Sõja ülevaade: 1583. päev - rindejoonel muutusteta

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 25. juuni 2026:

muutusi rindejoonel eile ei tuvastanud ja jätkuvalt on vene majandusuudised „õigel teel”…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Teine vene kosmoseside objekt sai tabamuse.

3. Kursk: tegevus on aktiviseerumas.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: veel ei tea, mis Kupjanski linnast saab, aga Lõmanis hästi.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: veel on Kostjantõnivkas Ukraina possasid ja pisu toimetavad Ukraina omad ka linna külgmistel aladel.

8. Donetsk: konveier paneb peaga vastu seina.

9. Lõunarinne: vist muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Rosstat (venemaa statistikaamet) registreeris 20 aasta suurima iganädalase bensiinihinna hüppe.

12. „Suured investorid väljuvad aktsiatest.” venemaa turg on langenud kolme aasta madalaimale tasemele vist uue mobiliseerimise kuulujuttude tõttu.

13. Zelenski teatas operatsioonist Krimmis, et sundida putinit kiiremini rahu sõlmima.

14. venemaa keskvalimiskomisjon on välja töötanud reeglid valimiste korraldamiseks sõjaseisukorra ajal.

15. venemaa sõlmis Türgiga lepingu väljaandmise õiguslike lähenemisviiside sünkroniseerimiseks.

16. Valgevene kuulutas mobilisatsiooniõppused välja pärast seda, kui putin nõudis sõda Ukrainaga.

17. Lühiuudised

Der Spiegeli tsiteeritud orbiidi jälgimisandmete kohaselt lähenesid Poola-Soome ICEYE-X36 radarsatelliidile neli vene satelliiti vähem kui 13 km kaugusele. Maa madalal orbiidil peetakse selliseid lähedusoperatsioone vaenulikuks aktiks. Analüütikute sõnul võib potentsiaalne sihtmärk põhjustada Ukraina poolt kasutatavate andmete ajutist kadu, kujutades endast ohtu ka NATO-le ja ICEYE luureandmete Euroopa kasutajatele.

Tundub, et Ukraina omade suutlikus toota kaugmaa ründevahendeid on üha kiirenevas tempos kasvav ja vene poole oma hoopis langustrendis… võib-olla hakkan optimistlikumaks muutuma tõstmaks ettevaatlikult optimistlik + kahe plussi peale… ehk siis vaatab tulevikku pisu veelgi optimistlikumalt…

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 232 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotustega ikka tegevus kevad-suvist pealetungi meenutab. Sekka tavapärasele infiltreerumispüüetele tuleb ka pisu suuremate kergliikurite puntide katseid ja mõni soomuselukas ka rünnakule „eksib”. Kas vene pool jääbki vaid väikeste gruppide konveierile lootma või viskab peatselt närv vimkasid ja alustatakse suuremate rünnakulokonnidega… aga kuumalaine on sinnagi jõudnud ja hakkab üha enam lahinguvälja mõjutama, esmalt langeb tähelepanelikus ehk siis rutiinide säilitamisega läheb keerulisemaks ning joogiveega läheb üha nirumaks…

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas ühte raketti, viis läbi 75 õhurünnakut, heites alla 262 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 060 kamikaze-drooni ja viis läbi 3182 kaudtulelasku, sealhulgas 38 mitmikraketisüsteemiga. Õnneks kaotatakse palju kaudtulevahendeid ja muu tagalatoetuselementi ning juba pikalt ootel, et see hakkaks mõjutama vene poole ründevõimekust halvemuse suunas.

1. venemaa droonirünnakutes Sumõ oblastis 24. juunil sai vigastada vähemalt 15 tsiviilisikut, sealhulgas kolm last, teatasid piirkondlikud võimud.

2. Reutersi teatel on ebatõenäoline, et Moskva naftatöötlemistehas pärast Ukraina droonirünnakutes ulatuslikke kahjustusi sel aastal tootmist taaskäivitab. Remont peaks võtma vähemalt kuus kuud, mis süvendab kütusepuudust ja survet venemaa energiasektorile.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel ründasid Ukraina väed 24. juuni öösel Vladimiri oblastis (Gus-Hrustalnõi linnas) asuvat Vladimiri kosmosesidekeskust (VSCC), mis on venemaa Kosmoseside Föderaalse Riikliku Ühtsuse Ettevõtte (FSUE) haru. Ukraina armee juhtkonna teatel kinnitati kahe hoone kahjustused kompleksis, millele järgnes tulekahju. See on teine selline rajatis, mida Ukraina armee nädala jooksul ründas: esmaspäeval ründasid Ukraina relvajõud Moskva oblastis asuvat Dubna kosmosesidekeskust (VSCC).

Ukraina armee peastaabi teatel tagab Vladimiri oblastis asuv VSCC satelliit- ja süvakosmosesidesüsteemide töö, mida kasutatakse muu hulgas venemaa julgeolekujõudude huvides. Avalike allikate kohaselt pakub keskus satelliitsideteenuseid erinevates sagedusribades. Keskuses asuv juhtimis- ja mõõtmisjaam võimaldab Express-AM seeria satelliitide juhtimist, telemeetria jälgimist ja orbiidi mõõtmist. Viimased pakuvad digitaaltelevisiooni ja -raadio ringhäälingut, lairiba internetiühendust ja telefonisidet. Võimud ei ole Vladimiri satelliitside sidekeskuse ründamisest teatanud.

Ukraina sõjaväeametnikud teatasid ka, et 22. juuni öösel Dubna satelliitside sidekeskuse ründamises kahjustati satelliitsideks kasutatava 32-meetrise MARK-IV antenni riist- ja moodulkompleksi, samuti selle antenni kõrval asuvat tehnilist hoonet. Rünnak tabas ka peamist tootmis- ja administratiivhoonet (riist- ja tarkvara). Hoone üks sein, kus asus keskne sideliin, maapealse juhtimiskompleksi seadmed ja satelliitvõrgu keskne juhtimiskeskus, hävis osaliselt.

Dubna on riigi suurim kosmosesidejaam ja osa venemaa kriitilisest infoinfrastruktuurist. See kompleks pakub televisiooniringhäälingut ja andmeedastust valitsusasutustele ja eraoperaatoritele. Moskva satelliitsidekeskus hõlbustab ka suhtlust orbiidil olevate satelliitidega.

Ukraina sõjavägi olevat 25. juuni öösel rünnaku venemaa naftataristu vastu korraldanud, rünnates venemaa Krasnodari krais asuvat naftahoidlat, teatasid ametnikud. Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotod ja videod väidetavalt näitavad Krasnoarmeiski rajoonis asuvast Poltavskaja naftahoidlast väljuvaid leeke.

Väidetavalt tabasid täna öösel Ukraina uued rünnakud okupeeritud Krimmi energiataristut, kuna elektrikatkestused jätkuvad. Jälgimiskanalid teatavad plahvatustest Sevastopoli ja Simferopoli piirkonnas, samuti Saki küla lähedal. Plahvatustest teatati ka Balaklava soojuselektrijaama lähedal. Seejärel teatas ATESH rünnakust kogu poolsaarel.

3. Kursk: juba üleeile pisu enam on vene pool siin aktiviseerunud ja kombitakse nii piiri kui juba okupeeritud alade servadel. Võimalik, et Ukraina reservide sidumiseks tõstetakse siingi survet.

4. Harkiv: muutusteta. Huvitaval kombel pole tõusnud surve juba paar nädalat ühtki rindejoone muutust toonud, pole saadud uusi sillapäid ega olemasolevat kasvatada.

5. Kupjansk-Kreminna: jätkuvalt arvamusel, et Kupjanski kandis pole Ukriana üksusi enam Oskili jõe idakaldal ning kahjuks ka enamuses läänekaldal asuvas Kupjanski linna osas. Küll peaks jätkuvalt olema Lõman „vene vaba” ja tundub, et vene poolt on isegi linnast kaugemale surutud.

6. Siversk: muutusteta aga konveier töötab tihedalt.

7. Bahmut: veel on Ukraina omadel possasid Kostjantõnivkas. Hetkel tundub mõnede uudiskildude järgi, et võib-olla on Ukraina omad pisu parandamas olukorda kahel pool linna. Kas tegevused on andmaks paremt võimalust ohutumaks taandumiseks või on miskit enamat plaanis, eip hakkaks hetkel arvama…

8. Donetsk: kõikse tihedama survega lõik eip mitte Pokrovski kandis edenemist vene poolele too, nagu oleks peaga vastu müüri aga seni pole jonni jäetud…

9. Lõunarinne: vist muutusteta. Ukraina omad suudavad seni nn eetrivaikust hoida sektori idaserval ja vene edulugudele teps mitte kinnitust leida suuda… muutusteta ka sektori läänelõigus.

10. Herson: muutusteta.

11. Jaemüügi bensiinihinnad venemaal jätkavad kiirenemist kütusekriisi tõttu, mis on nüüdseks mõjutanud enam kui 60 venemaa piirkonda.

Rosstati kolmapäevase teate kohaselt tõusid bensiinihinnad venemaa bensiinijaamades 16.–22. juunini keskmiselt 3%. Bloombergi andmetel on see suurim iganädalane hüpe 20 aasta jooksul, mil on teadaolevat statistikat.

AI-92 bensiini hind tõusis 2,13 rubla võrra, müües liitri kohta 67,54 rubla eest; AI-95 hind tõusis 2,09 rubla võrra 73,20 rublani liitri kohta ja AI-98 maksis 96,51 rubla liitri kohta – 1,13 rubla rohkem kui eelmisel nädalal.

Rosstati andmetel tõusid bensiinihinnad juuni esimese kolme nädala jooksul 5% – rohkem kui jaanuarist maini kokku. Kuigi kuus on veel nädal aega, on juunikuu bensiinihindade tõus juba ületanud mis tahes täiskuu tõusu alates 2018. aasta maist (kui bensiinihinnad tõusid 5,63%).

Jaemüügibensiini hindade kumulatiivne tõus aasta algusest on ulatunud 9,8%-ni, mis on peaaegu kaks korda suurem kui ametlik inflatsioonimäär (5,85%) ja kolm korda suurem kui eelmise aasta jaanuari-juuni määr (3,28%). Võrreldaval perioodil (jaanuar-juuni) oli bensiini hinnašokk tugevaim alates 2011. aastast: toona tõusid kütusehinnad aasta esimese kuue kuu jooksul 10,57%, selgub Rosstati ajaloolistest andmetest.

Energy Intelligence’i analüütikute sõnul on venemaad 2026. aastal ees ootav kütusekriis kahe aastakümne halvim. Pärast mitmeid rafineerimistehaste lööke, mis tabasid mais 16 ja juunis veel kuut tehast, langes bensiini tootmine Reutersi hinnangul 25% ja on nüüd 20% väiksem sisetarbimisest. Kriisi leevendamiseks on valitsus juba lubanud rafineerimistehastel toota madalama kvaliteediga bensiini, võib hakata seda Indiast importima ja peab Kasahstaniga läbirääkimisi 50 000 tonni hädaolukorra ostuks.

„Ukraina droonikampaania venemaa energiainfrastruktuuri vastu on muutumas Moskva jaoks üha tõsisemaks makromajanduslikuks probleemiks,” märgib Capital Economicsi vanemökonomist Liam Peach. See suurendab nii inflatsioonilist kui ka fiskaalset survet, rõhutab ta.

12. Olles alustanud nädalat järseima langusega alates 2022. aasta sügisest, ei suutnud venemaa aktsiaturg põhja leida.

Kolmapäeval langes Moskva börsiindeks taas enam kui kolme aasta madalaimale tasemele Ukraina konflikti eskaleerumise ja kasvavate kuulujuttude tõttu, et võimud võivad pärast duuma valimisi välja kuulutada uue massimobilisatsiooni. Nädala lõpuks kaotas indeks, mis hõlmab 46 venemaa suurima ettevõtte aktsiaid, veel 4%, ulatudes 2230,47 punktini – madalaimale tasemele alates 2023. aasta veebruarist. Nädala algusest on turg langenud 7,3% ja juuni algusest ligi 13%. Kui see tulemus jätkub, on 2026. aasta juuni börsi jaoks halvim kuu alates 2022. aasta septembrist.

Pettumus keskpanga eelmise reede otsuses, mis langetas intressimäära oodatust vähem, ei suuda seda langust seletada, kirjutavad Vector Capitali analüütikud: „Suured investorid väljuvad aktsiatest” ja selle põhjus pole täiesti selge.

Turul toimuv müügilaine meenutab mõnevõrra olukorda 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses, märgib Finami strateeg Jaroslav Kabakov: „Võib eeldada, et mõned osalejad, kellel oli parem informatsioon, hakkasid venemaa turgu müüma veidi varem kui teised.”

Müügilaine on laiaulatuslik, mittejättes turule kasvavaid aktsiaid. Gazpromi aktsiad langesid kolmapäeval veel 3,47%, saavutades uue madalaima taseme alates 2008. aastast. Rosnefti aktsiad langesid 2,7%, saavutades madalaima taseme alates 2022. aasta oktoobrist. Lukoili ja Severstali aktsiad langesid 3,7%, Norilsk Nickeli aktsiad 4,3%, Magniti aktsiad 4,5% ja NLMK aktsiad 5%.

„Geopoliitilised riskid on taas eskaleerunud, kusjuures venemaa ametnikud on karmistanud oma retoorikat Euroopa suhtes, peamiselt Ukraina konflikti osas,” märgib Freedom Finance’i analüütik Natalia Miltšakova. Päev varem teatas putin, et NATO riigid arutavad avalikult venemaaga sõjaks ettevalmistumist ja suurendavad oma sõjalisi eelarveid, samas kui venemaa välisminister lavrov teatas, et venemaa ei pea enam USA-d Ukraina konflikti lahendamisel objektiivseks vahendajaks. „Näib, et aktsiaturg on veendunud, et selle konflikti rahumeelne lahendamine on võimatu,” võtab Miltšakova kokku.

Ta märgib, et geopoliitikat on süvendanud ka naftahindade langus: Brenti toornafta langes kolmapäeval 73,22 dollarini barreli kohta, mis on madalaim hind alates veebruari lõpust, mis on 33% langus viimase kahe kuu jooksul. Uurali toornafta hinnad kõiguvad umbes 60 dollari juures barreli kohta, hoolimata sellest, et Iraani kriisi haripunktis tõusis see 100 dollarini ja üle selle.

Investorid lootsid putini ja Donald Trumpi vahelist kokkulepet, mis lubas venemaale sanktsioonide tühistamist ja sõjategevuse lõpetamist. Kuid nüüd on enamik kahjumis, märgib Ivolga Capitali tegevjuht Andrei Hohrin.

Alates 2025. aasta kevadest, mil kreml ja Trump alustasid läbirääkimisi ning venemaa ametnikud tegid plaane lääne ettevõtete tagasitoomiseks, on venemaa aktsiaturg langenud juba enam kui 30% ning selle turukapitalisatsiooni suhe SKP-sse on lähedal 26 aasta madalaimale tasemele. „Mida pikem ja tõsisem on eskalatsioon, seda madalamal näeme venemaa turgu,” hoiatab Kabakov.

13. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Ukraina relvajõudude praegune operatsioon Krimmis on täpselt kalkuleeritud ning et G7 tippkohtumisel partnerite poolt lubatud abi saamine võimaldab Kiievil kiiresti luua tingimused, mille kohaselt venemaa on sunnitud valima rahu. „Kui Ukraina saavutab täpselt selle, mida me G7 partneritega arutasime, ja see sõltub meie partnerite otsusest, loome kiiresti tingimused, mille kohaselt venemaa on sunnitud valima rahu,” ütles Zelenski oma õhtuses pöördumises, rõhutades, et Kiiev ootab väga jaatavat vastust ja „teab selgelt, millest me räägime”. Ta ei täpsustanud.

Viimasel ajal on Ukraina väed okupeeritud Krimmis sõjalise ja energiataristu vastu suunatud rünnakute arvu märkimisväärselt suurendanud. 21. juuni öösel ründasid droonid Kertši naftahoidlat ja Kavkazi sadamat, mis viis poolsaarel kütusemüügi täieliku peatumiseni ja parvlaevaliikluse sulgemiseni. Samal ööl mõjutasid elektrikatkestused märkimisväärset osa Krimmist, sealhulgas Sevastopolit, Aluštat, Armjanskit, Krasnoperekopskit ja Džankoid. Seejärel, 23. juuni öösel, rünnati Sovetski rajooni Nasosnaja-2 alajaama ja 24. juuni öösel Sevastoopoli Balaklava soojuselektrijaama, jättes linna täielikult elektrita. Krymski Veteri andmetel registreeriti kahju ka Kertši soojuselektrijaamas, Lääne-Krimmi alajaamas ja Ai-Petri mäe piirkonnas, kus asub venemaa õhuväe radarijaam.

Samal ajal teatasid Ukraina erioperatsioonide väed Põhja-Krimmi kanali raudteesilla täielikust hävitamisest Razdolnoje küla lähedal – see oli strateegiline arter, mida kasutati vägede varustamiseks lõunasuunas. See on jätk süstemaatilisele poolsaare isoleerimise kampaaniale, mille oli varem välja kuulutanud kaitseminister Mihhail Fjodorov. „Krimmi isoleeritakse droonide abil. Ja tundub, et Krimmist saab peagi saar,” kuulutas ta. Mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi (kutsung „Magyar”) lisas, et Krimm kaotab oma tähtsust sõjaväebaasina ning ees ootavad transpordiisolatsioon, turismihooaja katkemine ja ressursinappus. „Nii nagu varem, see enam ei ole,” lõpetas ta. Samal ajal kutsus Krimmi tatarlaste rahva Medžlise juht Refat Tšubarov venelasi üles poolsaarelt lahkuma, kuni Kertši sild veel püsti seisab.

14. venemaa keskvalimiskomisjon on heaks kiitnud eeskirjad riigiduuma valimiste ettevalmistamise ja läbiviimise eripärade kohta sõjaseisukorra kehtivusega territooriumidel. Keskvalimiskomisjoni pressiteenistuse teatel kehtestab dokument valimiskomisjonide moodustamise erieeskirjad ja lubab eelhääletamist. Samuti kehtestavad eeskirjad erinõuded pildistamisele ja videosalvestusele. Julgeolekuohu korral võidakse valimisprotseduurid peatada ja kogu dokumentatsioon võib viivitamatult viia turvalisse kohta.

Lisaks on keelatud avaldada veebis teavet valimisjaoskondade komisjonide lahtiolekuaegade kohta piirkondades, kus toimub sõjaseisukorra kehtivusega eelhääletamine. venemaa võimud on praegu kehtestanud sõjaseisukorra neljas Ukraina okupeeritud piirkonnas – nn LPR-is ja DPR-is, samuti Zaporižžja ja Hersoni oblastite okupeeritud aladel.

Keskvalimiskomisjoni aseesimees nikolai bulaev teatas, et selliste eeskirjade vastuvõtmine ei ole midagi uut ega eksperimentaalset, vaid pigem osutunud tõhusaks ja kvaliteetseks vahendiks. Sarnaseid reegleid on juba kasutatud presidendi-, piirkondlikel ja kohalikel valimistel, sealhulgas Kurski oblastis.

Üheksanda riigiduuma valimised toimuvad 18.–20. septembrini ning valimistel on võimalik kasutada elektroonilist kaughääletust. riigiduuma kohtade koguarv jääb samaks – 450 saadikut, kellest pooled valitakse parteide nimekirjadest ja teine pool ühemandaadilistest valimisringkondadest.

Uute määruste vastuvõtmise taustal levivad presidendi administratsioonis kuulujutud valimiste võimalikust edasilükkamisest või tühistamisest majandusprobleemide, valitsuse langevate toetusreitingute ja sagenenud droonirünnakute tõttu. Samuti on kohe pärast hääletust käimas arutelud uue mobilisatsioonikava üle: idee on selles, et vastvalitud saadikud võiksid pöörduda putini poole ajateenistuse vajaduse osas. Verstka sõnul väheneb lepinguliste sõdurite sissevool ega kata enam kaotusi rindel, kuid lõplikku otsust mobilisatsiooni kohta pole veel tehtud.

15. venemaa ja Türgi on allkirjastanud uue koostööprogrammi, mis muu hulgas näeb ette teatud väljaandmisküsimuste õiguslike lähenemisviiside sünkroniseerimise ja tehisintellekti regulatsioonide analüüsi, teatas venemaa peaprokuratuur. Dokumendile kirjutasid alla venemaa peaprokurör aleksandr gutsan ja Türgi justiitsminister Akin Gürlek 14. Peterburi rahvusvahelise õigusfoorumi raames. venemaa peaprokuratuur ei avaldanud dokumendi sisu kohta üksikasju.

Kohtumisel Gürlekiga teatas gutsan, et venemaa ja Türgi suhted arenevad positiivselt, hoolimata tema sõnul väliste jõudude katsetest neid takistada. Ta märkis vladimir putini ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani rolli usalduse loomisel ja vastastikuste huvide arvestamisel.

Türgi on varem Interpoli kaudu venemaale välja andnud tagaotsitavaid isikuid, sealhulgas neid, keda süüdistatakse venemaa kõrgete sõjaväelaste mõrvas. Inimõiguste aktivist Anastasia Burakova, venemaa emigrante abistava projekti Ark asutaja, märkis, et aastatel 2022–2023 peeti Türgit suhteliselt turvaliseks keskuseks, osaliselt seetõttu, et Moskva Interpolist mööda minnes ei vastatud taotlustele. Tema sõnul hakkasid venemaa võimud aga lõpuks kasutama mitteametlikke kanaleid isegi juhtudel, kui Interpol vahistamismääruse tagasi lükkas.

Burakova tõi näitena 2025. aasta juhtumi: Ark abistas tagakiusamise all olevat vene meest. Väidetavalt edastati Türgi võimudele pärast seda, kui mees oli konsulaadilt dokumentide saamiseks taotlust esitanud, teave, et teda otsitakse terrorismi õigustamise seaduse alusel. Lõpuks mees kinni peeti ja saadeti kolmandasse riiki.

16. Valgevene viib läbi mobilisatsiooniõppusi sõjaväe värbamisbüroodega seoses kremli nõudmistega Minski abistamiseks sõja eskaleerimisel Ukraina vastu. Valgevene kaitseministeerium teatas ürituste algusest, mis toimuvad Poola ja Leeduga piirnevas Grodno oblastis 17.–26. juunini. Võimude teatel keskenduvad õppused kodanike ja sõidukite mobiliseerimisele piirkonnas. Teisipäeval teatas sõjaministeerium, et 20. juunist kuni 2. juulini kutsutakse Ošmjanõ rajooni reservväelased kontrollaruande ja registreerimisandmete kontrollimise jaoks sõjaväe värbamiskeskusesse.

Lisaks „andmete uuendamisele“ ajakohastavad võimud vajadusel õppustele saabujate kohta käivat teavet registreerimisdokumentides. Kokku on kavas teavitada umbes 2000 kodanikku. Nagu kaitseministeerium selgitas, kutsutakse reservväelased sõjaväelisele väljaõppele, millele järgneb osalemine sõjaväekomissariaatides toimuvatel õppustel, mille käigus nad täiustavad oma sõjalisi teadmisi, omandavad relvade ja sõjavarustuse oskused ning õpivad täitma õppuste ülemate antud ülesandeid, mis nõuavad kiiret otsustamist ja tegutsemist. Märgitakse, et mobilisatsiooniõppused on plaanilise iseloomuga.

Wall Street Journali allikate sõnul on putin alates 2026. aasta algusest suurendanud survet Valgevene presidendile aleksandr lukašenkole, nõudes tema osalemist Ukraina-vastase sõja eskaleerimises. Kui ta keeldub, ähvardab kreml Minskile rahalise toetuse peatamisega, millest Valgevene majandus suuresti sõltub.

lukašenko ja venemaa suursaadiku Valgevenes boriss grõzlovi arutatavate nõudmiste hulgas on lisaks Kiievi-vastase sõjalise kampaania laiendamisele ka NATO riikide vastaste operatsioonide korraldamise võimalus, teatasid ajalehe allikad.

Alates aasta algusest on Valgevene võimud läbi viinud mitmesuguseid julgeolekujõudude õppusi, teatab Zerkalo. Jaanuaris algasid lukašenko algatatud manöövrid, mille käigus riigipea pani armeeüksused valvesse, möödudes peastaabist. Alates veebruarist on politsei ja siseväed treeninud ka protestide laiali ajamist. Need peaksid toimuma igas Valgevene piirkonnas.

Lisaks toimuvad erinevates piirkondades ulatuslikud manöövrid, et harjutada simuleeritud raketirünnakuid massiliste inimohvritega või elanikkonna ja territooriumide kaitsmist hädaolukordade eest nii rahu- kui ka sõjaajal. Vitebski oblastis viidi hiljuti läbi õppusi territoriaalkaitsejõudude ja rahvamiilitsaga.

17. Lühiuudised

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et alates 22. juunist on Valgevenes tegevuse lõpetanud repiiterid, mida venemaa kasutas Ukraina pommitamise ajal droonide juhtimiseks.

Rumeenia Saadikutekoda (parlamendi alamkoda) võttis vastu Rumeenia ja Moldova ühendamise seaduseelnõu, mille esitas veebruaris Euroopa Parlamendi liige Diana Șoșoacă. Portaali Gândul andmetel võeti algatus vastu nn vaikse vastuvõtmise menetluse teel: määruste kohaselt loetakse automaatselt vastuvõetuks eelnõud, mida plenaaristungil 45 päeva jooksul ei arutata või tagasi ei lükata. Alamkoja otsus pole aga lõplik – seaduseelnõu läheb nüüd läbivaatamiseks Rumeenia parlamendi ülemkotta, senatisse.

Holland ostab Ukrainale 250 miljoni euro suuruse tehinguga 700 Ruta Block 2 tiibraketti, teatas NRC. Hollandi ettevõtte Destinus toodetud relvade tegevusraadius on üle 700 km, need kannavad 250 kg kaaluvat lõhkepead ja kasutavad tehisintellekti abil toimuvat sihtmärgi tuvastamist. Ukraina ametnike sõnul toetavad raketid rünnakuid venemaa liinide taga asuvate väärtuslike sõjaliste sihtmärkide vastu.

Telegraphi teatel kaalub Ühendkuningriik varitankerilt Smyrtos konfiskeeritud 98 000 tonni venemaa toornafta müümist Ukraina rahastamiseks. Pärast seda, kui kuninglikud merejalaväelased 14. juunil laeva La Manche’i väinas peatasid, hinnatakse lasti umbes 35 miljonile naelale. Ametnike arvates kuulub nafta nüüd seaduslikult Ühendkuningriigile ja seda võidakse oksjonil müüa, tulu saadetakse Kiievisse või kasutatakse rindejoone varustuse rahastamiseks.

Poola valitsusametnikud usuvad, et president Karol Nawrocki teatas Zelenskilt Valge Kotka ordeni äravõtmisest tahtlikult nädal enne Donald Tuski Ukraina taastuskonverentsi Gdańskis, eesmärgiga õhutada pingeid Kiieviga.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on muutnud olümpiahartat, et tugevdada spordis poliitilise neutraalsuse põhimõtet. Sellest teatas organisatsiooni pressiteenistus. Need muudatused tehti kolmapäeval, 14. mail ROK-i 146. istungjärgul. Muudatuste eesmärk on tagada spordi neutraalsus igal ajal ja muuta see vabaks valitsuse, kultuurilise, ühiskondliku või majandusliku surve alt. Advokaadibüroo Global Athlete tegevjuht Rob Koehler, kes oli nende muudatuste vastu, usub, et need leevendavad takistusi venemaa täielikule naasmisele rahvusvahelisse sporti. „Sõnum on selge: sõda, süstemaatiline doping ja olümpiaharta korduvad rikkumised ei ole enam takistuseks täielikule osalemisele,” ütles Koehler.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.