Võru volikogu liige kirjutab volikogu liikmete varjatud tasustamisest
Avaldatud: 9 detsember, 2017
Võru linnavolikogu liige Anti Haugas (Reformierakond) kirjutab Facebookis volikogu liikmete varjatud tasustamisest, mille asemele pakub läbipaistvat tasustamist.
Mida ja kuidas muudaksin oma kohalikus omavalitsuses?
Elan Võru linnas ning kuulun ka Võru linna volikogusse. Probleemkohti, mida soovin muuta, on mitmeid. Antud essees käsitlen hetkel minu jaoks aktuaalseimat teemat – linnavolikogu liikmete kuulumist linna äriettevõtete tasustatud teenistusse.
Suurim on probleem situatsioonis, kus linnavalitsuse liige, kohalikul tasandil täidesaatva võimu esindaja, nimetab enda tööandjaid, volikogu liikmeid, tasustatud ametikohtadele väljaspool linnavolikogu.
Esimene ettepanek on vältida volikogu liikmete nimetamist linna osalusega munitsipaal- ning äriettevõtete nõukogudesse. Linnavolikogu liikme ülesanne on seista linna huvide eest, ettevõtte nõukogu ning juhatus peavad seisma ettevõtte ärihuvide eest. Siin tekib esmane vastuolu. Teine vastuolu tekib juhul, kui nõukogu liikmele makstakse tasu. Volikogu liikme ülesanne on lisaks eelmainitule ka linnavalitsuse liikmete tegevuse üle järelvalve pidamine. Linnavolikogu liikme rahaline sõltuvus täidesaatva võimu otsustest tekitab ääremiselt suure konflikti ning korruptsiooniohu. Linnavolikogu liige ei tohi seadusandliku jõuna olla rahaliselt sõltuv täidesaatvast võimust.
Iseenesest ei oleks niivõrd suur vastuolu, kui ettevõtete nõukogudesse kuuluvad ka volikogu liikmed. Loomulikult vaid siis, kui tegu on oma ala spetsialistidega ning kuuluksid nõukogudesse ka ilma poliitilise taustata. Väär on sitautsioon, kus neid nimetab ametisse linnavalitsuse töötaja. Pea eranditult on ajendiks soov enda nimekirjas kandideerinud inimest tänada või võita volikogus antud isiku poolehoid, mis tagaks stabiilse koalitsiooni.
Teine ettepanek on vältida situatsioone, kus linna osalusega munitsipaal- ning äriettevõtete nõukogudele antakse korraldusi. Nõukogu liikme otsus peab olema langetatud kaalutlusel, kui vastutataks enda isikliku varaga. Linnavalitsuse liikmel pole õigust huvide konflikti tekitavaid korraldusi anda ega nõukogu liikmel kohustust neid täita. Linnavalitsuse liige ehk aktsiaseltsi üldkoosolek valib nõukogu ning võtab vastu otsuseid, milleks seadus annab talle pädevuse. Tulenevalt sellest ei ole linnavalitsusel õigust nõukogu liikmetele anda korraldusi, kelle peaks valima nõukogu esimeheks või kelle peaks valima linna osalusega ettevõtte juhiks.
Üle 15 aasta järjest on Võru linnas olnud vee-ettevõtte juht volikogu liige. Nõukogusse kuuluvad äri valdkonna võhikud ning nõudlikumad volikogu liikmed. Nõukogu ei ole valinud vee-ettevõtte juhti konkursi korras ega pädevuse järgi, vaid eelduseks on olnud poliitiline kuuluvus ning poliitiliselt saadavad hüved. Nendeks on ka erakonna jätkuv püsimine koalitsioonis ning linnavalitsuses. Sarnastel kaalutlustel mehitatakse ka teisi linna haldusalas olevaid ettevõtteid.
Muutus vajab volikogu ning linnavalitsuse liikmete riigimehelikku otsust, et enam ei nimetataks inimesi nõukogudesse vaid seepärast, et nad ise tahavad seal olla, madala panuse eest raha teenida. Nõukogud ei tohi valida juhatust poliitilise kuuluvuse järgi. Juhi peab leidma avaliku ning läbipaistva konkursi korras.
Kaaluma peab alternatiive, kes saaksid linna osalusega ettevõtetele üldse nõukogu liikmeid määrata. Hetkel on see linnavalitsuse ülesanne. Õigus nõukogu liikmeid nimetada võib näiteks olla ka linnavolikogu komisjonidel. Selleks peaks volikogu vastu võtma eraldiseisva määruse, mis sätestaks linna munitsipaal- ning äriettevõtete nõukogudesse määramise korra. Komsijonide ülesandeks jääks ka vastavate kandidaatide otsimine.
Riigitasandile sarnaselt võib olla lahendus ka sõltumatu komisjoni loomine, mis kannaks nimetamiskomitee rolli. Komitee liikmed võiksid vaikimisi olla teatud ametiasutuste juhid ja esindajad. Kindlasti peaksid sinna kuuluma ka riigi esindajad.
Tänasel päeval ei saa Võrus volikogu liikmed tehtud töö eest tasu. See vajab muutmist. Tasu mittesaamise otsustas eelmine linnavolikogu koosseis. See ajendab volikogu liikmeid otsima alternatiive. Teatud mõttes on see hakanud muutuma normaalsuseks, et volikogus saab tasu vaid siis, kui oled ustav linnavalitsusele. Linna juhtimine on muutunud nelja aasta jooksul tunduvalt totalitaarsemaks. Volikogu liige ei oma praktilises elus enam niivõrd kandvat rolli kui varem. Alles on jäänud seaduslikud teoreetilised hoovad linnaelu mõjutamiseks, kuid sõna kaal on marginaliseerunud. Volikogu esimehe tasu võiks moodustada poole linnapea palgast, volikogu aseesimehe tasu poole volikogu esimehe tasust ning volikogu liikme tasu võiks moodustada neljandiku volikogu esimehe tasust.
Me vajame ausat ning läbipaistvat linnajuhtimist, kus „JOKK“ on läbinähtav ning ei ole mitte kellegi jaoks „OK“.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
