Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Uuringufirma Norstat poolt läbi viidud küsitluse järgi on koroonapandeemia avaldanud negatiivset mõju 39 protsendi Eesti elanike vaimsele heaolule, aasta tagasi andis sama hinnangu 47 protsenti vastanuist. Inimeste hinnang oma majanduslikule toimetulekule on aastaga muutunud positiivsemaks.

Kui pooled Eesti inimesed ei tunneta Covid-19 pandeemia mõju oma vaimsele heaolule, siis 13 protsendil inimestel on vaimne tervis muutunud tuntavalt halvemaks ning 26 protsendil mingil määral halvemaks. Vaimse tervise probleemide kasvu tunnistavad rohkem mitte-eestlased, kellest 44% leidis, et nende vaimne heaolu on koroonapandeemia tõttu muutunud halvemaks, eestlaste seas oli sama näitaja 36 protsenti.

Eesti inimeste materiaalne heaolu on läbi teise pandeemia-aasta liikunud paremuse poole. Kui möödunud aastal paranes majanduslik toimetulek 8 protsendil eestlastest, siis värske küsitluse põhjal kasvas see juba 14 protsendil Eesti inimestest. Eriti optimistlikud on 18–29-aastased noored, kellest koguni 28% leiavad, et nende majanduslik olukord on pandeemia ajal muutunud paremaks, aasta eest tundis nii 19% selle vanuserühma liikmetest.

Uuringufirma Norstat Eesti juht Evelin Pae hinnangul on inimeste hinnangud aastaga muutunud positiivsemaks. “Ilmselt kinnitavad positiivsed muutused, et ebakindlus on vähenenud ja Eesti inimesed on õppinud pandeemiaga nii-öelda hakkama saama,” kommenteeris värske uuringu tulemusi Pae.

Uuringufirma Norstat poolt jaanuaris läbi viidud  küsitluses uuriti 1000 inimeselt: „Kuidas on Teie vaimne heaolu seoses Covid-19 olukorraga muutunud?” ning “Kuidas on Teie materiaalne heaolu seoses Covid-19 olukorraga muutunud?” Uuringu valim oli  esinduslik vanuse, soo, rahvuse ja regiooni lõikes.

Viimased uudised