Sõja ülevaade: 1574. päev - vene konveier toomas edenemisi mitmes kohas

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. juuni 2026:

tihe vene poole konveier on toomas edenemisi päris mitmes kohas.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Ise kukkus alla ja järgmine naftataristu objekt tabamuse sai.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: vene poole sillapea laienes.

5. Kupjansk-Kreminna: eip põhjas ega lõunas hetkel olukorra paranemise märke ole.

6. Siversk: vene pool üht sillapead oluliselt laiendas.

7. Bahmut: vist muutusteta ja see hea märk.

8. Donetsk: üks vene poole edenemine üle pika aja siiski kirja läks.

9. Lõunarinne: vist muutusteta, aga sektori idalõigus kipub olukord paranema.

10. Herson: muutusteta.

11. „Ajaloo halvim kütusekriis.” venemaa kaotas rafineerimistehastele suunatud löökide tõttu kolmandiku oma naftatöötlemisvõimsusest.

12. patrušev süüdistas Euroopat vene tankerite mineerimises.

13. Üliõpilased tööle ja töönädal kuus päeva ja tööpäev kaheksast kaheksani ehk siis venemaa tööandjate ettepanekud olukorra päästmiseks.

14. Poolas lasti maha kunstnik, kes joonistas putinist karikatuure.

15. Irkutski oblastis kutsuti üles valmistuma diislikütuse puuduse tõttu kogu põllumajanduse täielikuks peatumiseks.

16. Poola ametnik selgitab MiG hävitajate Ukrainale üleandmise viivitust.

17. Lühiuudised

lukašenko ütles, et Ukraina ei peaks Valgevenelt, eriti temalt, sõjalist tegevust ootama. Ta vabandas Zelenski ees varasemate solvavate märkuste pärast ja ütles, et Minsk ei taha sõda, sest Valgevene oleks haavatav, kui Ukraina teda ründaks samamoodi nagu venemaad. Njah, teoreetiliselt oleks Ukrainal võimalik kaugmaa vahenditega tabada kõike Valgevenes olulist ning lisaks teha edukas sissetung Valgevenesse ja arvatavalt lukašenko vildakas mõttemaailm sellist mõttekonstruktsiooni usub…

Ukraina armee reformi järgmine etapp keskendub värbamise ja mobiliseerimise muutmisele, ütles kaitseminister Mõhhailo Fjodorov pärast veebikohtumist enam kui 300 sõjaväelasega 168 brigaadist ja korpusest. Ta ütles, et esimese etapi eesmärk on tugevdada rindeüksusi, parandada jalaväe ja ründeüksuste tingimusi ning muuta preemiad õiglasemaks ja siduda need reaalse riski ja läbitud missioonidega.

Lugesin (eilse päeva videost) Moskva-Peterburi maantee (M11) kõrval oleva tankla järjekorra pikkuseks üle 120 auto.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 228 lahingukokkupõrget. Jätkuvalt on tugevam surve endistes aktiivsetes sektorites ning kasvutrendi näitab Lõmani suund ning kipub arvama, et kogu Ukraina tööstuslinnade komplekti ümber veel surve kasvab ja kahjuks on hakanud tulema edenemisi. Aga on kohti, kus olukord on Ukraina omadel paranenud.

Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut, kasutades 74 raketti, ja 82 õhurünnakut, heites alla 226 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9297 kamikaze-drooni ja viis läbi 2726 kaudtulelasku, sealhulgas 49 mitmikraketisüsteemiga. Arvatavalt tabati kaudtulevahendeid vähem tunduvalt vähenenud tegevuse pärast. Muud tagalatoetuselementi ehk siis igat transpordivahendit tabatakse ikka palju.

Suur suvi Ukrainas oma 24-26 soojakraadidega päeval jätkub ning eip vihma luba ehk siis droonide tööd miski eip sega, vaid termovaatlusvõimekus on kuumade objektide rohkuse tõttu häiritud ning joogivee puudus võib peatselt kummitama hakata, rääkimata maastikutulekahjudest.

1. Droonirünnak tabas Harkivi loomaaeda, kahjustades loomade aedikuid. Linnapea Ihor Terehhov kinnitas lööki ja ütles, et vigastatud loomade kohta on saabumas teateid, samal ajal kui võimud hindavad kahju täielikku ulatust.

16. juuni öösel sai Harkivi oblastis Balaklija linnas toimunud venemaa droonirünnakus vigastada kaheksa inimest, sealhulgas kaks last. Piirkonna kuberneri otsene avaldus: „Eile õhtul ründas vaenlane droonidega Balaklija linna. Pommitamise tagajärjel sai vigastada kaheksa inimest, sealhulgas 4-aastane tüdruk ja 13-aastane poiss.” Linnas süttis põlema neli eramut, kelder, autod, kõrvalhooned ja garaaž.

2. Esmaspäeval, 15. juunil kukkus Irkutski oblastis alla raske strateegiline pommitaja Tu-22M3. venemaa kaitseministeerium teatas sellest Interfaxi andmetel. Sõjalennuk kukkus ministeeriumi teatel alla maandumislähenemise ajal plaanilise treeninglennu ajal. Meeskonnal õnnestus katapulteeruda. „Pilootide elule ega tervisele ohtu ei ole. Maapinnal kahjustusi pole. Lennuk lendas ilma laskemoonata,” seisis avalduses. Kohalikud elanikud rääkisid Astrale, et lennuk kukkus alla Angara jõe kaldal Kamenka küla lähedal Irkutski oblastis Bohani rajoonis.

Ukraina 422. rügement tabas venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemi. Väidetavalt segas süsteem pikamaa kamikaze-droonide Starlinki sidet ja kaitses Berdjanski-Melitopoli marsruuti.

16. juuni öösel ründasid droonid venemaa Krasnodari krais naftahoidlat, põhjustades tulekahju. Rünnak blokeeris ka maantee Poltavskaja ja Trudobelikovski vahel.

venemaa võimud teatasid droonirünnakust Moskvale 16. juuni hommikul. venemaa pealinna linnapea sõnul tulistati kahe tunni jooksul väidetavalt alla 37 mehitamata õhusõidukit. venemaa võimud vaikivad traditsiooniliselt selle kohta, kui palju mehitamata õhusõidukeid ei suutnud kahjutuks teha.

Astra andmetel registreerivad pealtnägijad õhutõrje tegevust Pavlovski Posadis, Ramenskojes ja Žukovskis Moskva lähedal. Rosaviatsija teatas piirangutest Domodedovo, Šeremetjevo, Vnukovo ja Ramenskoje (Žukovski) lennujaamades. venemaa kaitseministeerium väitis, et hävitas venemaa piirkondade ja okupeeritud territooriumide kohal 172 mehitamata õhusõidukit ajavahemikus 15. juuni kell 20.00 kuni 16. juuni kell 7.00.

Kuna kanal Dronebomber teatas u 270 Ukraina kaugmaadrooni lennust, siis kas 98 sihtmärgini jõudsid…

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: pisu on vene pool suutnud laiendada enda sillapead Vovtša jõe lõunakaldal ja peaksid nüüd kontrollima enamust Vovtšanski linna sealses osas. vene blogijate info järgi ollakse seal aga tiheda mitte ainult droonide vaid ka kaudtule mõju all.

5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud aga nii põhjas kui lõunas on jätkuvalt ülipingeline.

Kupjanski kandis seni olukotrra paranemise märke pole, eilsest päevast küll uusi edenemisi ei tuvastanud ja võimalik, et vene pool kulutas energiat uute saadud alade puhastamise peale enne järgmist survelainet.

Kuna vene lennundus kasutab Lõmani suunal isegi FAB-1500 (1500 kg kaaluv liugpomm, millest u pool on lõhkeaine) Ukraina possade hävitamiseks, siis prognoosib niigi kõrge surve tõusu veelgi kõrgemale ehk siis nüüd juba sügiseks peab vene kindralite uus lubadus putinile vallutada Ukraina tööstuslinnade komplekt täidetud olema… rindejoone muutusi siiski eilsest päevast ei tuvastanud ja kuidagi uudiste puudus Lõmani linnas…

6. Siversk: kahjuks suutis eilseks vene pool päris suurelt laiendada enda kontrollitavat ala Siverski Donetsi-Donbass kanalist lääne pool Tihhonivka küla kandis ning vähemalt Ukraina omad ühe drooniga selles külas liikuvat vene soldatit tabasid. Koht asub Bahmut-Slovjansk maanteest lääne pool ja nende mõlema linna vahelisel alal suht keskkohas. Muret teeb, et juba pikalt on suht kitsal lõigul vene poole surve olnud väga tugev juba mitmeid nädalaid ja ning Ukraina suutmatus kasutada piisavalt hästi ära veetakistusi näitab pisu ressursside puudumist. Lisaks ohustab sealse sillapea laienemine kahe linna vahelise maanteega risti paiknevate kindlustute küljelt ründamist…

7. Bahmut: vist suuremate muutusteta ehk siis Ukraina omad on suutnud hoida oma uusi eesmisi possasid linna vene poole serva jäävates linna servadel olevates kvartalites ning suudavad vist hetkel jooksvalt hoida kinni massi linna valgumist. Soldateid küll lisandub aga kipub arvama, et nende elusalt olevate soldatite arv linnas hetkel ei kasva. Kõhutunne ütleb lisaks, et Ukraina on suutnud parandada rünnakule suunduvate vene üksuste mõjutamist juba kaugel rindejoonest…

8. Donetsk: üks vene poole püsivam edenemine siiski kirja läks ning suudeti edeneda u 2 km põhja suunas (Pokrovski linnast põhjapool) ning kand maha saada metsaribas põldude vahel Ševtšenko küla lähistel. Neid küll juba töödeldakse ning tänast seisu eip tea, aga arvab, et seal varasemat tugevad Ukraina possad, kust varju leiab…

9. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud. Ei tea ka jooksvat seisu, kas Ukraina omadel on õnnestunud oma edu sektori idalõigus kasvatada. Küll on ringlemas uusi videosid, mis näitavad, et Ukraina on vist toonud juurde droonimeeskondi ning kaudtulevahendeid ja on suutmas tugevamalt kontrollida mitte ainult rindele lähenevaid teid (ka põlluteed) vaid tugevalt töödelda ka vene poole eesmisi possasid, mis kipuvad loma juurde võimalusi jalaväel võtta alasid üle ilma tulekontaktideta ja väiksema ohuga vene droonide poolt.

10. Herson: muutusteta.

11. Mais toimunud droonirünnakute seeria, mis tabas venemaa naftatöötlemistehaseid 16 korda, sealhulgas kaheksat kümnest suurimast, on löönud venemaa naftatöötlemistööstuse kahe aastakümne võrra tagasi.

Energy Intelligence’i analüütikute andmetel langesid venemaal naftatöötlemise mahud juuni esimesel nädalal alla 4 miljoni barreli päevas, mis on 21 aasta madalaim tase. Nende arvutuste kohaselt on Ukraina droonirünnakute tõttu praegu peaaegu kolmandik rafineerimistehaste võimsusest – 2,14 miljonit barrelit päevas.

„Ukraina kampaania venemaa energiasektori, eriti naftatöötlemistehaste vastu on põhjustanud laialdast kahju ja selle tulemusena näib riik sel suvel suunduvat selle poole, mis võib olla riigi ajaloo halvim kütusekriis,” kirjutab Energy Intelligence.

Krimmis alanud kütusepuudus levib üle piirkondade ja on juba mõjutanud enam kui 25 piirkonda. Bensiinimüügi piirangud on hakanud ilmnema üle miljoni elanikuga linnades, sealhulgas Moskvas ja Peterburis. Bensiinijaamades kütuse puudus on tekkinud ka Kuzbassis, Tatarstanis ning Uljanovski ja Nižni Novgorodi oblastis. Tatnefti tanklad, mis müüvad vähemalt kuues piirkonnas kliendi kohta mitte rohkem kui 20 liitrit bensiini, on muutunud bensiinikatastroofi tsooniks.

Pärast bensiinipuudust on ka põllumehed hakanud raskusi kogema, kurtes diislikütuse tarnehäirete üle Lõuna-venemaal, Kesk-Musta Mere piirkonnas ja Volga piirkonnas. Peterburi, Jekaterinburgi ja Ufa lennujaamades oli juba mai lõpus lennukikütuse puudus. Ja juuni keskel kehtestasid kuus linna, sealhulgas Nižni Novgorod ja Krasnodar, reisilennukite tankimisele piirangud.

„venemaal hakkab tekkima täieulatuslik kütusekriis. Probleem ei piirdu enam ainult hooajaliste hinnatõusude või börsispekulatsioonidega. Šoki allikas on pakkumise poolel,” väidab Finami strateeg Jaroslav Kabakov. Probleemi süvendab asjaolu, et droonid ründavad üha enam mitte peamisi seadmeid, vaid bensiini ja diislikütuse tootmise eest vastutavaid rafineerimistehaste teiseseid seadmeid. „Nende remont võtab kuid ja seda raskendavad seadmete tarnimist piiravad sanktsioonid,” märgib Kabakov.

Kütusevarud muutuvad üha napimaks ja turg reageerib hinnatõusuga. Aasta algusest on AI-92 hind börsil tõusnud 28%, AI-95 hind 34%, diislikütus 43% ja reaktiivkütus 40%. Jaemüügis tõusid bensiini hinnad 10. juuniga lõppenud nelja nädala jooksul 3,93%, selgub Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) arvutustest. See hinnatõus bensiinijaamades on kõrgeim alates 2018. aasta maist, mil bensiini hinnad tõusid enam kui… 5% kuus.

Valitsus üritab kütuseturu tulekahju raha ja soodustustega kustutada. Aprillis ja mais said naftakompaniid eelarvetoetusi 700 miljardit rubla (8,4 miljardit eurot) ning juunis said nad loa bensiini kvaliteeti alandada ja müüa Euro-5 asemel Euro-3 klassi.

„Kõige murettekitavam on see, et kriis alles algab,” selgitab Kabakov. „Hooajaline nõudlus saavutab haripunkti traditsiooniliselt augustis ja septembris ning puuduse ja hinnatõusu märgid ilmnesid juba juunis. Kui olukord rafineerimistehastega ei stabiliseeru, võib kütusetegur saada aasta teises pooles üheks peamiseks inflatsiooni tekitajaks.” Ja kui kütusehindade tõus püsib, rõhutab ekspert, saab sellest kogu majanduse probleem.

12. „Miine paigutatakse Euroopa sadamates asuvatele laevadele, mis seejärel seilavad venemaa sadamatesse,” ütles venemaa presidendi nõunik ja Merenduskolledži esimees nikolai patrušev. „Pole saladus, et kaubalaevad, mille põhjas on magnetmiinid ehk need on ümber ehitatud ujuvpommideks, saabuvad regulaarselt meie sadamatesse. Me avastame ja teeme need miinid kahjutuks, aga fakt jääb faktiks,” ütles patrušev intervjuus Rossijskaja Gazetale. Kolm nädalat tagasi teatas FSB, et Belgiast Ust-Luga sadamasse saabunud gaasikandjalt Arrhenius leiti NATO riigis toodetud magnetmiine. „On kahtlusi, et miine paigutatakse Euroopa sadamates,” ütles patrušev intervjuus.

patrušev sõnul kavatseb lääs blokeerida venemaa peamised mereteed Läänemerel ja Mustal merel, mis teenindavad suuremat osa merekaubandusest, ning valmistab ette rünnakuid venemaa sõjaväebaasidele. „Me peame mõistma, et Lääs valmistub enamaks kui lihtsalt blokaadiks. Saabuva info põhjal otsustades kaalutakse erinevaid stsenaariume, sealhulgas ennetavaid rünnakuid meie baaside vastu. Lääne strateegid on maailmasõdade kogemusi hästi uurinud ja loodavad meie laevastiku oma baasidesse tagasi ajada, selle blokeerida ja kaotustega blokaadist läbi murda sundida. See ei tohi enam juhtuda,” teatas patrušev. Ta leiab, et venemaa merevägi peab valmistuma läänest lähtuva sabotaaži ja muude ohtude ennetamiseks.

„Oluline on tagada laevastiku õigeaegne hajutamine ja lahinguvalmidus, võime tõrjuda kõiki ohte, sealhulgas droonid, küberrünnakud ja loomulikult sabotaaž,” rõhutas Merenduskomisjoni juht. patrušev kutsus üles ka mereväge kasutama vene tankerite eskortimiseks, tuues näiteks laevade eskortimise La Manche’i väinas venemaa sõjalaevade kaasamisega.

„Mitte ükski Briti laev, mitte ükski lennuk ei liikunud isegi meie konvoi suunas,” ütles ta, nimetades venemaa tegevust aktiivseks ja enesekindlaks strateegiaks.

13. AFK Sistema asutaja ja miljardär vladimir jevtušenkov teatas, et tulevased tudengid peaksid kohe omandama praktilise kogemuse tööstuskeskkonnas töötamisel. „See võib kõlada mässumeelselt, aga ma sunniksin inimesi pärast ühtse riigieksami sooritamist ja ülikooli vastuvõtmist tööle,” ütles ärimees. Ta usub, et paljud tudengid ei suuda viie aasta jooksul õpingutega päriselt spetsialiseeruda ning tööandjad on sunnitud lõpetajaid koolitama alles pärast diplomi saamist. „Kui keegi ülikooli lõpetab, lahkub ta tühja lehena, nagu koolilaps. Ainult diplomiga. Ja see on häbiasi – me hakkame neid koolitama 23- või 24-aastaselt,” märkis jevtušenkov. Ta tegi ettepaneku luua hübriidmudel, kus tudengid õpivad ja töötavad samaaegselt tööstuses.

venemaa presidendi nõunik vladimir medinski avaldas juuni alguses algatuse kaasata tudengeid majandusse. Ta tegi ettepaneku kehtestada avaliku sektori vahenditest õppivatele tudengitele kohustuslik tööpraktika. „Üleandmine ja töölepingu sõlmimine on kohustuslikud. Olete oma meditsiinilise koolituse riigi kulul läbinud – olge nii lahked ja töötage rajoonihaiglas,” ütles ta. medinski arvates on praegune süsteem, kus tudengid õpivad tasuta ja neil pole riigi ees mingeid kohustusi, ebaefektiivne ja viib eelarvevahendite raiskamiseni. Ta usub, et riik peaks loobuma oma rollist hea onuna ja ehitama üles plaanipärase kapitalistliku koolitussüsteemi, kus keegi maksab alati hariduse ja toetuste eest – riik, tööandja või tudeng ise.

Teine miljardär, Rusali asutaja oleg deripaska soovis tööjõudu laiendada. Kevadel tegi ta ettepaneku minna üle töögraafikule kaheksast kaheksani, laupäevad kaasa arvatud. Ärimees uskus, et pikem töönädal kiirendab majanduse kohanemist uute tingimustega ülemaailmse kriisi, kõrgete intressimäärade ja halveneva investeerimiskliima keskel. „Ja mida varem me ise sellele uuele ajakavale – kaheksast kaheksani, laupäevad kaasa arvatud – üle läheme, seda kiiremini me selle muutuse läbi teeme,” kirjutas deripaska.

14. Esmaspäeva hommikul lasti Poola linnas Biała Podlaskas Valgevene piiri lähedal Kuninganna Jadwiga tänava lähedal maha 44-aastane vene mees, teatas Poola Agencja Prasowa (PAP) Lublini vojevoodkonna politseile viidates. Ründaja tulistas ohvri pihta mitu lasku ja põgenes. Toimepanija otsingud on käimas. Võimud märgivad, et kuriteo motiiv on endiselt teadmata, kuid on võimalik, et tegemist oli sihipärase atentaadiga. Valgevene opositsioonikanali DzikMedia andmetel on ohver Semjon Skrepetski, vene blogija, karikaturist ja satiirik, kes emigreerus Poolasse 2021. aastal, et putini režiimi tagakiusamise eest põgeneda.

Vahetult enne atentaadikatset, venemaa päeval, 12. juunil korraldas Altaist pärit kunstnik (pärisnimi Robert Kuzovkov) oma kanali postituste kohaselt Berliinis soolopiketi oma ikoonmaaliga putinist istumas Jossif Stalini süles, nimetades seda ristiga rongkäiguks. Enne seda oli ta reisinud mööda Euroopat, korraldades mitmesuguseid üritusi, mis pilkasid venemaa režiimi ja lõid karikatuure putinist, Aleksei Navalnõist, ramzan kadõrovist ja aleksandr lukašenkost. Skrepetski kritiseeris ka Ukraina valitsust, misjärel sattus ta Ukraina vaenlaste andmebaasi, vahendab Olulised lood (Важные истории).

Telekanal wPolsce24 teatab, et tapja lähenes Skrepetskile parklas ja tulistas teda mitu korda lähedalt. Sündmuskohale saabunud meedikud ei suutnud kunstnikku päästa. Ründajaid oli arvatavasti kaks. Üks neist peeti kinni Valgevene konsulaadi lähedal Biała Podlaskas.

DzikMedia andmetel sõidutas kahtlustatavad kurjategijad kuriteopaigale Valgevene taksojuht. Kui teda relvaga ähvardati, üritas ta kanali väitel Valgevene konsulaati põgeneda. Pole veel selge, kas taksojuht oli rünnakus osalenud.

15. Kütusepuudus, mis on juba mõjutanud 25 venemaa piirkonda ja põhjustanud Lõuna-venemaal probleeme seadmete tankimisega enne saagikoristushooaega, on levinud Irkutski oblastisse. Regionaalse Seadusandliku Kogu saadik stepan frantenko, kes on ka Irkutski oblasti suurima põllumajandusettevõtte Belorechenskoje ettevõtte peadirektori asetäitja, teatas ajalehele Горизонтальная Россия kohalike põllumeeste kaebustest diislikütuse puuduse kohta. Tema sõnul teatavad ka Irkutski põllumajandustootjad spekulantide tõttu diislikütuse hindade tõusust ning Usolski rajooni Buretskoje eksperimentaaltootmisfarm (OPH) on kütusepuuduse tõttu külvi juba peatanud.

„Kõik (põllumeeste) katsed tarnijatega läbirääkimisi pidada on saanud kahesuguse vastuse: kas neil lihtsalt pole (kütust) või on nende eesmärk varustada Lääne-venemaad. Kui me praegu piiranguid ei sea, siis ei tule ei sööta ega teravilja. Me saame lihtsalt vältida sadade miljonite kulutamist ja valmistuda Irkutski oblastis kogu põllumajandusliku tootmise täielikuks sulgemiseks,” ütles saadik 11. juunil toimunud Seadusandliku Kogu põllumajanduskomisjoni koosolekul. Ta lisas, et tootjad mõistavad, et riik on raskes olukorras ja on piiranguteks valmis. frantenko ütles ka, et põllumeestele pakutakse hulgiostude asemel võimalust tankida tavalistes bensiinijaamades.

Suured seadmed sinna aga ei mahu, eriti kuna see tooks kaasa bensiinijaamades puuduse, kuna põllumajandustehnika vajab rohkem kütust kui autod, selgitas Beloretšenskoje juht. „Juba on vaikne paanika. Me oleme vastupidavad inimesed, kõigega harjunud, aga on oluline teada ja mõista, et me saame vähemalt midagi käima panna. Kui see pole võimalik, siis proovime, ma ei tea, Hiinast importida, paludes Xi Jinpingilt. Sest muidu läheb kõik kaotsi,” teatas ta, lisades, et palus põllumajandusministeeriumil lahendusi pakkuda.

Eelmisel nädalal teatas Siberian Express, et Krasnojarski krai põllumeestel on samuti kütusepuudus mõnes bensiinijaamas kehtestatud piirangute tõttu. Šarõpovo linna elanik kurtis, et kanistritega diislikütuse keeld võib tekitada probleeme võsalõikurite, traktorite ja generaatorite tankimisega. „Lüpsin kogu oma saagi generaatoriga. Eile pöörasin otsa ringi ja läksin tagasi linna, et teiselt tarnijalt osta. Sain selle probleemideta kätte, aga raiskasin aega ja raha,” märkis ta. Põllumehe sõnul levivad kuulujutud, et piirkonnas kehtestatakse kütusemüügi piirangud nüüd laialdaselt.

16. Poola ei ole veel Ukrainale täiendavaid MiG-29 hävitajaid üle andnud, kuna läbirääkimised Ukraina sõjatehnoloogia üleandmise üle Poolale on endiselt lahendamata, ütles Poola kaitseministri asetäitja Cezary Tomczyk 15. juunil. Rääkides raadiojaamale ZET, ütles Tomczyk, et Varssavi on valmis andma nõukogudeaegsed hävitajad pärast tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimist. „Me ei ole MiG-e Ukrainale üle andnud,” ütles Tomczyk. Ta lisas, et Poola ja Ukraina vahel käib pidev dialoog.

Tomczyk ütles, et Poola otsib juurdepääsu Ukraina oskusteabele ja tehnoloogiale mehitamata süsteemide valdkonnas, samal ajal kui Varssavi töötab oma droonivõimekuse laiendamise nimel. „Oleme Ukrainaga tehnoloogiaülekande osas kokku leppinud. Kui suudame selle küsimuse lahendada, saab hävitajate leping edukalt edasi liikuda,” ütles ta. Ta lisas, et Poola annab lennukid üle, kui küsimus on lahendatud.

Varssavi on varem öelnud, et kavatseb oma ülejäänud MiG-29 hävitajad Ukrainale üle anda. Lennukid, mis võeti Poola õhujõudude teenistusse 1989. aastal, asendatakse järk-järgult hävituslennukitega FA-50, F-16 ja F-35. Varem sel aastal kiitis Poola heaks üheksa MiG-29 üleandmise Ukrainale. Tomczyk märkis, et eelmine Poola valitsus tarnis viimase partii lennukeid.

Poola on olnud üks Ukraina tugevamaid toetajaid alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal, pakkudes sõjavarustust, laskemoona, relvi ja poliitilist tuge.

Viivitus tuleb Poola-Ukraina suhetes taas pingestunud olekus. Ajalehe Rzeczpospolita 11. juunil avaldatud uuring näitas, et enam kui pooled poolakatest ütlesid, et nende suhtumine Ukrainasse ja ukrainlastesse on halvenenud pärast seda, kui Kiievi otsus nimetada sõjaväeüksus Ukraina Ülestõusuarmee järgi, mis oli Teise maailmasõja aegne natslik formatsioon, mis tappis massiliselt poolakaid.

Vaatamata diplomaatilisele tülile jätkavad Poola ja Ukraina tihedat julgeolekukoostööd venemaa jätkuva sõja ajal Ukraina vastu.

17. Lühiuudised

Krimmi kütusekriis on hakanud mõjutama turismihooaega. RBC andmetel teatavad hotellide, külalistemajade, veinitehaste omanikud ja reisikorraldajad broneeringute tühistamiste järsust suurenemisest. TourEthno direktori Elena Shtringeli sõnul on reiside tühistamisi toimunud suve algusest peale. „Praegu näeme, et 80% meie juunikuu broneeringutest tühistatakse ning umbes 50% juuli ja augusti broneeringutest. Meil on väike arv uusi broneeringuid, kuid need on augustiks ja septembriks,” ütles ta. Shtringeli sõnul hakkasid turistid suvehooajaks aktiivselt broneerima juba 2025. aasta lõpus ja maikuu pühadeks oli ettevõte täitnud 60–70% oma müügiplaanist. Pärast kütusepuuduse algust aga suurenes tühistamiste arv järsult.

Portugali suurim pank Caixa Geral de Depositos on alustanud kontode sulgemist venemaa kodanikele, kellel ei ole Portugali elamisluba. Kontoomanikud on saanud teateid, et kõik teenused tühistatakse alates 14. augustist.

Pärast väidetavat USA ja Iraani vahelist kokkulepet ütles Trump, et keskendub nüüd Ukrainale pärast seda, kui tal oli Zelenski ja putiniga tema sõnul olnud head vestlused. Ta ütles, et mõlemad juhid tunduvad dialoogile avatud. Njah… senine Trumpi tegevus on andnud pigem rohkem võimalusi venemaale…

Ukraina riiklik kaitsetööstus esitles Eurosatory 2026-l uut rünnakudrooni UAV-290. Turboreaktiivmootoriga süsteem on loodud autonoomseteks rünnakuteks fikseeritud maapealsetele sihtmärkidele, kannab 100 kg kaaluvat lõhkepead ja selle tegevusraadius on kuni 650 km. Droon saavutab kiiruse 800 km/h ja stardib maapealselt platvormilt tahkekütuselise raketi abil.

Financial Times teatab, et Keir Starmeri perekonnakodu ja teiste Ühendkuningriigi peaministriga seotud sihtmärkide vastu suunatud süütamisrünnakute taga on venemaa veebipõhine sabotaaživõrgustik.

Suurbritannia uusim sanktsioonide pakett peaks olema suunatud venemaa ebaseaduslikule varilaevastikule pärast seda, kui Briti väed nädalavahetusel esimest korda kinni pidasid sanktsioonidega hõlmatud naftatankeri, samuti finantsvõrgustikele, mida kasutatakse sanktsioonidest möödahiilimiseks ja venemaa relvajõudude relvastamiseks.

Pärast Ukraina mereväe droonirünnakute sagenemist teatas venemaa, et tühistab oma iga-aastase mereväe päeva paraadi Peterburi sadamas. „Te võite aimata, miks – praegu on pakilisemaid probleeme,” ütles venemaa mereväe esindaja ajakirjanikele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.