Sõja ülevaade: 1569. päev - rindel lõiguti erinev olukord

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. juuni 2026:

Lõmani ja Kostjantõnivka kandis olukord ei parane ning lõunarinde läänelõigus hoopis paranes. Kütuse puudus venemaal ja okupeeritud aladel on kasvuteel.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Krimmi kant vist kõikse valusamalt.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Lõmani linnas kipub olukord järsult halvenema.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas paranemise märke pole.

8. Donetsk: rindejoones muutusteta.

9. Lõunarinne: läänelõigus olukord paraness..

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa ehitab Norra, Soome ja Balti riikide piiride lähedale sõjaväebaase 115 000 sõdurile, aga liialt ei muretseks…

12. venemaa riigiduuma on andnud valitsusele loa kulutada raha ja suurendada võlga eelarveseadust arvestamata.

13. venemaa piirkondadele anti käsk kärpida eluaseme- ja kommunaalkulusid, et maksta lepinguliste sõduritele.

14. „Investeerimispausi ei ole.” putin keeldus tunnistamast venemaal 17 aasta suurimat investeerimislangust.

15. Bensiinipuudus on tabanud 25 venemaa piirkonda.

16. Poola ja Saksamaa vaidlevad Ukrainale eraldatud EL-i vahendite jagamise üle.

17. Lühiuudised

Macron kutsub Zelenski eelseisvale G7 tippkohtumisele. Zelenski osalemine „on meie jaoks väga oluline, sest peame G7-s taastama konsensuse Ukraina toetamiseks sõja erinevates aspektides,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron 10. juunil.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 251 lahingukokkupõrget ja koos isikkoosseisu kaotustega on näha, et keskmisest tihedam konveier siiski jätkus. 100 rünnakut Ukraina tööstuslinnade komplekti ümber ehk siis siin kõikse tihedam ja sama seis Huljaipole kandis, kus vene poole pikema perioodi pommitamiste kaart näitab vene poole tõsist soovi ka siin edeneda. Mõnes lõigus on vene pool siiski suutmas oma tiheda konveieriga Ukraina vahendeid sel määral kulutada, et on hakanud tulema edenemisi. Sellele lisaks mõju juurde neis lõigus kasvanud Ukraina logistikaahela töötlemine kõigega, et rindele ei jõuaks Ukraina omadele rohkem vahendeid. Õnneks pole see kõikjal nii ning lõiguti suudab olla Ukraina päris aktiivne ja puhastada vene poole varasemalt hõivatud alasid ning vene droonirünnakute videod näitavad, et lisaks reididele tõuseb ka Ukraina eesmiste possade kaugemale nihutamine. Jätkuvalt kipub kahtlustama, et Ukraina kogub reserve milleksi muuks kui mõnes rindelõigus olukorra tasakaalustamiseks. Eip näe lõiguti täpsemat kulu suhet ja võimalik, et Ukraina panustab ka selle suhte kõrgel hoidmisele ja selleks pigem astubki kohati samme tagasi…

Uuendatud teabe kohaselt viis vaenlane eile läbi 100 õhurünnakut, heites alla 292 juhitavat õhupommi. Lisaks kasutas ta 9293 kamikaze-drooni ja viis läbi 3248 kaudtulelasku, sealhulgas 38 mitmikraketisüsteemidega. Eip parane vene poolel ei kaudtulevahendite ega muu tagalatoetuselemendi kaotamine ning Ukraina droonivideode arv kauguses rindest u 50 km järjest kasvab ning see hakkab üha enam kahandama vene poole ründe võimekust aga peaks mingil hetkel tekitama ka vene poole enda kaitses auke…

1. 10. juunil ründas vene armee Dnipropetrovski oblastis asuvat Pavlogradi, vigastades 12 kortermaja elanikku.

10. juunil kasutasid venelased Mustal merel ründedroone, et rünnata kahte Barbadose ja Panama lippe kandvat kaubalaeva, samal ajal kui need merekoridoris navigeerisid. Sellest teatas Odessa piirkondliku riigivalitsuse juht Oleh Kiper. Lisaks laevade rünnakule algatas vaenlane mitu rünnakulainet Lõuna-Odessa piirkonnas. Rünnati tsiviilrajatisi ja energiainfrastruktuuri. Ohvreid ei olnud. Kiper märkis, et venelased üritavad nende rünnakutega häirida Ukraina merekoridori toimimist.

10. juuni õhtul ründas vene armee Zaporižja rajooni, haavates kolme inimest. Ka eramud ja auto said kahjustada.

2. Rosnefti Kuibõševi naftatöötlemistehas Samara piirkonnas peatas naftatöötlemise pärast droonirünnakut 10. juunil, teatasid kaks tööstusallikat Reutersile. Agentuuri andmetel kahjustas rünnak ja sellele järgnenud tulekahju mõlemat esmast destilleerimisüksust (CDU-4 ja CDU-5), mille mõlema tootmisvõimsus on umbes 10 000 tonni päevas.

Ukraina väed on venemaa okupeeritud Mariupoli sadama tegevusetuks muutnud, muutes selle sõjaväe logistika jaoks kasutuskõlbmatuks, teatas Rahvuskaardi 1. Aasovi korpus 10. juunil. Mariupol on endiselt üks venemaa olulisemaid logistikakeskusi okupeeritud Lõuna-Ukrainas, olles peamine ühenduslüli okupeeritud Donetski oblasti, Krimmi ja venemaa vahel. Sadamat on kasutatud sõjaliste kaupade transportimiseks ja venemaa operatsioonide toetamiseks lõunarindel.

Planet Labsi satelliidipildid näitasid Chonhari silla kahjustusi pärast Ukraina rünnakut 7. juuni öösel. Ülesõidukoha kõrval oli näha ka uus pontonsild, mis ühendab nüüd okupeeritud Hersoni oblastit Krimmi poolsaarega.

Ukraina kaitsevägi kõrvaldas ühe venemaa mehitamata õhusõiduki operaatori, keda süüdistatakse Hersonis tsiviilisikute sihtimises. Üks kanali loojatest, mis avaldab tsiviilisikute vastu suunatud rünnakute videoid, on tema kaastöötaja alexander šeptura. 2023. aastal andis putin talle politseikindralmajori auastme. Teda on seostatud ka inimröövide ja piinamistega Donetskis.

Okupeeritud Krimmis on teatatud plahvatustest, võimas plahvatus toimus Oktjabrskes ja teine Sevastoopolis Fiolenti neeme lähedal. Hiljem kostus uusi plahvatusi Sevastoopoli linnas.

Kohalike teatel sai kahjustada ka sild Krasnoperekopski sissepääsu juures Armjanskis, seal oli tugev tulekahjukuma. Juba kohalikud kirjutavad, et Krimm on muutumas saareks.

Kohaliku teatel põleb Simferoopolis pärast plahvatusi midagi.

venemaa Krasnodari krais rünnati täna öösel Afipski naftatöötlemistehast ja algas suurem tulekahju.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski kandis muutusteta ja Lõmani linnas on vene pool suutnud edeneda ja linna kaitse on hakanud pisu palju mõranema.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas endiselt liialt pingeline on, pigem on märke vene soldatite arvu tihenemisest linnas.

8. Donetsk: Pokrovskist põhjas-kirdes suudab seni Ukraina aktiivsust ülal hoida, mujal vene pool, rindejoones muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: tihe konveier Huljaipole kandis toob küll hulgaliselt uusi possasid, aga eip kipu need kaua kestma ning sektori läänelõigus on Ukraina omad suutnud vist saada tagasi kontrolli Mali Štšerbaki küla üle ning uuesti on kand maha saadud Stepnohirski asulas. Asula on käinud käest kätte juba mitmeid kordi mitmete kuude jooksul.

10. Herson: uusi uudiseid polnud..

11. Käib ulatuslik sõjaväebaaside ehitus NATO kirdetiival asuvate riikide piiridel. Käimas on uute kasarmute rajamine tuhandetele sõduritele, peakorterite, sõjavarustuse angaaride ja laskemoonaladu ehitamine. Rootsi, Norra, Taani ja Eesti meediakanalid analüüsisid ühises uurimises satelliidipilte, mis jäädvustavad venemaa kasvavat sõjalist kohalolekut piirkonnas. Väeväe kontingenti võidakse suurendada praegusest 20 000 sõdurist 80 000 või isegi 115 000-ni.

Rootsi sõjaväeluureagentuuri Must andmetel loob venemaa struktuure, mis võiksid pärast Ukraina sõja lõppu sõduritega mehitada. „Me ei usu, et need struktuurid on ainult näitemänguks. Eesmärk on tagada, et venemaa oleks valmis NATO-le vastu astuma suuremahulise konflikti korral tulevikus,” ütles Musti direktor Thomas Nilsson Rootsi telekanalile SVT. Ta teatas, et baasidesse paigutatakse kaheksa diviisi, mis on viimase aasta või kahe jooksul laienenud Norrast Balti riikidesse. See on vähemalt 80 000 sõdurit.

Marko Eklund, endine Soome saatkonna töötaja Moskvas, analüüsib olukorda 19 venemaa sõjaväebaasis, mis asuvad NATO riikide piiridele suhteliselt lähedal. Ta kasutab mitmesuguseid allikaid, alates satelliidipiltidest kuni venemaa kaitseministeeriumi avalduste ja väljaanneteni. Ehitatavate ja laiendatavate rajatiste koguarv võib ulatuda 115 000-ni, ütles ta Norra televisioonile NRK. Ta lisas, et Murmanski oblastis asuvas Petšenga külas, 10 kilomeetri kaugusel Norra piirist, võib garnison kasvada 7000-lt 17 000-le sõdurile.

NRK viis läbi oma analüüsi Eklundi valitud sõjaväeobjektide kohta. 19-st 16-s on tegevus kas suurenenud või on viimase aasta jooksul alustatud uute töödega.

Eklundi sõnul on üks põhjus, miks venemaa rakendab NATO piiride ääres ulatuslikku taasrelvastusprogrammi, putini vajadus säilitada alliansi kuvandit vaenlasena. Kuid endine lääne luureohvitser ütles NRK-le: See on enamat kui lihtsalt tasakaalustamine, sest lääneküljel pole suuri formeeringuid. Kui nad mehitaksid diviisid 10 000–15 000 sõduriga (igas), poleks NATO-l samaväärseid jõude.

„venemaa peamine sõjapidamismeetod on alati rünnak,” nõustub Eklund. Njah, ründav pool ei saagi ilma rünnakuta…

Paljud Euroopa kaitseametnikud usuvad, et putin ei hakka Euroopa riikidega relvastatud vastasseisu pidama seni, kuni Ukraina sõda jätkub. Kuid kui see lõpeb, võib alata tagasiarvestus, kuni venemaa on valmis uueks, ulatuslikumaks konfliktiks.

Sõjaväeekspertide ja NRK-ga vestelnud venemaa allikate sõnul on täiesti võimalik, et Ukrainas praegu võitlevad sõdurid jäävad pärast konflikti lõppu teenistusse. Nad võidakse ümber paigutada uutesse baasidesse, mida praegu ehitatakse Kaliningradi oblastisse, Soome ja Norra piiri lähedale.

Kuigi venemaa on Ukrainas endiselt ummikus, on sõjaline oht, milleks allianss valmistub, väike, ütleb Balti riikides ja Poolas paiknevate NATO vägede ülemjuhataja kindralmajor Brian Nissen: Kuid olukord võib Ukraina vaherahu korral väga kiiresti muutuda.

Njah, baaside ehitamine tänapäevases mõistes (Ukraina sõjas toimuvaga paralleele tõmmates), eip ole nii suur mure. Võimaliku rinde lähedus ei soosi sellise taristu kestmist. Jah, sinna on võimalik sõjaeelselt mehi paigutada aga nad on liialt lihtne sihtmärk ning kipub arvama, et pigem on tegu „puuri lõgistamisega”, mis peaks olema suunatud nii välismaale hirmu fooni tekitamiseks kui müügiks siseriiklikult näitamaks läänest tulevat sõjaohtu ja eks juurde saab ainult võimalusi, miks karmistada sisejulgeoleku meetmeid…

12. Kolmapäeval võttis venemaa riigiduuma vastu eelarveseadustiku muudatused, mis lubavad valitsusel suurendada kulutusi ja riigivõlga üle eelarveseadusega kehtestatud piiride.

Valitsuse poolt selle nädala alguses esitatud ja kiirmenetluses – ühe päeva jooksul kolmel lugemisel – vastu võetud dokumendi kohaselt saab valitsuskabinet käesoleva aasta eelarves kulutusi suurendada üle kavandatud 44 triljoni rubla.

Lisaks saab valitsus seaduse seletuskirja kohaselt rahastada eelarvepuudujääki üle venemaa Föderatsiooni sisevõla kehtestatud ülempiiri.

Võimud vajavad neid uusi volitusi, et reageerida muutuvatele oludele, teatas rahandusministri asetäitja irina okladnikova enne riigiduuma seaduse hääletust. „Me vajame seda, et reageerida muutustele, mis praegu toimuvad mitte iga kuu, mitte iga kvartal, vaid lihtsalt iga päev,” ütles ta.

Eelarveseaduses prognoosis valitsus föderaalse riigikassa puudujäägi vähenemist eelmise aasta 5,6 triljonilt rublalt 3,8 triljoni rublani, oodates käibemaksu ja väikeettevõtete maksude tõstmisega ligikaudu 3 triljonit rubla lisatulu. Mai lõpuks oli eelarvepuudujääk aga juba 6 triljoni rublani (72 miljardi euroni) ulatunud, mis on kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Rahandusminister anton siluanov hoiatas eelmisel nädalal, et 2026. aasta eelarvepuudujääk veidi suureneb võrreldes kavandatud eesmärgiga. Ta teatas, et valitsus plaanib seda rahastada võla abil, kuigi laenude kasv ei ole nii märkimisväärne kui eelmisel aastal.

2025. aastal plaanis ministeerium laenata 4,8 triljonit rubla, kuid kuna eelarvepuudujääk kasvas võrreldes esialgse plaaniga peaaegu viiekordseks, suurendas rahandusministeerium oma laenamist 7 triljoni rublani. 2026. aasta eelarveseaduse kohaselt on aastane siselaenude plaan valitsuse väärtpaberite nominaalväärtuses 5,5 triljonit rubla. Aasta algusest on rahandusministeerium juba paigutanud ligikaudu 3,1 triljonit rubla.

Võrreldes teiste riikidega on venemaa riigivõlg väike – alla 20% SKPst –, kuid kõrged intressimäärad muudavad selle teenindamise üha kallimaks. Reutersi arvutuste kohaselt peaks venemaa võlaintresside osakaal föderaaleelarve kogukulutustes sel aastal lähenema 9%-le, ületades hariduse ja tervishoiu kulutusi kokku. See on kaks korda rohkem, kui venemaa kulutas oma riigivõla teenindamisele 2021. aastal enne vaenutegevuse puhkemist Ukrainas.

13. venemaa valitsus on otsustanud lubada piirkondadel kulutada Ukraina sõjale vahendeid, mis varem olid nõutud kommunaalteenuste infrastruktuuri parandamiseks. venemaa peaminister mihhail mišustini algatatud seaduseelnõu arutas riigiduuma kiireloomuliselt: dokument esitati saadikutele 8. juunil ning 10. juunil võeti see vastu ja saadeti Föderatsiooninõukogule.

Nagu projektis „Me saame selgitada” märgiti, kehtivad muudatused piirkondadele, mille julgeolekukordaja on alla 0,9. Nende hulka kuuluvad Brjanski, Pihkva, Ivanovo ja Kurgani oblast, samuti Mari Eli, Mordva, Kalmõkkia ja Inguššia vabariigid. Neil lubatakse osa oma föderaalselt eraldatud laenude võlgadest kustutada ja vabanenud vahendeid kasutada sõjalise erioperatsiooni läbiviimisega seotud kuludeks, sealhulgas uute lepinguliste sõdurite värbamiseks. Samal ajal kaotatakse nõue kulutada vähemalt pool neist vahenditest eluaseme- ja kommunaalteenuste infrastruktuurile – näiteks kommunaalteenuste ja liftide väljavahetamisele.

Seaduseelnõu pikendab ka 2025. aastal käivitatud eelarvelaenude kustutamise programmi. Tänu sellele programmile on 68 piirkonda juba kustutanud 440 miljardit rubla võlgu ja saanud veel 100 miljardi rubla ulatuses laenude edasilükkamist, ütles rahandusminister anton siluanov.

Majandusvaatleja Vjatšeslav Širjajevi sõnul pakuvad võimud piirkondadele sisuliselt uut sõjaväe värbamise rahastamisallikat. „Seda tehakse keskuse otsese rahastamise asemel,” selgitab ta. „Te kaotate eelarvelaenude teenindamise kulud, kuid saate võimaluse rahastada lepinguliste sõdurite palkamist.” Muud allikad on Širjajevi sõnul ammu ammendunud.

Piirkondadel on tõepoolest värbamiseks rahalisi vahendeid nappinud. Eelmise aasta lõpus vähendasid vähemalt kuus piirkonda projekti arvutuste kohaselt ühekordset makset lepingu sõlmimise eest. Näiteks Tatarstanis vähendati seda 2,7 miljonilt rublalt (32 400 eurolt) 400 000 rublale (4 800 eurole). 2026. aastal vähendasid vähemalt kaks piirkonda lepingulise teenistuse eest täiendavaid omavalitsuste boonuseid: Perm ja Ufa. Samuti kärbivad võimud sõjaveteranidele ja nende peredele makstavaid muid hüvitisi ja makseid.

Samal ajal võetakse muudatusi vastu venemaa eluaseme- ja kommunaalteenuste sektoris kasvavate probleemide keskel. Ehitusministeeriumi andmetel ületab kommunaalteenuste infrastruktuuri amortisatsioon venemaal 40%, ulatudes mõnes piirkonnas 80%-ni. Viimastel aastatel on piirkondades regulaarselt toimunud suuri õnnetusi kommunaalteenuste rajatistes, jättes kümned tuhanded inimesed ilma kütte, vee või elektrita. Lisaks vananeb infrastruktuur kiiremini, kui seda uuendada jõuab.

14. putin kommenteeris esimest korda venemaa majandusse tehtud investeeringute järsku langust, mis algas eelmisel aastal ja on nüüdseks eskaleerunud suurimaks kokkuvarisemiseks alates 2009. aastast – 14,3% langus esimeses kvartalis.

Investeeringutes venemaal pausi ei ole, kuulutas putin valitsusliikmetega investeerimisküsimusi arutanud kohtumisel. „Teatud määral võib rääkida investeeringute piiramisest, mis on mõistetav, kuna seda dikteerivad makromajandusliku olukorraga seotud küsimused ja majandus- ja finantsvõimude võetud meetmed. See puudutab nii riigi valuutakurssi kui ka baasintressimäära,” ütles putin.

Ta lisas, et olukord on üldiselt kontrolli all ja rakendatud meetmed annavad soovitud tulemuse. „Inflatsioon langeb. Kui palju see on, veidi üle 5 protsendi?” küsis putin.

Rosstati andmetel langesid eelmisel aastal investeeringute mahud esimest korda pärast sõja algust – 2,3%. Selle aasta alguses kiirenes see langus enam kui kuuekordseks. Valitsusega seotud mõttekoja CMASF arvutuste kohaselt langes investeerimiskaupade toodang 2,7% ja praegune tootmismaht oli 16% madalam kui 2024. aasta tasemel.

Investeeringute langus esimeses kvartalis oli tingitud suurettevõtete investeeringute vähenemisest: nad vähendasid investeeringuid 307 miljardi rubla võrra, teatas asepeaminister alexander novak kohtumisel putiniga. Investeeringute kärpijate hulgas olid Novatek ja Gazprom. „Põhjused on siin selged – välised piirangud,” ütles novak (tsiteeris Interfax).

Ettevõtted kärbivad investeeringuid kõrgete intressimäärade ja kahaneva kasumi tõttu, ütles majandusarengu ministeeriumi juht maksim rešetnikov samal kohtumisel. Rosstati andmetel langes majanduskasum eelmisel aastal 4% ja selle aasta esimeses kvartalis veel 26%. Lisaks söövad laenumaksed CMASF-i arvutuste kohaselt suurimates tööstusettevõtetes iga kolmandat EBITDA rubla.

„Oma ressursside abil arendamiseks pole palju võimalusi. Ja laenamine on kallis,” ütles rešetnikov.

rešetnikovi sõnul toetab valitsus investeeringuid halduslike takistuste kõrvaldamisega. Hiljuti võeti vastu seadus, mis kahekordistab venemaa kodanike ületundide limiiti, ja seadus, mis kehtestab erastamisjuhtumitele 10-aastased aegumistähtajad, tõi ta näidetena.

Mis puutub avalikku investeeringusse, siis eelarve võime pakkuda rahalisi stiimuleid on piiratud, ütles rešetnikov. Rahandusministeeriumi andmetel ulatus föderaalse riigikassa puudujääk mai lõpuks 6 triljoni rublani, mis ületas kogu aasta plaani 1,6 korda.

15. 7×7 kanali andmetel seisavad vähemalt 25 venemaa piirkonda (ilma arvestamata Ukraina okupeeritud alasid) silmitsi bensiinipuuduse ja tarnehäiretega Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu naftataristule. Vähem kui nädal tagasi, 4. juunil, oli selliste piirkondade arv 15, kusjuures piirangud kehtisid ka kuues Ukrainalt vallutatud piirkonnas: Krimmis, Sevastoopolis ning Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zaporižja oblastis.

Rünnakud naftatöötlemistehastele on olnud kriisi üks peamisi põhjuseid. Bloombergi andmetel tabati venemaa rafineerimistehaseid 2026. aasta jaanuarist maini 38 korda, millest 16 toimusid ainuüksi mais – see on suurim arv pärast sõja algust. OilX-i andmetel on rafineerimistehaste kasutamine aasta algusest langenud 14% ja on endiselt umbes 20% madalam kui sõjaeelsel tasemel.

Piirkondlikud võimud reageerivad puudusele erinevalt. Belgorodi oblasti tegevkuberner aleksandr šuvajev tunnistas probleemi olemasolu, samas kui Krasnodari krai kuberner veniamin kondratjev nimetas olukorda kunstlikuks ažiotaažiks. Elanikud aga väidavad vastupidist. kondratjevi postituse all Telegrami kanalil „Tupodar. Krasnodar” jätavad kasutajad kommentaare nagu „Meem Anapa puhta liiva loojatelt” ja „pissiksin sulle silma…(Хоть ссы в глаза) ”. Ja kanalil „Bel.Ru | Belgorodi uudised” on enamik šuvajevi postitusele reageerinud klounide ja naervate emotikonidega.

Krasnodari krai bensiinijaamad on kütusekriisi tõttu juba sulgema hakanud. Samal ajal on annekteeritud Krimmis bensiinihinnad hüppeliselt tõusnud: 10. juuni seisuga maksis AI-92 bensiini liiter umbes 82 rubla (võrreldes Moskvas umbes 69 rublaga) ja AI-95 bensiini liiter maksis ligi 90 rubla, võrreldes venemaa pealinnas umbes 75 rublaga. Edasimüüjad pakkusid kütust hinnaga 130–150 rubla liitri kohta – 50% kõrgem kui ametlik hind Krimmis.

Selle taustal teatas venemaa energeetikaministeerium 8. juunil tööstuskeskuse loomisest, et tagada kütuse- ja energiasektori stabiilne toimimine vaenlase õhurünnakute sagenemise ajal.

16. Saksamaa on teinud ettepaneku maksta Ukrainale kogu 6,6 miljardit eurot Euroopa Rahurahastu rahastamisest, mis hiljuti EL-is vabastati, kuid Poola esitab vastuväiteid, ütles Poola kaitseministri asetäitja Cezary Tomczyk 10. juuni intervjuus. „See raha on meie raha,” ütles Tomczyk Poola raadiosaatele RMF 24.

Vaidlus puudutab 6,6 miljardit eurot, mis on eraldatud Ukrainale Euroopa Rahurahastu (EFP) raames, mis on otse EL-i liikmesriikide sissemaksetest rahastatav raha. Endine Ungari peaminister Viktor Orbán oli need vahendid blokeerinud, kuid Budapesti valitsuse vahetusega on raha nüüd saadaval ja tagasi Brüsseli kontrolli all.

EFP vahendeid saab kasutada riikide sõjalise abi ja rahuvalveoperatsioonide kulude hüvitamiseks ning Ukraina varustamise vahenditega enda otseseks kaitsmiseks.

Saksamaa – kes panustab EFP vahenditest suurima osa – pooldab kogu 6,6 miljardi euro suuruse paketi üleandmist Ukrainale.

„Kõik fondi tulud, mida esialgu ei kasutata, tuleks siiski kasutada Ukraina toetamiseks, tegi (Saksamaa asekaitseminister Sebastian) Hartmann oma pöördumises (Euroopa) partnerite poole selgeks. Euroopa Rahutagamisrahastu on loodud solidaarsusmehhanismina,” teatas Saksamaa kaitseministeerium avalduses.

Tomczyki sõnul on Varssavil selle plaaniga probleem. „Praktikas tähendab vähem seda raha vähem raha sõjaväele,” ütles Tomczyk, lubades võidelda iga Poolale kuuluva euro eest. Ta süüdistas ka Brüsselit mängureeglite muutmise katsetes.

EFP vahendite väljamaksmine on endiselt arutlusel ja pole selge, milline osa läheb EL-i liikmesriikide hüvitamiseks ja milline osa saab Ukraina.

Välisminister Andri Sõbiha kutsus 2. juunil ELi üles kasutama vabastatud EFP vahendeid USA õhukaitse ostmiseks Ukrainale. Tema palve esitati pärast seda, kui venemaa ründas öösel Kiievi kesklinna massirünnakus.

Eksperdid ütlesid väljaandele Kyiv Independent, et Sõbiha soov tõenäoliselt täies ulatuses ei täitu ning et osa fondist läheb tõenäoliselt Kiievile annetatud relvade hüvitamiseks EL-i liikmetele.

Poola mure EFP väljamaksmise pärast võib saada järjekordseks vaidluspunktiks Ukraina praegustes pingelistes suhetes Varssaviga. Kuigi Poola on endiselt üks Kiievi kindlamaid liitlasi venemaa vastu kaitsmisel, sütitavad ajaloolised erimeelsused jätkuvalt poleemikat piiririikide vahel.

Hiljuti tekitas president Volodõmõr Zelenski Varssavis pahameelt, nimetades Ukraina erivägede üksuse Ukraina Ülestõusuarmee (UPA) järgi – organisatsiooni, mis võitles Ukraina iseseisvuse eest Teise maailmasõja ajal ja pärast seda, kuid oli vastutav ka ulatusliku vägivalla eest poolakate vastu.

17. Lühiuudised

putin allkirjastas seaduse, mis lubab arestida välismaal elavate venemaa kodanike vara vene Föderatsiooni huvide vastaste haldusrikkumiste eest. Vastav dokument avaldati ametlikus õigusteabe portaalis. Seadus jõustub 1. septembril 2026.

USA on alustanud õhurünnakuid Iraanis. Bushehri maakonnas Asaluyehis teatati õhutõrje tegevusest ja Hormozgani maakonnas Sirikis plahvatustest. Kohalike teadete kohaselt tabati Kargani mereväebaasi kolm korda.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.