Minister Kristina Kallase sõnul on muudatused kavandatud jõustuma õpilastele, kes lähevad 2025/2026. õppeaastal 9. klassi. „Tänapäeva maailmas ei ole vaja käia kauem koolis. On vaja kogu aeg õppida. Oleme riigikogusse saatmas seaduse muudatuste paketti, mis asendab koolis käimise kohustuse õppimise kohustusega. Reformi eesmärk on, et madala haridustasemega noorte osakaal jääks alla 5% ning kõik noored omandaks baasina keskhariduse või kutseoskused. Selle tulemusena siseneb Eestis järgnevatel aastatel tööturule iga-aastaselt ligi 1400 kvalifitseeritud noort rohkem.”
Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on kokku lepitud, et meie sihiks on saavutada aastaks 2035 olukord, kus 90% 20–24-aastastel on vähemalt keskharidus. 2022. a oli 83% 20–24-aastastel keskharidus või kõrgem haridustase. Täna ei jätka iga-aastaselt oma haridusteed ligi 700 põhikoolilõpetajat ning umbes sama suur hulk langeb esimesel põhikoolijärgse hariduse omandamise aastal välja. See tähendab, et iga viies põhihariduse lõpetaja on nelja aasta pärast endiselt põhiharidusega.
Kõigil põhikooli lõpetajatel peab olema võimalus valida endale sobivaim õpitee. Reformi tulemusel on noorel põhikoolijärgselt võimalik jätkata õpinguid viiel õpirajal: akadeemilises gümnaasiumis, rakenduslikus gümnaasiumis, täiskasvanute gümnaasiumis, kutsehariduses, ettevalmistavas õppes. Kui noor ei suuda pärast põhikooli lõpetamist siiski valikut teha või jäävad kõik uksed esialgu suletuks, käivitub uus ettevalmistava õppe programm – vahe-aasta, et aidata noorel kõik edasi õppimiseks vajalikud takistused kõrvaldada.
Õppe paindlikkuse suurendamiseks üldhariduskoolides on kavas luua selgem alus mitteformaalõppe arvestamiseks. Samuti kirjeldatakse eelnõude paketis seos gümnaasiumi ainekursuse ning kutse- ja kõrghariduses kasutatavate arvestuspunktide vahel. Arvestuspunkt on tööriist, mis võimaldab kombineerida nii kooli õppekavas kui ka individuaalses õppekavas õpinguid erinevates haridusliikides või -tasemetel.
Seoses õppimiskohustuse reformiga tuuakse varasemaks ka põhikooli lõpueksamid, et muuta põhikooli lõpetamine õppijasõbralikumaks: lühemaks, stressivabamaks ja personaalseks. Muutuse tulemusena saavad koolid lõpueksamite tulemusi arvestada sisseastumisprotsessis, seega väheneks eksamiainetes erinevate testidega dubleerimine.
Kavandatava kutsehariduse reformi üheks oluliseks eesmärgiks on muuta kutsekeskharidus gümnaasiumihariduse kõrval konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks edasiõppimise valikuks, mis võimaldab lõpetajatel nii edukalt rakendust leida tööturul kui soovi korral jätkata õpinguid kõrghariduses. Reformiga on võetud sihiks, et aastal 2035 õpib rakendusgümnaasiumis või kutsehariduses 40-50 protsenti noortest.
Kutsehariduses muutub õpe paindlikumaks, suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning luuakse 4-aastased rakendusliku gümnaasiumi õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. Kutseõppeasutustes saab edaspidi lisaks mittestatsionaarsele üldharidusõppele viia läbi ka statsionaarset üldharidusõpet. Samuti kasvab kutsekeskhariduses üldharidusõpingute maht, ent suurendatakse ka valikõpingute mahtu ja täpsustatakse valikõpingute fookust ning valiku põhimõtteid.
Luuakse ka õiguslikud alused tasulise kutsehariduse pakkumiseks. Seejuures viiakse kutsehariduse õpivõimalused vastavaks tööandjate soovidele ning OSKA raportite tööjõuvajaduse prognoosidele. Esimesed uued kutsekeskhariduse õppekavad on avatud vastuvõtuks alates 2025/26. õppeaastast ning kõik õppekavad on viidud uutele alustele 2026/27. õppeaastaks.
Oluline osa muudatustega seonduvatest kuludest kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest.
Seaduste muudatuste paketi saadab valitsus Riigikokku ning see jõustub peale Riigikogus vastu võtmist.
Loading ...
