Võru valla suurettevõtja: Kanalaga seotud valede võrk on olnud väga tihe
Avaldatud: 6 oktoober, 2018
Paremal Rauameister, vasakul planeeritav kanala Võru vallas tegutsev ligi 100 töötajaga ettevõtte Rauameister AS juht märgib, et firma pidi omale võtma esindaja, et Väimela kanalaga seotud valede võrgust läbi murda.
Rauameister asub kohe planeeritava kanala kõrval ja ettevõtte juht Harri Rantala on välja öelnud, et kui kanala tuleb, siis peab Rauameister lahkuma. Lisaks jääb tegemata uus investeering ja 30 uue töökoha loomine.
Rauameistri juhataja asetäitja Siret Rantala selgitab sotsiaalmeedias: „Arendaja valede võrk on olnud algusest peale niivõrd tihe, et oma jõududega sealt läbi ei rabele. Selleks imestangi valla suhtumist täie tõsidusega arendajasse, kelle üks omanik omab mitut makseraskustes firmat. Maa kuulub üldse mingile kinnisvarafirmale, mis saab siis, kui tekivad keskkonnaprobleemid? Kelle poole pöörduda, kas arendaja või maaomaniku poole? Arendaja ise ei tule arutelule, miks? Tal ei ole läbipaistavat projekti ja selleks ta peidabki end. Hoolime väga übritsevast keskkonnast, aga vähem tähtis pole meie 22 aastat tööd, mida oleme toimiva ja stabiilse ettevõtte loomiseks teinud, kuid hetkel tundub, et kanala on vallale tähtsam kui elujõuline ja tugev tööandja. Tuletan meelde, et see ei ole väike „tibula” vaid hiidkanala, mille sarnast Eesti ei ole. Mõjud keskkonnale ja lähedal asuvatele asutustele ning asulale on ettearvamatud. Arendajapoolne keskkonnahinnang oli täis lausvalesid. Tekib küsimus, miks sellist arendajat ikka veel usaldatakse ning miks meie tahaksime sellist äri enda naabrusesse, mis põhineb valedele ja skeemitamisele.”
Rantala lisab: „Valla senine tegevus on täis rumalaid tahtlikke/tahtmatuid vigu ning tänu kohaliku kogukonna survele süveneti niipalju, et avastati räige planeerimisseaduse rikkumine. Kui kohalikud oleks vaikselt kannatanud, oleks asi omasoodu edasi läinud ja suurpõlluärimehed, kes ilmselt ei tea kohalikust elust midagi ning ei soovigi teada, oleks juba oma „rahaveski” püsti löönud. On naiivne arvata, et need inimesed on Timmi-sugused kohaliku elu patrioodid, neil on „rahaveski” pea igas Eesti nurgas. Kui kanala püsti pannakse, siis on hästi, kui nad avamisele tulevad ning rohkem neid Väimelas ei näe.”
Rantala jätkab: „Hiidkanala rajamine meist 40 m kaugusele halvendab meie konkurentsivõimet, sest praegusel ajal, kui häid töökäsi napib, on iga negatiivne asjaolu meie kahjuks. Teiseks käivad meil igal nädalal väliskliendid, kellele on ülitähtis milline on keskkond, kustkohast toode tuleb. Kolmandaks kinnisvara hindade langus. Neljandaks reageerib ammoniaak rauaga, st me ei saa oma tooteid enam väljas ladustada ja peame enne eksporti neid pesema, sest veelkord, tuletan meelde, ammoniaagi kogused on ennenägematud Eestis. Meil ei ole mingeid ambitsioone loodava kanala territooriumile laieneda, meie tööprotsessid on kõik niimoodi omavahel seotud, et üle tee ei oleks võimalik liikuda. Siis peaks tunneli ehitama. Need maad on olnud väga kaua vabad, kui me oleksime neid soovinud, siis oleksime need ammu omandanud, kui oleks teadnud, et kanala tuleb, siis muidugi oleks ära ostnud, vanad laudad ära lammutanud ja teinud ilusa aasa või golfiväljaku.
Täpsema info ammoniaagi moju kohta meie toodetele saame lähitulevikus, aga arvutuste järgi sellise kanala ammoniaagikogused lähipiirkonnas tekitavad tõsiseid probleeme. Täosemad andmed saab siis, kui valmib uus ja seaduslik keskkonnauuring. Arendaja vastutab samuti selle eest, et kõik oleks aus ja läbinähtav, kuid siiani on sealt tulnud vaid valet ja vassimist, näiteks alguses piirinaabritele projekti tutvustas arendaja kui väikest 60 000 kanaga „tibulat”. Milline aus ja vastutustundlik ettevõtja rajab hiidkanala 40 m kaugusele koolist?
Kool asub tulevase kanala piirist isegi lähemal kui 40m. Esimene hoone asub koolist 50 m. Kanala maaomanik ei olegi arendaja, vaid mingi tundmatu firma. Kui kõik oleks aus olnud, oleks arendaja kohe öelnud, et tuleb 360 000 kanaga kanala, miks ta seda varjas?”
Rantala toob näite Inglismaalt, kus 100 meetri kaugusel suurest kanalast on hais „hingemattev”. Rantala on kasvanud üles Jõelähtmes, linnulennult 7 km Loo asulast ja võib kinnitada, et teatud ilmastikutingimustel oli ka Jõelähtmes hingemattev hais. Õnneks on Talleggi arendajad niivõrd arukad, et on nõukaaegse inimestele pealesunnitud kanalamajanduse asulast kaugemale viinud, kuid Väimela puhul tehakse vähikäiku ja tuuakse kanala inimeste õue alla. „Tegelikult polegi siin midagi arutada ja õigustused ja arendaja motiivide puhtaks pesemine ei eemalda fakti, et nii lähedale koolile ja ettevõttele rajada gigakanalat on täiesti haige idee. Arendaja oli vägagi meedias oma arvamustega, kuid nüüd kui hakkasid räpased faktid välja tulema, on vait nagu kult rukkis,” märgib Rantala.
https://amp.theguardian.com/environment/2017/jul/17/close-to-the-sheds-the-smell-is-overpowering-inside-a-herefordshire-mega-farm
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
