Viis tubli inimest pälvisid esmakordselt vägivallaennetuse auhinna
Avaldatud: 20 november, 2017
Täna tunnustasid president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Urmas Reinsalu tublisid inimesi, kes on märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusele Eestis.
Esmakordselt väljaantava vägivallaennetuse auhinnaga tunnustati viit inimest, kes on teinud enamat kui neilt oodatakse ja kes on aidanud leida lahendust vägivallale seal, kus seda esmapilgul ei paista.
„Nagu lapsegi trauma väljendub tema käitumises, kui ta ei suuda läbielatust muul moel jagu saada, nii räägib ka meie raev kaasliikleja peale, meie valus netikommentaar ja õel pilk meie endi ebakindlusest, meie enda lootusetusest ja kibestumisest. Me suudame seda ületada ainult siis, kui julgeme nii endi kui ka teiste vastu olla hoolivamad,“ ütles president Kaljulaid peetud kõnes. „Me ei tohi lasta iseennast oma hirmudest vallutada. Me ei tohi olla vakka, kui teistele tehakse haiget. Eelkõige, ärme ise haiget tee. Siis võime loota selle peale, et meie ühiskond tunnistab meid kõiki ikka ja alati omaks, ka siis, kui meie endi jõud on otsas. Oma ühiskonda loome me iga päev oma enda käte, tegudega ja sõnadega. Lasteaedades, koolides, kodudes ja töökohtades.“
Justiitsminister Urmas Reinsalu tänas kõiki inimesi, kes vägivallaennetusse ja selle vähendamisse panustavad. „Õiguskaitseasutused tegelevad aastas enam kui 7600 registreeritud juhtumiga, mis puudutavad vägivalda, neist veidi enam kui pooled on seotud perevägivallaga. See on valusalt suur number. Lisaks on suur osa vägivallast varjatud ega jõua politsei vaatevälja. Just selleks, et inimesed oskaksid märgata ja julgeksid abi otsida, tuleb vägivalla lubamatusest järjepidevalt rääkida,“ sõnas Reinsalu.
Riigi peaprokurör Lavly Perling kaitseb ja julgustab karmides kodustes oludes elavaid lapsi, kes on teatanud vägivallast enda ja teiste pereliikmete vastu. Selleks pani Lavly aluse algatusele „Julge laps“, samuti on ta projekti „Vägivallatu pere“ patroon. Lavly seisab õiguskaitseasutustes selle eest, et kannatanuid tõepoolest abistataks ja kaitstaks. Tema julged ja otsekohesed küsimused sunnivad igaüht mõtlema, mida saaksime ise kogukonna ja riigina rohkem teha, et vägivalda oleks vähem.
Margo Orupõllu eestvedamisel loodi möödunud aastal esimene naiste tugikeskus Saaremaale, ühtlasi juhatab ta Pärnu naiste tugikeskust. Margo on käivitanud naiste tugirühmad, kogemusnõustamise, naiste- ja lastelaagrid. Teda iseloomustab loov suhtumine ennetustöösse ja avalikkuse harimine lähisuhtevägivalla teemal. Oma positiivse meele, koostöövalmiduse ja uuenduslike lahendustega on ta aidanud paljudel ohvritel saada tagasi eneseusu, kindluse ja tuleviku.
Lastepsühholoog Mariana Saksniit tegeleb suure pühendumusega nii seksuaalselt väärkoheldud kui ka koduvägivalda pealt näinud lastega, samuti panustab ta Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse töösse. Mariana näeb asju, mida teised lastega kokku puutuvad spetsialistid alati ei märka ning ta oskab leida võimalusi, kuidas lapse probleeme lahendada. Sellega on Mariana aidanud päästa laste elusid. Ühtlasi on ta innustava koolitajana jaganud oma teadmisi väga erinevate valdkondade inimestele.
Aktiivse ja kohusetundliku kogukonnaliikme Merili Monesi puhul tunnustati tema soovi vabatahtlikuna tugevdada kodukoha turvatunnet ja kaasata sellesse ka naabreid. Merili on liitunud naabrivalve, naiskodukaitse ja vabatahtliku päästetööga.
Merle Albrant on naistevastasele vägivallale spetsialiseerunud jurist, kes kaitseb vägivalla all kannatanud naiste huve kohtus ning abistab naisi ja nende lapsi naiste tugikeskustes üle Eesti: Lääne-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal, Viljandimaal, Järvamaal ja Tallinnas. Tema pühendumus ja omakasupüüdmatu abistamine on päästnud palju naisi vägivallast. Nagu ütles üks Merlelt tuge saanud inimene: „Ta on alati olemas, olenemata nädalapäevast ja kellaajast!“
Kokku laekus tunnustamiseks 36 ettepanekut 29 kandidaadi kohta. Auhinda annab välja justiitsministeerium koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga.
Justiitsministeerium koordineerib vägivallaennetust Eestis läbi vägivalla ennetamise strateegiat, mille eesmärk on jõuda selleni, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud. Selle täitmist hinnatakse vägivalla ohvriks langemise taseme kaudu, lähtudes uuringutest ja statistikast.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
