Sõja ülevaade: 1002. päev – Zalužnõi ütles, et kolmas maailmasõda on alanud…
Avaldatud: 22 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. november 2024:
Ternõ, Velika Novosilka rinde märksõnad, miskit karmimat kreml oma relvaarsenalist välja võttis… Zalužnõi ütles, et kolmas maailmasõda on alanud…
1. Ork on ork ja see iseloomustab putinit ja tervet kremli seltskonda…
2. Veel droone venemaa kohal, juhtimispunkti tabamisest Kurski oblastis ja Krimmiski miskit.
3. Kursk: Ukraina toimetab päris aktiivselt, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: Ternõsse püsivalt lõpuks vene pool sisse sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris ja Toretskis kaotab Ukraina positsioone.
8. Donetsk: tasapisi, aga mitte liialt kiiresti Ukraina rinde lõunasektoris taandub.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkale läheneb vene pool kahest suunast.
10. Herson: muutusteta.
11. putin teatas erakorralises telepöördumises löögist Ukrainale uusima hüperheliraketiga.
12. Zalužnõi ütles, et Kolmas maailmasõda algas 2024. aastal.
13. Roskomnadzor keelas igasuguse teabe VPN-i kaudu blokeerimisest möödahiilimise kohta.
14. vene konstitutsioonikohus lubas hoida rindel kuni 65-aastaseid mobiliseeritud ja lepingulisi sõdureid.
15. vene riigiduuma kiitis heaks pensionikulude vähendamise ja armee rahastamise suurendamise NSV Liidu aegadest rekordilisele tasemele.
16. „Esimesest päevast.” Briti väejuht teatas oma armee valmisolekust sõjaks venemaaga Ida-Euroopas.
17. USA muudab oma tuumaheidutusstrateegiat. Esimesed sammud tehtud – teatas Pentagon.
18. Lühiuudised
Arvatavalt tõi ilma halvenemine kaasa tuntava vene poole kaotuste arvu languse, kuigi rünnakuid jagus 190 . Halvenud seire mõjutab rohkem Ukrainat, kel pole ei droone ega kaudtulemoona raisata ning see võimaldab kahjuks vene konveieril jõuda Ukraina possadeni suurema koosseisuga. Eks selline ilm soodustab ka Ukraina väikeste mobiilsete gruppide tegevust vene poole rindejoone taga…
Langes nii liugpommide heitmine (85) kui kaudtulelöökide arv, mis langes tavapärasele tasemele. Kamikaze droonide langus tulenes ilmast.
1. venemaa uue põlvkonna keskmaa ballistilise raketi löök Dnipro linna pihta (vt ka p11). Lisaks selle raketile sadas linna alla ka igatsugust muud staffi ja plahvatusi jagus nagu ohvreidki.
Kiievi kohal ikka öised sahedid, muus kõik tavaline.
2. On teateid, et Leningradi sõjaväeringkonna asetäitja sai üleeilses Marino, Kurski rünnakus vigastada koos seal töötava personaliga, sealhulgas Põhja-Korea omad. WSJ teatab, et üks kolmest KRDV kindralist on WIA (haavatud). Osad blogikanalid teatavad, et 18 hukkunut, 33 haavatut. Vigastatute hulgas on kolm Põhja-Korea sõdurit. Enamik hukkunuid on Lõuna sõjaväeringkonna ja Ida sõjaväeringkonna ohvitserid. Löögi toimumise ajal oli komandopunktis Leningradi sõjaväeringkonna ülema esimene asetäitja kindralleitnant Solodtšuk. Tema seisundi kohta andmed veel puuduvad.
Eile tuli teateid, et droonid on rünnanud vene sõjaväeosa Kapustin Jari lasketiirus Astrahani piirkonnas.
Sevastoopolis töötas õhutõrje, miskit meredroon vist olla. Kohalikud teatasid, et Sevastoopoli Streletskaja lahe piirkonnas plahvatas tormi tõttu meremiin.
Öö püüdsid õhutõrjejõud kinni ja hävitasid Brjanski, Kaluga ja Kurski piirkondade kohal 23 drooni – teatas venemaa kaitseministeerium.
Krasnodari krais Adõgeas teatasid kohalikud elanikud kahest plahvatusest, mis põhjustasid tulekahju, mis on kaugelt näha.
Okupeeritud Donetskis vene propaganda väitis, et piirkonda tabas tsiviilelanike pommitamine, njah, video järgi kahjustati vene sõjatehnikat Trudovska bussijaamas.
3. Kursk: jälle kõlakaid, et vaatamata vene poole pidevale konveierile mitmes suunas on seni edukam Ukraina ning paaris kohas on pidanud vene pool senised possad maha jätma. Tundub, et Ukraina jätkuvalt panustab aktiivsetele vasturünnakutele ning kasutab ohtralt mobiilseid väikseid soomusautodel olevaid gruppe ning torkimised ulatuvad ka vene possade taha mõni kilomeeter ehk siis segadust vene poolel jagub…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: Ternõsse vene pool kanna maha sai.
Põhja ja keskmises sektoris eilsed vene poole rünnakud muutusi ei toonud.
Lõpuks pikad päevad konveierilaadselt rünnates tõid vene poolele edu ja saadi sisse Ternõ asulasse ning kand maha. Seni suutis Ukraina asulasse jõudnud üksused elimineerida. Hetkel ei oska prognoosida, kas Ukraina suudab siin hoida kontrolli Zerebetsi jõe idakaldal. Varasemalt on suudetud siin teha vasturünnakuid ja alasid isegi tagasi saada. Kindlasti on vene poole esmane soov enne talve kogu jõe idakallas enda kontrolli alla saada ja sellega vabaneks siin suunal paarkümmend tuhat soldatit mujale saatmiseks…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris ja Toretskis tasapisi Ukraina taandub.
Tšassiv Jaris pingeline seis jätkus. Kipub arvama, et kahest kõrval asuvast vene sillapeast (seal, kus Siverski Donetsi-Donbass kanal maa-all) suudetakse nii palju vene poolelt olukorda mõjutada, et tasapisi Ukraina taandub. Eile küll vene poole edenemisi ei tuvastanud, aga hall ala Ukraina kahjuks kasvas. Tundub, et siiski pole siin suunalgi Ukrainal piisavalt kaudtuletoetust. Õhutõrjega nagunii kehvasti, pole suutlikust liugpomme tõrjuda ja see toob edu vene poolele tehes päris suure platsi „musta maad”…
Toretskis hetkel vene pool igapäevaselt kvartalite kaupa edeneb. Veel pole varasema jooneni kõigis sektorites jõutud.
8. Donetsk: vene poolel kaotusi jagus suht vähese edenemise juures.
Pokrovski suunal pisu eilegi rinne sirgenes Ukraina kahjuks. Linnale lähemale ulatuvad vene eenduvad tipud siiski lähemale Pokrovskile saanud pole.
Vuhledari-Kurahove vahel jätkub tasapisi senine vene poole edenemine. Põhjustest juba varasemalt pikalt kirjutanud, sestap ei hakka kordama. Küll on pisu üllatav, et vene pool pole jooksvalt enam ühtki asulat selle taandumise käigus veel kätte saanud. Võimalik, et siin suunal on pisu paremini kindlustatud Ukraina possad ning võimalik, et miskit täiendavat siiski on Ukraina kaitsjatele lisandunud. Siiski ei usu, et see taandumise lõpetab, sest ei olda soodsas seisu.
Vuhledarist põhja poole pole juba paar päeva saadud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: eile suutis mitme kilomeetri laiuselt kahes lõigus edeneda Velika Novosilka suunas kagu- ja ida suunalt. Kahju, et Mokrõi Jalõ jõgi põhja-lõuna suunaliselt läheb alles linna lääneserval. Küll kanaliseerib kahe paralleelse jõe lähenemine enne linna kagu suunalt aga ida poole suund avatud, sestap võib järgmisel või ülejärgmisel nädalal oodata juba linnalahinguid, kui Ukraina ei suuda olukorda muuta.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa armee kasutas pärast lääne kaugmaarelvade kasutamist venemaa territooriumil viimast ballistilise raketi Orešnik (Sarapuu) löögi Ukrainale, ütles putin oma telepöördumises. „venemaa relvajõud andsid selle aasta 21. novembril vastuseks Ameerika ja Briti relvade kasutamisele kombineeritud löögi Ukraina sõjatööstuskompleksi ühele objektile. Ühte uusimat venemaa keskmaaraketisüsteemi katsetati lahingutingimustes. Antud juhul nimetasid meie raketiteadlased mittetuumaüleses hüperheliseadmes oleva ballistilise raketti „Orešnikuks”,” vahendab RIA Novosti riigipea sõnu. Tema sõnul ei suuda kaasaegsed õhutõrjesüsteemid Orešniku rakette kinni pidada, kuna need ründavad sihtmärke kiirusega 10 Machi (2,5–3 kilomeetrit sekundis). venemaa teeb Ukraina tsiviilelanikele ja teiste sõbralike riikide kodanikele eelnevalt ettepaneku kannatanud piirkonnast lahkuda, rõhutas president.
Ta märkis, et Moskval on õigus kasutada relvi nende riikide sihtmärkide vastu, kes lubavad oma relvi venemaa vastu kasutada. Ta ütles ka, et venemaa sõjavägi hävitas kõik kaugmaa raketid, mida Ukraina kasutas sügavale venemaale löömiseks. „Meie õhutõrjesüsteemid tõrjusid need rünnakud. Selle tulemusena jäid ilmselgelt vaenlase seatud eesmärgid saavutamata. Vaenlase selliste relvade kasutamine ei saa mõjutada vaenutegevuse kulgu Põhja sõjaväeringkonna tsoonis,” ütles putin, kommenteerides ATACMSi ja Storm Shadow rakettide lööke venemaa territooriumil.
Riigipea ütles ka, et lääne kaugrelvadega sügavale venemaa territooriumile löömine on muutnud Ukraina sõjalise konflikti globaalseks. Moskva on valmis sündmuste igasuguseks arenguks, kuid soovib vastuolulised küsimused rahumeelselt lahendada. „Sellest hetkest alates, nagu oleme korduvalt rõhutanud, omandas varem Lääne poolt esile kutsutud konflikt Ukrainas globaalse iseloomuga elemente. Agressiivse tegevuse eskaleerumise korral reageerime samuti otsustavalt ja vastastikku. Soovitan nende riikide valitseval eliidil, kes hauvad plaane oma sõjaväekontingente venemaa vastu kasutada, sellele tõsiselt järele mõelda,” rõhutas putin. Ta nimetas USA otsust lõpetada 2019. aastal keskmaa tuumajõudude leping „veaks”.
Kokkuvõtteks: padu kriminaal või terrorist võib enda arvates teha kõike ja keegi teine ei tohi teha miskit ja see iseloomustab putinit päris hästi. Pommitatakse tervet Ukrainat ja see ok… küll on putini retoorikaga üks kaasnev huvitav nüanss, kas nüüd peaks Ukrainal olema õigus pommitatada nii Põhja-Koread kui Iraani? Lisaks huvitav, kas valetatakse putinile või valetab ta ise, et lääne raketid kõik alla lasti?
Washington konsulteeris Kiievi ja teiste liitlastega enne, kui venemaa ballistilise raketi Orešnik Ukraina territooriumile välja lasi, ütles Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre. „Me teame venemaa ballistilise raketi väljalaskmisest. Viimastel päevadel oleme teavitanud Ukrainat ja oma lähimaid liitlasi, et aidata neil valmistuda. Peamine eskalatsioon, mida me näeme, on see, et venemaa on läinud teise riiki teisest maailma otsast – Põhja-Koreast – ja paigutanud tuhanded oma sõdurid eesliinile,” ütles ta.
Varem täpsustas venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov, et Moskva hoiatas Washingtoni raketi Orešnik väljalennu eest venemaa riikliku tuumariski vähendamise keskuse (NTCUN) kaudu. „Hoiatus saadeti automaatrežiimis 30 minutit enne starti,” ütles ta.
12. Endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja ja praegune Ukraina suursaadik Suurbritannias Valeri Zalužnõi ütles, et venemaa liitlaste otsene osalemine Ukraina-vastases sõjas viitab Kolmanda maailmasõja algusele. Seda arvamust avaldas ta Ukrainska Pravda korraldatud iga-aastasel auhinnatseremoonial „UP 100”. „Aastal 2024 võime täiesti eeldada, et kolmas maailmasõda on alanud. Sest 2024. aastal ei vasta Ukrainale enam venemaa. Põhja-Korea sõdurid seisavad Ukraina ees,” märkis Zalužnõi.
Ta rõhutas, et Ukrainas sureb iga päev tsiviilelanikke Iraani droonide Shahed, Põhja-Korea rakettide ja Hiina laskemoona rünnakute tõttu. Pealegi sisaldavad venemaa raketid Hiinas valmistatud komponente. „Paljud sõjaväelased nõustuvad: kõik need on maailmasõja märgid. Ja maailm peab selleks valmistuma,” lisas diplomaat.
Veel pole hilja konflikti Ukraina territooriumil peatada, kuid Kiievi partnerid ei mõista seda, märkis Zalužnõi: „See, mida on nii kaua oodatud, on juba alanud. Aga ma tahan öelda, et Jumal ise annab võimaluse mitte ainult Ukrainale, vaid ka kogu maailmale, nii et nüüd on veel aega õigete järelduste tegemiseks.”
Endise ülemjuhataja sõnul seisab Ukraina praegu silmitsi paljude vaenlastega, kuid ta loodab, et moodne tehnoloogia aitab riigil ellu jääda. Samas on ebaselge, kas Kiiev suudab selle lahingu ilma rahvusvahelise kogukonna abita võita, rõhutas Zalužnõi: „Seetõttu usun, et maailmasõda, tere tulemast, on alanud.”
Samal ajal avaldatakse Läänes ka avaldusi globaalse konflikti kasvava ohu kohta. Näiteks jaanuaris ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, et lääneriigid peaksid aktiivselt valmistuma järgmise 3-5 aasta jooksul võimalikuks sõjaks venemaaga. „Eksperdid usuvad, et venemaal kulub mitu aastat, et valmistuda suureks sõjaliseks tegevuseks. Seda aega tuleb kasutada relvade ehitamiseks,” rõhutas Pistorius.
Poola kindralstaabi ülem Wieslaw Kukula lisas novembris, et Poola peab armee ja ühiskonna ette valmistama võimalikuks sõjaks venemaaga, mis kujutab endast reaalset ohtu. Septembris ütles NATO kindralleitnant Alexander Solfrank, et allianss töötab välja tegevuskava III maailmasõja puhkemise puhuks. Tema sõnul areneb konflikt suurel territooriumil ja toob kaasa olulisi kaotusi.
13. venemaal keelatakse teaduslik, tehniline ja statistiline teave VPN-teenuste kohta blokeerimisest möödahiilimiseks vastavalt Roskomnadzori korraldusele, millele juhiti RBC tähelepanu. Turvalist kaugjuurdepääsu võimaldavate VPN-ide kohta tehakse siiski erandid. Korraldus hakkab kehtima 30. novembril ja kehtib kuni 1. septembrini 2029, märgitakse dokumendis. Nagu korraldusest tuleneb, ei loeta nüüd keelatud ainult teavet andmevahetusmeetodite kohta turvalisi sidekanaleid kasutavates infovõrkudes. Varem puudutasid 1. märtsist kehtinud RKN-i korralduse versiooni kohaselt erandid ka teaduslikku ja statistilist teavet ressurssidele juurdepääsu tagamise meetodite kohta, millele juurdepääs venemaal on piiratud.
Roskomnadzor on VPN-teenuseid blokeerinud alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse. Agentuur teeb seda sideseaduse alusel, mis võimaldab keelata venemaal selliste teenuste osutamise, mis ei filtreeri seadust rikkuvat teavet. „Välisriigi serveriinfrastruktuuri kasutavate VPN-protokollide kasutamisega kaasneb märkimisväärne isikliku, ettevõtte ja muu teabe lekkimise oht,” rõhutas asutus.
Kuni 2030. aastani plaanib Roskomnadzor kulutada 59 miljardit rubla (56 miljonit eurot). Ohtude vastu võitlemise tehniliste vahendite (TSPU) värskendamine, mis on installitud telekommunikatsioonioperaatorite võrkudesse ja võimaldavad teil Runeti Interneti-ressursse blokeerida, samuti blokeerimisest möödahiilimise meetodeid.
Moderniseerimine võib viia selleni, et VPN-teenused kaotavad oma tõhususe keelatud sisule juurdepääsul, ütles Kongo DV advokaadibüroo ekspert Kira Taran. „See saab olema mõõga ja kilbi, kassi ja hiire sõda. Tehniliselt on võimalik blokeerida 90% VPN-teenuste liiklusest. Samas neile, kes soovivad saada juurdepääsu blokeeritud ressurssidele, see võimalus tehniliselt säilib, kuid see muutub keerulisemaks ja kulukamaks,” märkis Comforteli peadirektor Dmitri Petrov.
14. Mobilisatsiooni-, sõjaseisu- või sõjaajal teenivad madalamate auastmete mobiliseeritud ja lepingulised sõdurid saavad sõjaväest erru minna alles 65-aastaseks saamisel. See tuleneb vene Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu (KK) otsusest lepingulise sõduri kaebuse kohta teenistusest vallandamisest keeldumise kohta vanusepiiri saabumisel, juhtis tähelepanu Telegrami kanal „Sõjaväeadvokaadid”.
Kohtus palus töövõtja tunnistada põhiseadusevastaseks föderaalseaduse nr 269 (FZ-269) artikkel, mille kohaselt on kõrgematel ohvitseridel õigus vallandada mitte varem kui 70-aastaselt ja teistel sõjaväelastel – mitte varem kui 65-aastaselt osalise mobilisatsiooni tingimustes. Kaebaja märkis, et kehtestatud piirangud on vastuolus põhiseadusega, kuna need kehtivad lepingulistele sõduritele, kes sõlmisid kaitseministeeriumiga lepingu enne osalise mobilisatsiooni algust ja föderaalseaduse-269 vastuvõtmist. Enne seadusandluse muudatusi võis lepingulised sõjaväelased demobiliseerida 50-aastaseks saamiseni.
Konstitutsioonikohus ei rahuldanud kaebaja kaebust, kinnitades föderaalseaduse nr 269 sätete seaduslikkust. Konstitutsioonikohus selgitas, et käesolev dokument reguleerib kõiki sõjaväelaste vanusekategooriaid uutmoodi ning seda ei saa pidada diskrimineerivaks.
Föderaalseadus nr 269 võeti vastu 2023. aasta juunis kiirendatud korras. Selle põhiülesanne oli selgitada mitmeid norme, mis reguleerivad valitsusorganite ja sõjaväelaste tegevust mobilisatsiooni tingimustes. Eelkõige kehtestas seadus mobilisatsiooni ajal sõjaväest vallandamisele uued vanusepiirangud.
15. Riigiduuma kiitis neljapäeval täiskogu istungil kolmandal ja viimasel lugemisel heaks aastate 2025–27 eelarveseaduse. Dokumendi kohaselt kavatseb venemaa valitsus järgmisel aastal taas suurendada armee rahastamist ning esimest korda üle aastate on kavas vähendada kodanike sotsiaaltoetuste nominaalseid kulutusi. „Sotsiaalpoliitika” artikkel, mis sisaldab kulutusi pensionidele ja toetustele, väheneb tänavuselt 7,731 triljonilt rublalt 2025. aastal 6,492 triljoni rublani ehk 16%. 2026. aastal suurenevad sotsiaalkulutused 7,19 triljoni rublani ja 2027. aastal 7,249 triljoni rublani, kuid jäävad alla praeguse aasta taseme.
Kokkuhoitud raha läheb sõjaväeeelarvesse, mille osatähtsus riigikassa väljaminekutes püstitab uue rekordi alates nõukogude ajast – 32,5%. Võrdluseks: sõja esimesel aastal Ukrainaga moodustasid kaitsekulutused 17% eelarvest, 2023. aastal – 19%, tänavu – 29,5%. Kokku plaanib valitsus kulutada riigikaitsele 13,49 triljonit rubla (128 miljardit eurot). Võrreldes käesoleva aastaga (10,8 triljonit rubla) suurenevad kulud 25%, võrreldes 2023. aastaga (6,8 triljonit) – kaks korda ja võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga (3,5 triljonit) – peaaegu 4 korda.
Sõjaline eelarve jõuab 6,2%ni riigi SKT-st – Aafrika sõjaliste diktatuuride tasemeni (6,3% Lõuna-Sudaani SKT-st). Samal ajal kulutatakse salastatud ridadele peaaegu iga kolmas riigikassa rubla – kokku 12,9 triljonit rubla.
Valitsus eraldab veel 3,459 triljonit rubla rubriiki „riiklik julgeolek”, mis katab politsei, riigikaitse, uurimiskomisjoni, eriteenistuste ja teiste õiguskaitseorganite eelarved. Kokku söövad armee ja julgeolekujõud ära 40% föderaaleelarvest ehk 16,9 triljonit rubla.
Föderaaleelarve kulutused meditsiinile suurenevad 1,62-lt 1,864 triljonile rublale, kuid noa alla lähevad mitmed olulised tervishoiu arendusprojektid: föderaalprojekt “Võitlemine vähiga” kaotab 5,1% rahastamisest, föderaalprojekt „Võitlus südame-veresoonkonna haigustega” – peaaegu pool ja föderaalne projekt „Tervishoiu infrastruktuuri arendamine” – iga kolmas rubla.
Eelarve kulutused haridusele jäävad praktiliselt muutumatuks: järgmisel aastal 1,577 triljonit rubla versus 1,546 triljonit tänavu. Ja propaganda riigimeedia rahastamine tõuseb uuele rekordile: nad saavad 137,2 miljardit rubla – 13% rohkem kui 2024. aastal.
Kokku plaanib valitsus 2025. aastal kulutada 41,469 triljonit rubla ja koguda makse 40,296 triljonit rubla. Riigikassa puudujääk peaks rahandusministeeriumi plaani kohaselt vähenema tänavuselt 3,3 triljonilt rublalt järgmisel aastal 1,2 triljonile.
Et ots-otsaga kokku tulla, käivitavad võimud 2025. aastast läbi aastakümnete suurima maksureformi: hakkab kehtima üksikisiku tulumaksu astmeline skaala ning tõuseb ka ettevõtluse kasumi maks. See toob rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt riigikassasse täiendavalt 2,6 triljonit rubla.
Riigiduuma esimees vjatšeslav volodin ütles pärast hääletustulemusi, et eelarve eesmärk on lahendada arenguprobleeme ja reageerida riigi ees seisvatele väljakutsetele. „Meie presidendi loodud poliitiline süsteem ja majandusmudel pole mitte ainult kehtestatud sanktsioonidele vastu pidanud, vaid toimivad ka tõhusalt,” lisas ta.
16. Eskaleerumine Ukrainas ja kasvavad ohud kremlist sunnivad lääneriike tõsiselt valmistuma võimalikeks sõjalisteks kokkupõrgeteks NATO idatiival. Kui nad alustavad, on Briti üksused juba esimesest päevast valmis putini vägesid tagasi tõrjuma, ütles Briti kaitsestaabi ülema asetäitja. „Kui Briti armeel palutaks täna võidelda, võitleks ta täna,” ütles kindralleitnant Robert Andrew Magowan alamkoja kaitsekomisjonile (tsiteerib Politico). „Ma arvan, et keegi siin saalis ei peaks kahtlema, et kui venelased tungivad täna õhtul Ida-Euroopasse, kohtume nendega lahingus.”
Komisjoni istungid toimusid ajal, mil poliitikud ja eksperdid olid mures Briti ja Euroopa vägede valmisoleku pärast osaleda täiemahulises sõjategevuses. Briti maaarmee suurus on praegu väikseim alates 1700. aastatest. Kaitseminister John Healey ütles oktoobris Politicole, et kui leiboristide valitsus suvel võimule tuli, leidis ta, et relvajõudude olukord oli „palju hullem, kui me arvasime”.
Parimal juhul suudab Suurbritannia koguda ühe 20 000–30 000 sõjaväelasest koosneva diviisi, ehkki selleks kulub tõenäoliselt rohkem kui kuu, ütles Matthew Saville Kuninglikust Ühendatud Uuringute Instituudist (RUSI) Bloombergile. Isegi Ameerika Ühendriikides vähenes igat tüüpi soomukite arv aastatel 1994–2024. 12% võrra ja Euroopa riikides – veelgi rohkem: Prantsusmaal – 14%, Itaalias – 38%, Suurbritannias ja Hispaanias – 47%, Saksamaal – 77% ja teistes Euroopa NATO riikides – 53% Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi andmetel. Sarnane on pilt ka teistes sõjaväeharudes. Nii vähenes lahingulennukite arv USA-s 41%, Saksamaal – 69%, Suurbritannias ja teistes Euroopa NATO riikides – 72% võrra; ainuke riik, kes oma õhujõude suurendas, on Hispaania (+9%).
Magowani sõnul on Ühendkuningriigi sõjaväel palju operatsiooniriske ja operatiivseid eeliseid; ta meenutas, et on varem rääkinud vajadusest suurendada sõjalist potentsiaali.
Alates aasta algusest on Lääne sõjaväelased, luureohvitserid ja poliitikud rääkinud kasvavast globaalse konflikti ohust ja venemaa võimalikust rünnakust NATO riikide vastu. Nii ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius jaanuaris, et lääneriigid peaksid järgmise 3-5 aasta jooksul aktiivselt valmistuma võimalikuks sõjaks venemaaga. „Eksperdid usuvad, et venemaal kulub mitu aastat, et valmistuda suureks sõjaliseks tegevuseks. Seda aega tuleb kasutada relvade ehitamiseks,” ütles Pistorius.
vene eliidi esindajad hakkasid suvel spekuleerima, et tema vägede aeglasest, kuid edukast edasitungist Ukrainas ei pruugi putinile piisata ning ta otsustab NATO tugevuse proovilepanekuks teha rünnak mõnda Ida-Euroopa riiki. vene väed suudavad nende hinnangul vallutada mitu linna, näiteks Eestis asuva Narva.
Tõsi, see oli enne Ukraina vägede sissetungi Kurski oblastisse, mille vabastamiseks pidi putin isegi küsima üle 10 tuhande Põhja-Korea sõduri.
Septembris aga ütles NATO kindralleitnant Alexander Solfrank, et allianss töötab välja tegevuskava III maailmasõja puhkemise puhuks. Tema sõnul rullub konflikt, kui see algab, suurel territooriumil ja toob kaasa olulisi kaotusi. Poola kindralstaabi ülem Wieslaw Kukula lisas novembris, et Poola peab armee ja ühiskonna ette valmistama võimalikuks sõjaks venemaaga, mis kujutab endast reaalset ohtu. Endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja ja praegune Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis Valeri Zalužnõi ütles, et venemaa liitlaste otsene osalemine praeguses konfliktis – sõdurite, relvade, laskemoona ja relvakomponentidega – tähistab kolmanda maailmasõja algust.
Soome ja Rootsi võimud alustasid oma kodanike ettevalmistamist võimalikuks konfliktiks novembris, uuendades juhiseid kriiside ja sõjategevuse ajal tegutsemiseks.
17. USA teatas, et on valmis muutma oma tuumaheidutusstrateegiat Hiina ja venemaa suurenenud tuumapotentsiaali taustal. Teatud samme on juba astutud, ütles kaitseministeeriumi Pentagoni tuumapoliitika juhi aseassistent Richard Johnson. „Oleme endiselt kindlad praeguste Ameerika vägede ja doktriini suhtes. Kui aga on vaja tuumajõudude kohandusi, peame olema valmis neid kiiresti tegema,” ütles Johnson.
Pentagonis juba astutud sammude hulka kuulub vabalangemispomm B61-13 ning Ohio-klassi tuumarelvade ja elektrijaamadega varustatud allveelaevade valmisoleku tõstmine. Pomme hakkab tootma energeetikaministeeriumi riiklik tuumajulgeolekuamet.
Kaitseministeerium märkis, et USA on jätkuvalt pühendunud tuumaheidutuspoliitikale. Tuumarelvastuse kontrolli lepingute puudumise tõttu võivad nad siiski kasutada 2022. aasta tuumapositsiooni ülevaates muudatusi. Samuti võib Johnsoni sõnul Ameerika praegune tuumaenergia moderniseerimisprogramm osutuda ebapiisavaks.
Eelmisel nädalal esitas kaitseministeerium Kongressile aruande oma tuumaenergia strateegia kohta. Selles öeldakse, et Ameerika Ühendriigid peavad olema valmis heidutada samaaegselt mitut tuumavastast ning suutma tuumaheidutusmissiooni toetamiseks ühendada ka tavapäraseid võimeid. USA ei välista, et sarnaseid stsenaariume võib kohata juba 2030. aastatel. „Selleks, et olla valmis 2030. aastateks, peame moderniseerima oma tuumajõude, tuumakäsklusi ja -kontrollisüsteeme ning nendega seotud infrastruktuuri,” ütles ühendstaabi strateegilise stabiilsuse direktori asetäitja Grant Schneider.
18. Lühiuudised
Ukraina võib küsida Bideni administratsioonilt luba Tomahawki rakettide kasutamiseks venemaa territooriumil, – kirjutas Politico. Väljaanne kirjutab Ülemraada riikliku julgeoleku komitee aseesimehele Jegor Tšernevile viidates, et Ukraina haardeulatusest väljapoole venemaa kaitsetehaste ründamiseks on vaja luba.
Serbia president Aleksandar Vucic hoiatab, et maailm liigub katastroofi poole, rõhutades, et putin ei blufi. Vucic nõuab relvarahu seoses teadetega venemaa uutest raketirünnakutest Ukrainale.
venemaal on tehniliste probleemide tõttu katkestatud pool Airbus A320/A321neo lennukipargist. 34 lennukit on kasutusest väljas, mõned neist on mootoriressursside säästmiseks reservi pandud. Probleem seisneb probleemsetes mootorites, mida ei saa sanktsioonide tõttu kohapeal parandada ega importida.
USA rahandusamet kehtestas sanktsioonid enam kui 50 venemaa pangale, 40+ väärtpaberiregistripidajale ja 15 venemaa rahandusametnikule, sealhulgas Gazprombankile. OFAC hoiatas ka venemaa sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks kasutatava finantssõnumisüsteemiga liitumise ohtude eest.
Kriitilises juhtkirjas süüdistab Der Spiegel Saksamaa kantslerit Olaf Scholzi Ukraina ebaõnnestumises, kuna ta kõhkles Tauruse rakettide saatmises, ja jätkab sellega võib-olla valimisteni. Juhtkiri rõhutab, et Ukraina vahetud vajadused on kriitilised ja Saksamaa kõhklusel võivad olla katastroofilised tagajärjed.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
