamadele üksteise järel piiranguid – alates QR-koodidest kuni müügini paaris- ja paaritutel päevadel.

Vaatamata Kapotnja rafineerimistehase sulgemisele, mis andis kuni 40% pealinna kütusetarbimisest, ning Ukraina relvajõudude rünnakutele lähedalasuvatele Rjazani ja Jaroslavli rafineerimistehastele, on Moskva Sberbanki, Alfa Panga ja T-Panga arvutuste (avaldanud Mediazona) kohaselt endiselt kõige soodsama bensiiniga piirkond.

Näiteks pealinnas müüs 13.–14. juulil 85% bensiinijaamadest kütust vähemalt korra päevas, samas kui riigi keskmine on iga kolmas bensiinijaam ilma bensiinita (aktiivsete jaamade osakaal on 67%).

Mõnes piirkonnas on umbes pooled bensiinijaamad töökorras: Krimmis, Neenetsi autonoomses Okrugis ja Tšuktšimaal (50% bensiinijaamadest on aktiivsed); Jakuutia ja Kirovi oblast (55% bensiinijaamadest on avatud). Tambovi, Brjanski ja Arhangelski oblastis, aga ka Mari Eli Vabariigis ja Kalmõkkias on avatud 60% või vähem.

Moskvas on bensiinijaamade järjekorrad minimaalsed: 40%-s avatud jaamadest ootab bensiini vähem kui viis autot, märgib Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Keskuse ekspert Janis Kluge. Üldiselt on suurlinnades vaid 20% bensiinijaamadest järjekordadeta ning näiteks Rostovis, Novorossiiskis, Lipetskis, Tveris ja Jekaterinburgis on see näitaja alla 10%. Moskva ja Peterburi on prioriteetsed, märgib Kluge, viidates GdeBenzi teenuse andmetele.

Alates mai algusest on bensiinijaotus olnud valitsuse käsitsi kontrolli all, kes peab peaaegu iga päev kohtumisi naftaettevõtetega ja annab juhiseid prioriteetsete saadetiste kohta – näiteks toidukaupade tarnijatele kauplustesse. Reutersi allikate andmetel katab bensiini tootmine praegu vaid kaks kolmandikku sisetarbimisest: ligikaudu 80 000 tonni päevas, võrreldes kuni 120 000 tonnise nõudlusega.

Energy Intelligence’i andmetel langesid nafta rafineerimise mahud venemaal juulis 3,53 miljoni barrelini päevas, mis võib olla madalaim tase vähemalt alates 2002. aastast. See on 30% madalam kui 2025. aasta juuli tase. Energy Intelligence’i hinnangul ulatub praegune naftatoodete puudujääk venemaal 400 000–600 000 tonnini kuus.

12. putini doktoritöö juhendaja, Peterburi Mäeülikooli rektor Vladimir Litvinenko kavatseb Der Spiegeli teatel testida vastuolulist hüpoteesi nafta päritolu kohta. Hüpotees väidab, et mõned süsivesinikud võivad olla anorgaanilise päritoluga ja moodustunud sügaval Maa sees. Vaesestatud naftaväljad, mis aja jooksul võivad end täiendada, on nagu iga naftamehe unistus.

Enamik naftageoloogia eksperte usub, et kaubandusliku tähtsusega suured nafta- ja gaasimaardlad tekkisid miljoneid aastaid tagasi orgaanilisest ainest. „Lääneriikides valitseb teaduslik konsensus: kaubandusliku tähtsusega nafta- ja gaasimaardlad tekkisid orgaanilise aine muundumise teel,” ütleb Clausthali Tehnikaülikooli naftageoloogia uurimisrühma juht Kathrin Brede.

Brede sõnul üritab Litvinenko testida hüpoteesi, mida on aastakümneid toetatud, peamiselt venemaal. Üks nafta anorgaanilise päritolu idee pooldajaid oli teadlane Dmitri Mendelejev. 1876. aastal, pärast Pennsylvania naftaväljade külastamist, hakkas ta kahtlema nafta päritolu selgituses iidsete organismide jäänustest. Mendelejev pakkus välja, et süsivesinikud võivad tekkida sügaval Maa sees raua, süsiniku ja vee ühendite vastastikmõjul ning seejärel tõusta läbi maakoore rikete. Nafta päritolu tänapäevane abiogeenne hüpotees sai 20. sajandil hoogu juurde ja seda toetasid mitmed Nõukogude teadlased, kuid see on endiselt teadusliku arutelu objekt. Enamik geolooge usub, et see ei selgita suurte nafta- ja gaasiväljade päritolu.

Juunis teatas ajakiri Science Litvinenko plaanidest testida seda hüpoteesi Arktika tsoonis. Selleks kavatseb teadlane puurida Timan-Petšora nafta- ja gaasiprovintsis Usinski lähedal, umbes 30 km kaugusel polaarjoonest. Kavandatud puurkaevu sügavus on umbes 8-9 km. Kui uuringud näitavad süsivesinikke, millel puuduvad orgaanilise päritolu tunnused, võib see toetada abiogeenset (abiogeenne ehk eluta loodusest päritolev on loodusnähtus, aine või protsess, mis ei ole tekkinud elusorganismide elutegevuse (biogeensuse) tulemusena, vaid keemiliste või füüsikaliste tegurite mõjul) hüpoteesi.

Projekti kriitikud ei mõista, miks see konkreetne piirkond peaks andma tulemusi, mis on olnud tabamatud arvukates süvapuurimisprojektides teistes maailma piirkondades. Bremeni Ülikooli Kai-Uwe Hinrichs märgib, et abiogeense päritoluga suurte kaubanduslike leiukohtade olemasolu kohta pole veenvaid tõendeid. Sergei Vakulenko Carnegie venemaa Euraasia Keskusest peab selle hüpoteesi kinnitust samuti äärmiselt ebatõenäoliseks: „Nõukogude teadus armastas ebatraditsioonilisi teooriaid ja nafta anorgaanilise päritolu teooria on üks neist.”

Vaatamata kriitikale kaitseb Litvinenko jätkuvalt oma seisukohta. Der Spiegelile saadetud dokumendis väidab ta, et nafta päritolu on endiselt teadusliku arutelu teema ning süsivesinike abiogeense päritolu hüpotees on ilma piisava põhjenduseta marginaliseerunud.

1996. aastal juhendas Vladimir Litvinenko putini doktoritööd. Nad kohtusid 1990. aastate alguses. Mitmed teadlased uskusid, et putini dissertatsiooni 16 lehekülge on plagieeritud Ameerika teadlaste töödest. Forbes loetleb Litvinenko netoväärtuseks 3,6 miljardit dollarit. Tema perekonnale kuulub suur osalus väetisetootjas PhosAgro.

13. venemaa kehtestab Türgist pärit luuviljade impordile piirangud, teatas Rosselkhoznadzor (föderaalne veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalve teenistus) neljapäeval. Agentuuri pressiteenistuse teatel kehtib keeld viie Türgi ettevõtte aprikoosidele, kirssidele, virsikutele ja nektariinidele. „Otsus tehti Euraasia Majandusliidu liikmesriikides karantiini kuuluvate organismide süstemaatilise avastamise tõttu luuviljatoodetes,” teatas Rosselkhoznadzor. Agentuur ei täpsustanud, milliseid organisme Türgi puuviljades leiti.

Rosselkhoznadzor teatas oma otsusest mitu tundi pärast seda, kui Türgi välisminister Hakan Fidan kohtus Kiievis oma Ukraina kolleegi Andri Sõbihaga. Pärast kohtumist teatas Fidan, et Türgi on valmis ühinema Kiievi julgeolekugarantiidega ja juhtima nende garantiide merenduskomponenti koos oma NATO liitlastega.

„Me ei taha, et sõda leviks Mustale merele. Sadamate, tankerite ja kalalaevade pommitamine Mustal merel ning oht tsiviilelanikele on vastuvõetamatu,” ütles Fidan. Ta lisas ka, et Ankara toetab vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning kinnitab oma vankumatut seisukohta Krimmi ebaseadusliku annekteerimise osas.

Türgi ei ole praegu venemaa suurimate luuviljade tarnijate hulgas. Eelmisel aastal olid suurimad luuviljade eksportijad Usbekistan (180 000 tonni), Aserbaidžaan (111 000 tonni) ja Armeenia (64 000 tonni).

Türgi on aga venemaa juhtiv tsitrusviljade tarnija (599 000 tonni) ning on arbuuside ja melonite (16 000 tonni) osas teisel kohal Usbekistani (335 000 tonni) järel.

14. Ungari valitsus on algatanud uurimise endise välisministri Péter Szijjártó suhtes, keda kahtlustatakse riigireetmises seoses tema sidemetega venemaaga, teatas peaminister Péter Magyar Budapestis toimunud pressikonverentsil, vahendab 444.hu.

Ajakirjanikud tuletasid peaministrile meelde, et valimiskampaania ajal süüdistas ta Szijjártót avalikult venelastega kokkumängus, nimetades seda riigireetmiseks, mille eest on karistus eluaegne vangistus. Magyar kinnitas, et uurimine on algatatud, kuid keeldus üksikasju avaldamast, märkides, et juhtum hõlmab arvukalt salastatud dokumente välisministeeriumist ja teistest asutustest. „Niipea kui meil on midagi jagada, avalikustame selle,” lubas peaminister.

Szijjártó oli Ungari välisminister alates 2014. aastast ja säilitas ametikoha kuni Viktor Orbáni valitsusaja lõpuni. Vahetult enne valimisi avaldasid The Insider, Frontstory, VSquare, Delfi Eesti ja ICJK ühise uurimise, mis paljastas, et Ungari valitsus oli süstemaatiliselt edendanud kremli huve Euroopa Liidus, püüdes eelkõige leevendada venemaa-vastaseid sanktsioone ja suurendada survet Ukrainale. Tõendina tõid ajakirjanikud välja Szijjártó telefonikõnede salvestised venemaa välisministri sergei lavrovi ja teiste kõrgete venemaa ametnikega.

Hiljem tunnistas Szijjártó oma kontakte venemaaga ning EL hakkas piirama Ungari osalemist konfidentsiaalsetel kohtumistel, kuna kardeti, et Budapest võib edastada Moskvale salastatud teavet.

Magyar tuli võimule pärast 12. aprilli valimisi, kus tema Tisza partei purustas Fideszi, mida juhtis Viktor Orbán, kes oli Ungarit valitsenud alates 2010. aastast. Oma võimuajal blokeeris Orbán korduvalt Ukrainat toetavaid ELi otsuseid ja levitas regulaarselt venemaa propagandat.

15. viktor zubkov, varem ka koos putiniga töötanud, Rosfinmonitoring ja varasemalt olnud venemaa valitsuse esimene aseesimees putini valitsuses ning nüüd Gazpromi direktorite nõukogu esimees, on alates 2024. aastast salaja kohtunud Saksamaa pensionil olevate ametnikega. Kohtumised toimuvad alati Bakuus, ainult üks neist Abu Dhabis, selgub ajalehe Die Zeit ja ARD saate „Kontraste” uurimisest. zubkov ja teised venemaa delegatsiooni liikmed võivad sakslasi kasutada praeguste parteide ja Saksamaa valitsuse kaudseks mõjutamiseks, teatab Die Zeit.

Läbirääkimistel osalesid Saksamaa Liidukantsleriameti endine juht Ronald Pofalla ja Brandenburgi liidumaa endine peaminister Matthias Platzeck. Pofalla ja zubkov on Die Zeiti andmetel väga lähedased. Nad olid muu hulgas Peterburi dialoogi foorumi kaasesimehed, mis loodi 2001. aastal putini ja toonase rahandusministri Gerhard Schröderi egiidi all kahepoolsete suhete arendamiseks. Saksamaa lahkus foorumist 2023. aasta aprillis, kuid Bakuu kohtumistel osalejad kasutavad endiselt selle nime.

Esmaspäeval kohtusid mõlemad pooled Bakuus Four Seasons hotellis. Die Zeiti korrespondendi andmetel saatsid turvamehed viisakalt kõik, kes võisid kohal viibida, eraldatud konverentsiruumi kõrval asuvast koridorist välja. zubkovi saatsid Bakuus valeri fadejev, inimõiguste nõukogu esimees, kes on ELi sanktsioonide all ja on süüdistanud internetitsensuurist möödahiilivaid venelasi vaenlaste kuulamises, ning aleksei gromõko, venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudi direktor. Nagu Die Zeit ja Kontraste 2024. aastal avastasid, soovitas instituut venemaa juhtkonnal kasutada olemasolevaid kanaleid, et õhutada Saksamaa hirme NATO ja venemaa Föderatsiooni vahelise võimaliku konflikti ees.

Lisaks sakslastele osalesid kohtumisel ka endine Šveitsi suursaadik Berliinis Tim Guldimann ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni endine peasekretär Thomas Greminger, samuti Šveitsi kodanik. Kuigi Pofalla ja Platzeck on juba ammu pensionil, on neil tugevad sidemed praegu valitseva koalitsiooni moodustavates parteides: esimene esindab CDU-d, teine SPD-d. Die Zeiti teatel plaanis venemaa pool kohtumisel ilmselt sakslastele selgeks teha, et Ukraina sõja lõpetamine on võimalik ainult venemaa tingimustel ning et kaaluda tuleks Saksamaa-venemaa suhete normaliseerimist pärast sõda.

Väljaande andmetel tõlgendavad Saksa julgeolekuasutused neid kohtumisi venemaa operatsioonina Saksamaa poliitika mõjutamiseks. Seda seisukohta jagavad ka teised lääne luureagentuurid. Ajalehe andmetel nimetavad mõned Brüsselis EL-i tasandil seda „Bakuu afääriks”.

vene delegatsiooni staatust näitab zubkovi osalemine, kellest sai putini asetäitja 1992. aastal, kui putin juhtis Peterburi linnapea välissuhete komiteed. Tema sõnul ütles zubkov putinile: „Olen valmis teiega igas rollis koostööd tegema!” zubkov palus end temaga liituda, kuigi ta oli tollal Leningradi oblasti täitevkomitee esimene aseesimees ja linnapea komiteesse üleminek oli selge karjäärilangus.

Sellest ajast alates on zubkov putini heaks vastutustundlikult töötanud, olles aastatel 2007–2008 isegi peaminister, ametikoht, mida ta pidas vahet tegemata. 2008. aastal sai temast Gazpromi juhatuse esimees.

Stefan Meister, kes vastutab Saksamaa välissuhete nõukogus Saksamaa-venemaa suhete eest, kirjeldas Pofalla ja Platzecki kõnelusi venelastega kui “kohtumisi problemaatiliste isikutega, kes ei ole läbirääkimisaparaadi, vaid pigem propagandamasina osa”. Igaüks, kes istub zubkovi ja fadejeviga maha, laseb end venelastel manipuleerida, eriti kuna putini sõjalised eesmärgid Ukrainas pole muutunud, usub Meister:

Ükskõik kui palju suhtluskanaleid teil on, pole antud juhul midagi arutada; venemaa poolelt pole ettepanekut. venelased teavad hästi, et nende Saksa kolleegid on mineviku poliitikud, kuid neil on siiski juurdepääs kõrgeimatele ešelonidele, mis on venelastele huvitav – ja just see ongi nende kohtumiste oht.

16. Lühiuudised

25-minutilises pöördumises rahva poole käsitles USA president Donald Trump riigi valimissüsteemi šokeerivaid haavatavusi ja teatas luureandmete salastatuse avalikustamisest, mis muu hulgas viitab sellele, et Hiina on pääsenud ligi 220 miljoni Ameerika valija andmetele. Trumpi otseülekanne toimus neljapäeva, 16. juuli õhtul. Salvestis avaldati Valge Maja YouTube’i kanalil. Trump: Hiina vahetas hääli ja maksis Ameerika ajakirjanikele negatiivsete artiklite eest minu kohta. Trump märkis ka, et Hiina väidetavalt kasutas Ameerika valijate andmeid 2020. aasta presidendivalimiste mõjutamiseks, mille ta kaotas demokraadist Joe Bidenile. Ameerika juhi sõnul püüdis Hiina tagada tema kaotust eelviimastel valimistel, sealhulgas vahetades päris hääli ja andes ajakirjanikele altkäemaksu, et nad temast negatiivselt kirjutaksid. Hiina maksis tohutuid summasid veelgi negatiivsemate artiklite eest Trumpi kohta, väitis president.

Moskva börsiindeks langes 16. juulil kogu kauplemise jooksul 5,7%, langedes esimest korda pärast 20. oktoobrit 2022 alla 2000 punkti. Alates märtsist, mil indeks saavutas oma kõrgeima punkti 2026. aastal, on langus ületanud 31%.

Poola võimud on esitanud 18-aastasele ukrainlasele süüdistuse venemaa luureteenistuste nimel toime pandud sabotaažis ja pommiplahvatustes. Varssavi andmetel on suur tõenäosus, et ta pani aastatel 2024–2025 toime 47 kuritegu.

vene kanalid teatavad, et USA-s toodetud Hornet droone kasutatakse Belgorodi oblasti kohal öistes rünnakutes üha sagedamini. Nende sõnul lisati 2026. aasta kevadistele katsetustele termokaamerad, kuid droonidel puudus endiselt sihtmärgi lukustamine ja stabiliseerimine, mistõttu operaatorid pidid neid käsitsi juhtima.

Ukrainska Pravda teatab allikatele viidates, et praegusest SBU ülema esimesest asetäitjast Oleksandr Pokladist saab Ukraina julgeolekuteenistuse tegevjuht.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.