2027. aastal saab Kultuuriranits juurde 1,5 miljonit eurot, millega kasvab programmi kogumaht 3 miljoni euroni aastas. See tähendab keskmiselt 22 eurot iga lapse kohta. Kultuuriranits on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel loodud toetusmeede, mille eesmärk on kujundada õpilastele mitmekülgne ja süsteemne kultuurikogemus kogu põhikooli vältel.
Programmi „Sport koolis” täiendav 2 miljoni euro suurune rahastus annab lastele rohkem võimalusi liikuda koolipäeva sees professionaalse juhendamise toel. Selle tulemusel suureneb programmi haare ligi viis korda, 120 klassilt 620 klassini. Valdav osa lisarahast, ligi 90%, läheb kutseliste treenerite kaasamiseks, et tuua kvaliteetne liikumisõpe rohkemate lasteni ning toetada tervislike harjumuste kujunemist juba noores eas.
2027. aastal suureneb rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise toetus 2 miljoni euro võrra, ulatudes 5 miljoni euroni. Rahvusvahelised spordivõistlused toovad Eestisse väliskülalisi ning annavad märkimisväärse panuse Eesti majandusse, suurendavad riigi nähtavust ning annavad Eesti sportlastele võimaluse võistelda kodupubliku ees. Eesti eeliseks on tugevad ja professionaalsed korraldajad, kes on oma võimekust rahvusvahelisel tasandil korduvalt tõestanud.
Kultuuriministeeriumi haldusala asutuste palgafond suureneb 2027.aastal 2,9 miljoni euro võrra, mis tähendab ligikaudu 2,5-protsendilist tõusu. Täiendavate palgavahendite täpse jaotuse otsustavad asutuste juhid.
Kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk oli 2025. aastal 2090 eurot. 2026. aastaks prognoositakse tõusu 2263 euroni. Kultuuritöötaja palga alammäär 2027. aastal ei tõuse, see tõusis 2026. aastal (1600 eurolt 1720) 120 euro võrra ehk 7,5 protsenti.
Eelarveotsuseid tehes on oluline ka see, et kultuurivaldkonna suuremad strateegilised investeeringud on praeguseks tehtud. Valminud on Rahvusraamatukogu ja Tallinna Kunstihoone, tegemisel on ERRi kompleks, Tallinna filmilinnak ja Siuru kultuurikeskus ning rajatakse pärandihoidla Hiiumaale.
