Vastukaja Helmen Küti arvamusloole: Kõrvale jäänud noortega on tegeldud küll ja edukalt
Avaldatud: 20 veebruar, 2018
Järgneb Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri kommentaar:
Eesti mõõtu väikesele riigile peab olema oluline iga inimene ja iga eluhakul seisev noor, kirjutas Helmen Kütt (SDE) hiljuti. Eriti need noored, kes on haridus- või tööelust kõrvale langenud. Tal on tuline õigus. Õnneks on neid noori märgatud ja nendega tegeletud juba aastaid ning sotsiaalministeeriumi uus projekt on tänuväärne täiendus vähemalt noorsootöö valdkonnas, kus Eesti Noorsootöö Keskus, haridus- ja teadusministeerium, kuid kõige vahetumalt kohalikud omavalitsused ja kodanikuühendused on aastaid tublit tööd teinud.
Haridus- või koolielust kõrvale jäänud noorte profiil on mitmekesine ja neist igaühel oma isiklik lugu, millest nii mõnigi võib suures pildis mustrina korduda, kuid on ebaõiglane neid noori suruda stereotüüpidesse või kleepida külge silte nagu „lumehelbeke“.
Noorsootöö ülesanne on juhendada ja suunata noori ettevõtmistes, millesse nad panustavad oma vaba aega, millele nad pühenduvad, milles ennast arendavad ja millest võib saada nende tulevikueriala. See on positiivne kirjeldus, mille hulka kuulub noore enda tahe ja perekonna rahalised võimalused (nt soovitud huviharidust või -tegevust toetada) ning kohaliku omavalitsuse suutlikkus seda pakkuda.
Noorsootöö igapäev puudutab loomuliku osana ka neid noori, kes ei tööta ega õpi ning mingil põhjusel tihti ei saagi sellele teele naasta või esmakordselt astuda. Olgu see hoolduskohustus, puudulik haridus või sobiva väljakutse puudumine. Me teame statistika põhjal, et koolist või tööst pikaajaliselt kõrvalejääjate suur osa on vanusevahemikus 19–23 eluaastat, neist poisid on nooremad ja tüdrukud vanemad, kolmandik alg- või põhiharidusega ja valdaval enamikul katkeb haridustee 7. või 8. klassis. Me teame ka, kuidas neid leida – nendeni tuleb minna otse, sest ise otsitakse abi või tuge paraku harva. Just siin pakub sotsiaalministeeriumi algatus lisaabi noorteni jõudmiseks.
Mobiilne ehk tänavanoorsootöö areneb Eestis täiendavalt riiklikult toetatuna juba aastast 2010. Praktikas näeb see välja nii, et noorsootöötaja tegutseb seal, kus on noored, luues kontakte, vahetades infot, süvenedes probleemidesse. Näiteks kaubanduskeskuses, rulapargis või lihtsalt pargis. On arvukalt näiteid, kuidas selle tulemusena on noor aidatud tööle või saadud jälile mõnele tõsisemale probleemile.
Just positiivne mobiilse noorsootöö kogemus on võimaldanud viimase kahe aasta jooksul väga häid tulemusi saavutada programmil nimega Noorte Tugila. See on üks osa Eesti noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mis toimub ministeeriumite koostöös juba aastaid. Tugila eesmärk on töö kaotanud või koolist lahkunud noorte võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Eestis toimib programm 54 omavalitsuses. Noorsootöötaja saab noored kätte sageli just tänu sellele, et pöördub nende poole otse lausa tänaval, on ise aktiivne kogukonnas, suhtleb noore vanematega ja sõpradega.
Tugila pole sotsiaaltöö, vaid noore eneseusu taastamine ja positiivse arengu toetamine. Noorsootöötajad toetavad noori, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu, aitavad tugilad noortel luua kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega. Päriselus võib see tähendada, et koos valitud koolitusele peab noorsootöötaja noore n-ö käekõrval kohale viima. Aga mitte selleks, et ta ei oskaks ise minna, vaid aastatega kogunenud ebakindlus ja hirm on niivõrd suur.
Iga noor osaleb programmis oma vajadustele vastavalt kuni pool aastat. Osalusaja lõppemisel hoitakse noorega kontakti veel vähemalt kuue kuu jooksul. Praeguseks on tuge saanud üle 4600 noore. See on väga suur number nii rasketes oludes noorte puhul!
Tugila edu puhul on äärmiselt oluline olnud ka noorsootöötajate võrgustikutöö. Ehkki me seda kuskil kukla taga teame, on Eesti tõepoolest niivõrd väike, et saame heade inimeste koostöös väga kiiresti jõuda nendeni, kes päriselt abi vajavad. Noorte tööle aitamisel on näiteks headeks partneriteks noorsootöötajatele Rajaleidja keskused ning Töötukassa spetsialistid.
See võrgustik peaks tihedalt katma tervet Eestit ja sisaldama mitte ainult noorsootöötajaid või õpetajaid, vaid ka sotsiaaltöötajaid, politseiametnikke, omavalitsustöötajaid ja mitmeid teisi osapooli selleks, et märkaksime võimalikke muresid veel enne, kui neist probleemid saavad.
On positiivne, et noorte, sh rasketes oludes noorte teema pälvib aina suuremat avalikku tähelepanu ning erinevad ministeeriumid püüavad oma pädevuste piires ja spetsiifikast lähtudes abi pakkuda. Kindlasti on noorsootöötajatele ja teistele omavalitsuse spetsialistidele abiks sotsiaalministeeriumi käivitatav mitteõpivate ega töötavate noorte tuvastamise süsteem – mida täpsem info, seda paremini saab suunata oma fookust. Loodetavasti saame ühiselt nii sellest kui järgmisest tõukefondide perioodist, aga ka riigieelarve toel senisest enam noorte jaoks ära teha. Veelgi olulisem kogu selle juures on, et jätkuks vahendeid ja võimalusi kohalike omavalitsuste toetamiseks noortele oluliste teenuste pakkumisel.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
