Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikokku kõrgharidusseaduse muudatused
Avaldatud: 15 detsember, 2022
Valitsus kiitis heaks ja saatis edasi riigikokku menetlemiseks kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid, et tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas, et seadusemuudatused suurendavad värskete koolilõpetajate juurdepääsu kõrgharidusele. „Kõrgharidusseaduse aluspõhimõtted jäävad samaks ja eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppimine on ka edaspidi tasuta. Muudatustega vabaneb kõrgkoolidel raha kõrgharidust omandama asuvate noorte eestikeelsesse õppesse vastuvõtmiseks,” ütles Lukas. „Ligipääsu tasuta eestikeelsele kõrgharidusele saab aastas 300-400 noort senisest rohkem. Anname üliõpilastele rohkem vastutust ja ootame neilt teadlikumaid valikuid. Paranevad ka alustavate tudengite võimalused õppelaenu saada. Juba kõrghariduse omandanutel aga on hea võimalus tõestada ennast tööelus, ning kui on tahtmist, ka edasi õppida ning isegi samal tasemel tasuta uut kõrgharidust omandada, kui kümme aastat on möödunud.“
Eelnõuga pikendatakse aega, mille möödumisel on võimalik asuda uuesti samal kõrgharidusastmel tasuta õppima. Senise kolmekordse nominaalkestuse asemel rakenduskõrghariduse-, bakalaureuse-, magistriõppes ja senise kahekordse nominaalkestuse asemel integreeritud õppes on võimalik tasuta õppida uuesti samal astmel kümme aastat pärast lõpetamist. Piiratakse ka võimalust bakalaureuseõpingute lõpetamisel astuda tasuta rakenduskõrgharidusõppesse ja vastupidi.
Samaaegselt enam tasuta mitmel õppekaval õppida ei saa ning katkestamise järgselt on tasuta õppimise võimalused piiratud. Praegu katkestab ligi 2,5% üliõpilastest õpingud enne poole nominaalaja täitumist ja jätkab mõnel teisel õppekaval. Kehtiv regulatsioon võimaldab neil piiramatu arv kordi oma õpinguid enne poole nominaalaja lõppemist katkestada ning uuesti tasuta mõnel teisel õppekaval jätkata. Kehtiv seadus võimaldab ka samal ajal tasuta täiskoormuses õppida ja omandada kõrgharidus erinevate kõrgharidusõpete ja õppeastmete õppekavadel. Umbes 0,4 % üliõpilastest õpib samal ajal mitmel tasuta õppekaval. Kuid täiskoormuses õppes osalemine eeldab täistööaja mahus panustamist õppetöösse, mistõttu samal ajal kahes (või ka enamas) täiskoormuses õppes osalemine tekitab küsimuse, kas ikka osaletakse nõutud mahus ja saavutatakse õpiväljundid.
Eelnõuga antakse kõrgkoolidele võimalus küsida õppeteenustasu üliõpilaselt, kes on eelnevalt juba kaks korda samale õppeastmele immatrikuleeritud. Lisaks kehtestatakse õigus nõuda õppekulude hüvitamist semestri lõpul katkestajatelt. Üliõpilasel, kes katkestab õpingud omal soovil hiljem kui 70 päeva semestri algusest, tuleb hüvitada sooritamata ainepunktide tasu deklareeritud õppeainete mahus.
Kavandatavate muudatustega säilib kõrgkoolidel õigus pakkuda põhjendatud juhtudel õpet tasuta. Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepingutes kokku leppida õppekavades, kus õppimine on tasuta ka teisel korral, näiteks suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu õpetajakoolitus ja tervishoid. Sise- ja riigikaitselistes rakenduskõrgkoolides saab kehtestada vastavad erisused õigusaktidega.
Sama eelnõuga muudetakse ka õppetoetuste ja õppelaenu seadust, kus täpsustatakse Euribori fikseerimise kuupäevi ning intressiarvestust. Ühtlasi täiendatakse seadust võimalusega anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist, nagu see on kõigi teiste õppurite puhul. Ettepanekud vastavate muudatuste sisseviimiseks esitasid pangad õppelaenu andmise läbirääkimiste käigus 2022. aasta suvel.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
