Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem

Martin Herem. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli senat otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026/27. akadeemilisel aastal kindral Martin Herem. Uus professuur toob ülikooli tunnustatud mõtlejaid ja ühiskonnaelu mõjukaid praktikuid, et mõtestada Eesti, demokraatia ja vaba maailma tulevikku.

Professuuri ellukutsumine on üks Tartu Ülikooli läheneva 400. aastapäeva programmi märgilisi algatusi. Selle kaudu soovib ülikool tugevdada oma rolli vaba mõtte ja teadmuspõhise arutelu keskusena ning siduda akadeemilist teadmust nende inimestega, kes on oma tegevusega märkimisväärselt kaasa aidanud vaba maailma väärtuste hoidmisele ja edendamisele. Tulevikumõtte professor peab avalikke loenguid, osaleb õppe- ja teadustöös ning aitab tuua ülikooli aruteludesse uusi vaatenurki.

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul saab ülikool tulevikumõtte professuuri abil kutsuda akadeemilisse arutellu inimesi, kelle kogemus avardab akadeemilist vaadet ühiskonna tulevikule.

„Maailmas toimuva jälgimise, uurimise ja õpetamise kõrval on ülikooli ülesanne aidata sellest ka aru saada ja küsida vajaduse korral ebamugavaid küsimusi. Tulevikumõtte professuuriga saame tuua Tartu Ülikooli inimesi, kelle kogemus ja mõtlemine aitavad paremini mõista, kuhu Eesti ja demokraatlik maailm liiguvad. Soovime, et ülikool oleks paik, kus tulevikku kujundavatest muutustest ja mõjutajatest räägitakse avatult, julgelt ja teadmistele toetudes,” ütles Asser.

Tulevikumõtte professori tegevus on mõeldud nii Tartu Ülikooli üliõpilastele ja töötajatele kui ka laiemale avalikkusele ning üldjuhul kutsutakse professor ülikooli üheks akadeemiliseks aastaks. Professorikandidaate saavad edaspidi esitada kõik ülikooli liikmed.

Rektor märkis, et Martin Herem on tulevikumõtte professuuri esimese täitjana kõnekas valik. Pika karjääri jooksul Eesti Kaitseväes, sealhulgas kaitseväe juhatajana, on ta kujundanud avalikku arusaama riigikaitsest kui valdkonnast, mis puudutab kogu ühiskonda. Tema akadeemiline huvi Eesti vastupanuajaloo vastu, kogemus Ukrainas toimuva Venemaa agressioonisõja õppetundide mõtestamisel ja oskus rääkida keerulistest julgeolekuküsimustest arusaadavalt teevad temast tugeva sillaehitaja kaitsevaldkonna, teaduse ja avaliku arutelu vahel.

Tulevikumõtte professori ametikoht on valdkondadeülene. Esimesel aastal asub tulevikumõtte professor tööle TÜ ühiskonnateaduste instituuti, kus on pikaajaline kogemus kaitsevaldkonnaga seotud teemade, sealhulgas militaarsotsioloogia, kriisiuuringute, desinformatsiooni ja ühiskondliku toimepidevuse uurimisel.

Ühiskonnateaduste instituudi juhataja Ragne Kõuts-Klemm ütles, et Martin Heremi kaasamine instituudi tegevusse aitab rikastada õppe- ja teadustööd uute vaatenurkadega ning näidata, kuidas ülikool saab kaasa rääkida tuleviku kujundamisel.

„Et esimene professor on seotud kaitsevaldkonnaga, on ajastu märk. Koostöö Martin Heremiga võimaldab meil väärindada meie teadlaste rikkalikku kompetentsi ja siduda kaitsevaldkonna kogemus ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja avaliku aruteluga,” ütles Kõuts-Klemm.

Martin Herem näeb professuuris võimalust tugevdada arusaama riigikaitsest kui laiemast ühiskondlikust ülesandest. Lisaks teaduskoostööle valmistub ta koos kolleegidega ühiskonnateaduste instituudist 2026/27. aasta sügissemestri avalike loengute sarjaks. Herem soovib loengutesse kutsuda eri valdkondade eksperte, kellega koos käsitleda peamisi vaba maailma püsimisega seotud riske, ja ärgitada mõttevahetust loengul osalejate vahel.

„Riigikaitse ei ole ainult kaitseväe asi. Kriisis hoiavad ühiskonda koos väga erinevad inimesed ja süsteemid, sealhulgas teadlased ja üliõpilased. Professuur annab võimaluse neid seoseid paremini mõista ning eristada tegelikke probleeme hirmust ja ärevusest. Kui oskame probleeme rahulikult ja täpselt kirjeldada, tekib ka parem eeldus innovatsiooniks ja uute lahenduste leidmiseks,” ütles Herem.

Tulevikumõtte professori esimese aasta tegevuskava täpsustub suve jooksul. Avalike loengute sisu ja ajakava ning loengukursusele registreerimise info avaldatakse augustis enne sügissemestri algust.