Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6 protsenti ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6 protsenti. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2 protsenti ja teenused 18,5 protsenti kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2022. aasta veebruariga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusud, mis andsid kogutõusust kolmandiku. Toidukaupadest on enim kallinenud suhkur (104,2%), jahu ja tangained (49,7%), kastmed (48,9%) ning munad (44,8%). Eluasemega seotud hinnamuutused andsid kogutõusust veerandi. Tahkekütus oli 66,7%, kodudesse jõudnud elekter 63,8%, soojusenergia 36,2% ja gaas 11,8% kallim. Transpordi panus indeksi tõusu jäi alla kümnendiku. Bensiin oli 4,5% ja diislikütus 14,3% kallim.

Jaanuariga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit ühelt poolt enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, millest kaks viiendikku andis värske köögivilja hinnatõus (16,5%), ning teiselt poolt gaasi (20,1%), tahkekütuste (6,6%) ning üüri (1,8%) odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2023

Kaubagrupp Veebruar 2022 –
veebruar 2023 %
Jaanuar 2023 –

veebruar 2023 %

KOKKU 17,6 0,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid 25,2 1,9
Alkohoolsed joogid ja tubakas 7,8 0,8
Riietus ja jalatsid 12,3 1,3
Eluase 32,4 -2,3
Majapidamine 16,5 0,4
Tervishoid 8,8 1,0
Transport 8,9 0,5
Side 5,4 0,0
Vaba aeg 14,4 1,8
Haridus ja lasteasutused 9,0 0,6
Söömine väljaspool kodu, majutus 16,7 1,9
Mitmesugused kaubad ja teenused 16,0 1,0

Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit ja hindade valdkonnalehte.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

 Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Viimased uudised