RMK teadustöö vili: Eesti metsandus jõuab ajaloo esimeste kõrgema astme seemlateni

Seemnemaja. Pilt: RMK

RMK on  aastatepikkuse teadus- ja arendustööga metsaseemnemajanduses jõudmas lähiaastatel esimeste kõrgema astme seemlate rajamiseni. See loob vundamendi metsadele, mis on vastupidavamad haigustele ja kliimamuutustele, kasvavad kiiremini ning annavad hektari kohta rohkem kvaliteetset puitu.

Riigimetsa Majandamise Keskus vastutab kogu riikliku seemnevaru eest. Praegu on Kullenga seemnekeskuses ligi kümneaastane varu – üle 7 tonni sertifitseeritud seemneid. Sealt ostavad metsataimede kasvatamiseks seemneid ka erataimlad ja erametsaomanikud metsakülviks.

RMK on rajanud seemlaid ligi 300 hektarile, igal aastal lisandub umbes 10 hektarit. Juba praegu tuleb kogu männiseeme seemlatest ning lähitulevikus ka arukase seeme katmikseemlatest. Viimaseid on uudistamas käinud ka lõunanaabrid ja püüdnud Eesti kogemustest õppida. Kuuskede seemet hakkab RMK ainult seemlast varuma pärast 2030. aastat ning rajamisel on uued sanglepa seemlad.

RMK eesmärk on jõuda kõigi nelja majanduslikult olulisema puuliigi (mänd, kuusk, arukask, sanglepp) 1,5. astme seemlateni. Lähiaastatel jõuab RMK oma esimese kõrgema astme männiseemlani.

„1,5. astme seemla ei tee metsa lihtsalt natuke paremaks – see annab uue, tugevama ja kliimakindlama metsapõlvkonna, mis kasvab kiiremini ja toodab rohkem väärtust,” ütleb RMK metsapuuseemnete valdkonna eest vastutav Aivo Vares.

Koostöö Eesti Maaülikooliga tagab teadusliku kvaliteedi

RMK ja Eesti Maaülikool (EMÜ) on koostööna arendanud metsapuude parendusprogrammi juba üle 15 aasta.

Järglaskatsetes hinnatakse viimased tosin aastat kasvanud puude puhul lisaks tootlikkusele ka nende okslikkust, okste asendit tüve suhtes, nende jämedust. Samuti hinnatakse mitmeladvalisust, tüve koonet ja sirgust.

Eesti Maaülikooli mõõtmised kümne aasta vanuste mändide võrdluskatsetes on seni näidanud, et seemlaseemnest kasvanud puude tagavara on 19% suurem kui puistuseemnest puudel.

„Kavatseme järglaskatsetes läbi viia ka juurepessuga nakatamise katsed, et selgitada võimalikud puud, mis on vastupidavamad sellele olulist majanduslikku kahju põhjustavale seenhaigusele,” lisas Vares.

Kliimamõjude uurimiseks tõi RMK Läti riigimetsast sealsete männi ja kuuse plusspuude materjali. „Mõni aasta tagasi said puud poogitud ja nüüd asume neid seemlas katsetama. Mõne laiuskraadi võrra alla liikumine võib olla tuleviku võti,” lausus Vares.

Lisaks teadustööle investeerib RMK märkimisväärses mahus ka seemnevaldkonna taristusse. Äsja sai valmis Viljandi seemlahoone, kust juhitakse üle 100 hektari suuruse seemla tööd.

„Uued seemlad, ainulaadsed katmikseemlad ning laiaulatuslikud järglaskatsed tagavad, et Eesti metsandus saab tulevikus parima võimaliku algmaterjali. Me oleme viimasel kümnendil tööd teinud ja nüüd hakkame varsti noppima vilju – täidame lõpuks Eesti metsanduses olnud lünga kvaliteetsete seemnete vallas,” rõhutas Vares.

RMK kultiveerimismaterjali parendusprogrammi eesmärk on saavutada geneetiline kasu sõltuvalt puuliigist 10-30%, suurendades metsade tootlikkust ja puidu kvaliteeti kliimamuutuste tingimustes. Kuna ka erasektori puukoolid ostavad seemneid RMK käest, saab RMK teadustööst otsest kasu kogu Eesti metsandus.