Võru Stedingu majas esinesid meie aja ühed parimad luuletajad (lisatud galerii)
Avaldatud: 29 november, 2017
Eile, teisipäeva õhtul oli Võru Stedingu majas kirjandusõhtu, kus astusid oma loominguga üles meie aja ühed parimad luuletajad Ivar Sild ja Karelus.
Luuleõhtu idee sündis Facebookis, kus Võru kohalik multitalent Rainer Gapfauf küsis Tallinna poeedilt Sillalt, millal tollel on kavas ükskord ometi Võrru esinema tulla. Sild haaras mõttest kohe kinni, kutsus kampa ka Võrru elama kolinud Kareluse ning allakirjutanu ja ühise esinemise mõte hakkas vaikselt idanema.
Luuletajad olid Stedingus kohal juba kella viie ajal, et esinemisjärjekord kokku leppida ja seltsis konjakit juua, ning kella seitsmeks hakkas kogunema ka publik. Kõigepealt kandsid poeedid ette oma värskemaid tekste (üritasin ära viilida, aga Ivarile on võimatu vastu vaielda) ning seejärel oli publikul võimalik küsimusi küsida.
Kümme luulekogu ja ühe romaani avaldanud Ivar Sild rääkis teda 2008-2013 aastatel kimbutanud loomekriisist, mil ta arvas, et tema luuletused mitte kuskile ei kõlba ning et kõik, mida ta ütleb, on nõme ja mõttetu. Siis hakkas ta aga oma tekste Facebooki üles panema ning kuna need said seal positiivset vastukaja, tuli tal jälle kirjutamise isu tagasi. Oma kümnest kogust peab ta ise kõige paremaks luulekogu „Heinakõrred” (ilmunud aastal 2016), aga on rahul ka 2002. aastal avaldatud kogudega „Minu erinnüsed” ja „Usk, loodus, armastus.” Lähemal ajal on tal ilmumas proosaluulekogu „Näita mulle päikest” ning filosoofiline proosateos „Won-Tolla päevaraamat.” Võru kohta ütles Sild, et see jättis talle kena ja hubase mulje, aga linna ta lähemalt uudistama ei läinud, sest ilm oli selleks liialt jahe ning niiske.
Pärnumaalt pärit ja kaua aega Tartus elanud poeet Karelus, kes on ühtlasi kunstnik, rääkis, et elab Võrus alates maikuust ning et siia tõi teda armastus. „See rahu, mis siin imelises väikeses linnakeses on, on minu tagasihoidliku arvamuse järgi parim pinnas loovale inimesele,” kiitis ta siinset keskkonda. „Jalutan tihti linnas, suvel ja soojemas sügises käisime elukaaslasega Kubja terviseraja ümbruses seenel ja niisama värsket õhku hingamas. Seal on täiesti maagiline männimets ja see vananev suusahüppemägi Kubjalt edasi, mis ühe pisikese järvekese ääres on…” Karelusel on siiamaani ilmunud luulekogu „Betoon asfalt plastmass” (2017), ta on olnud osaline zombiluule kogus „Elavate surnute antoloogia” ning hetkel käib töö järgmise ja pisut juba ka ülejärgmise luulekogu kallal.
Küsisin multitalent Rainer Gapfaufilt, kelle välja käidud mõtte tulemusena see esinemine sündis, kuidas ta Ivarit tunneb, ja Rainer vastas mulle seepeale, et nad kohtusid Saaremaal, pärast mida nõustas ta teda seoses teatrietendusega „sugu: M”, kus astusid üles nii Sild kui tema parim sõber, luuletaja Jürgen Rooste. Küsimusele, milliseid luuletajaid veel Võrru esinema võiks kutsuda, ütles Gapfauf, et tema arvates võiks kutsuda Jürgen Rooste ja Sven Kivisildniku, aga ka Contra, Jaan Pehki ja Aapo Ilvese.”
Loodame, et nii lähebki, sest tundub, et Võrus on luulehuvi täiesti olemas!
IRJA TÄHISMAA
P.S. Mina ise tunnen Ivarit juba ligemale kakskümmend aastat, kui noorte luuletajatena alustasime – mina Tartu Noorte Autorite Koondises ehk NAKis ja tema Tallinna Noorte Tegijates ehk TNTs. Karelust trehvasin esimest korda eile õhtul Stedingus.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
