Valitsus kinnitas uue liiklusohutusprogrammi: fookuses on teede arendamine
Avaldatud: 18 detsember, 2025Valitsus kiitis täna heaks uue liiklusohutusprogrammi aastateks 2026-2035, mille eesmärk on vähendada järgneval kümnendil märkimisväärselt liiklusõnnetustes hukkunute ja raskelt vigastatute arvu.
Programm seab sihiks, et aastaks 2035 ei hukkuks liikluses kolme aasta keskmisena rohkem kui 22 inimest ega saaks raskelt vigastada enam kui 272 inimest. Võrdluseks: möödunud aastal kaotas liikluses elu 69 inimest ning vigastada sai 2156. Pikemas plaanis on eesmärk liiklussurmadeta Eesti aastaks 2050. Eraldi fookus on programmis ka laste ja jalakäijate turvalisusel. Eesmärk on, et aastaks 2035 ei hukkuks liikluses ükski alla 16-aastane laps ning asulates ei hukkuks ükski jalakäija.
„Turvalisuse suurendamisel on fookuses kolm tegevust. Esiteks on uues riigieelarves teede rahastus 100 miljoni euro võrra suurem, mis võimaldab kiiremini arendada põhimaanteid, kruusateid ja likvideerida ohtlikke lõike. Lisaks vähendame ohtlikel kõrvalteedel sõidukiirust ning tegeleme süstemaatiliste rikkujatega,” sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Võrreldes varasema programmiga on suurem rõhk liikluskultuuri parandamisel. Riik teeb oma osa, aga ka igal liiklejal on oma roll: valida turvaline sõidukiirus, istuda kainelt rooli ja jätta telefon taskusse. Turvaline liiklus on meie kõigi ühine vastutus.”
Kokku suunatakse teehoidu järgmisel aastal 283 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel on kavas Tallinnast Pärnu ja Tartu suunal rajada üle 65 kilomeetri uusi neljarealisi teid. Kruusateede rahastus kasvab ligi neljakordselt, tõustes 3 miljonilt eurolt 11-12 miljoni euroni aastas. Liiklusohtlike kohtade ümberehitamise eelarve kasvab seniselt 0,9 miljonilt järgmisel aastal 5,8 miljoni ja 2028. aastaks ligi 9 miljoni euroni.
Uue programmi üks keskseid tegevusi on ka sõidukiiruse vähendamine ohtlikel lõikudel – kitsastel ja käänulistel kõrvalteedel ning koolide ja lasteaedade läheduses. Nende lõikude kaardistamisega tegeleb Transpordiamet. Põhimaanteedel kiirusepiirangute vähendamist ei kavandata. Vastupidi, uutel neljarealistel lõikudel on võimalik neid hoopis tõsta.
Süstemaatiliste rikkujate ohjamiseks analüüsib riik, kuidas tänaseid mõjutusmeetmeid tõhustada. Praegu arvestatakse karistuse määramisel varasemaid süütegusid ning vajadusel piiratakse juhtimisõigust või kohustatakse sotsiaalprogramme läbima. Nüüd asub riik otsima lahendusi, kuidas praegust süsteemi täiendada nii, et järjepidevad rikkujad oma käitumist päriselt muudaksid.
Kasvava probleemina nähakse juhtide tähelepanu hajumist. Sõnumite saatmine, ekraanide kasutamine ja muud kõrvalised tegevused suurendavad õnnetuste riski, mistõttu näeb programm ette nii teadlikkuse tõstmist kui ka suuremat järelevalvet. Eesmärk on vältida väikestena näivate rikkumiste traagilisi tagajärgi.
Liiklusohutusprogramm 2026-2035 on jätk eelnevale kahele liiklusohutusprogrammile, mis käsitlesid aastaid 2003-2015 ja 2016-2025.
Liiklusohutusprogrammi ja selle seletuskirja leiab Kliimaministeeriumi veebilehelt.









