Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

puidurafineerimistehas

Osaühingusse Est-For koondunud Eesti töösturid avalikustasid sel nädalal kavatsuse ehitada puidurafineerimistehas, mis oma mastaapsuse poolest kipub ületama väikeste suurustega harjunud eestlaste kujutlusvõime.

Miljard eurot, mis öeldakse plaanitava tehase maksumuseks, on raskesti ette kujutatav rahasumma. Euromiljardäre Eestis pole ning kui keskmine kuupalk kõigub 1100 euro kandis, on sellise summa hoomamine ülimalt keeruline.

Meie üldrahvalikud ettevõtmised on seni olnud tublisti väiksema eelarvega. Näiteks mullu avatud Eesti Rahva Muuseumi uus hoone maksis koos sisustusega 75 miljonit eurot, kunstimuuseum KUMU sai valmis 47 miljoni euroga.

Mäo ümbersõidu ehitus Tallinn-Tartu maanteel maksis 31,6 miljonit eurot ning planeeritav Kose ja Mäo vahelise lõigu neljarealiseks ehitamine läheb prognoosi kohaselt maksma 170 miljonit eurot.

Viimaste aastate suurim investeering tehti Eestis Auvere elektrijaama, mille esimese ploki maksumus küündis 638 miljoni euroni, mis oma ulatuselt on juba tublisti lähemal metsatöösturite plaanile.

Eestis erakordne

Puidu rafineerimis- ehk tselluloositehase rajamise investeering kujuneb võrreldavaks Rail Balticu Eesti-sisese lõigu ehitusmaksumusega, milleks hinnatakse 1,3 miljardit eurot (kogu Balti raudtee ehitus maksab 4,8 miljardit).

Nagu võrdlustest näha, on töösturite plaan Eesti raamides erakordselt ambitsioonikas. Selle realiseerimise korral võidab piirkond, kuhu tehas rajatakse, juurde tublisti häid töökohti, tõuseb puidu hind ning Eesti tööstus saab endale lipulaeva.

Kuhu see lipulaev ankrusse heidab, on muidugi suur küsimärk. Sellest võib ühe piirkonna elukorraldus päris palju muutuda ning muutustesse suhtutakse Eestis erinevalt. Ettevõtluse ajalugu tunneb lugusid tegemata jäänud investeeringutest, mille põhjuseks inimeste soovimatus näha lähikonnas muutusi, progressi.

Samas peaks omavalitsusjuhtide peas praegu lambipirn põlema lööma, sest pikas perspektiivis pakub tehase olemasolu ühele piirkonnale edenemisvõimalusi, mida praegu ei osata täpselt ettegi kujutada. Lisaks konkreetsetele töökohtadele, mis luuakse tehases, kaasneb sellega ka töökohtade loomine tööstust toetavas teeninduses.

Valga linnapea Kalev Härk jõudis juba sel nädalal teatada, et kutsub töösturid Valga piirkonnaga tutvuma, sest piirilinna lähistel on tehase tarbeks olemas nii toimiv raudteesõlm, tööjõud ning, nagu tema initsiatiivist järeldada võib, ka poliitiline tahe.

Olgu selleks kohaks siis Valgamaa või mitte, kuid Lõuna-Eesti kohalikel otsustajatel tuleks praegu jalad kõhu alt välja võtta ning katsuda see investeering „koju tuua”. Võidaks sellest mitte ainult see konkreetne omavalitsus või maakond, vaid kogu piirkond.

Arved Breidaks

VAATA LISAKS: Härk kutsub puidumehi miljarditehast Valga piirkonda tegema

Viimased uudised