Valitsus katab sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kiireloomulised kulud
Avaldatud: 17 märts, 2022
Pilt: Poola piirivalve Valitsuse liikmed kiitsid täna põhimõtteliselt heaks Ukraina sõjapõgenikega seotud kiireloomuliste, hädavajalike ja ajutise kaitsega seotud kulude katmise.
„Abivajadus sõjalises kriisis on ülisuur ja on väga oluline, et pakume Putini sõja eest põgenevatele inimestele hädavajalikku abi. Ka Eestis oleme Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel teinud juba märkimisväärseid kulutusi, mida saab nüüd reservist katta,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Seoses muutunud julgeolekuolukorraga peame täiendavalt koostama lisaeelarve, mis arvestab nii otsese kui laiapindse riigikaitse ja ka põgenikega seotud pikaajaliste kuludega. Neid rahalisi vajadusi arutab valitsus edasi.“
Siseminister Kristian Jaani sõnul ei näita sõda Ukrainas vaibumise märke ning selleks, et pakkuda sõjapõgenikele jätkuvalt igakülgset abi ja tagada praeguses kriisis Eesti siseriiklik turvalisus, oli hädavajalike kulude katmise põhimõtteline otsus valitsuse poolt ainuõige samm. “See tähendab paindlikumat ja kiiremat ajutise kaitse menetlust, mis on tänases keerulises olukorras kahtlemata vajalik. Järgmisena tuleb meil paika panna lisaeelarve, kus on vaja teha ka pikemaajalised otsused,” märkis Jaani.
Tänase põhimõttelise otsuse alusel kompenseeritakse sotsiaalministeeriumile sõjapõgenikega seotud majutuskulud. Sotsiaalkindlustusametile tasutakse põgenike vastuvõtu korraldamise ja toetuste, hüvitiste, sotsiaalteenuste väljamaksmise kulud. Samuti kaetakse sotsiaalkindlustusameti kaudu kohalikele omavalitsustele kulud sõjapõgenike majutamisele suunamiseks.
Haridus- ja teadusministeeriumile kaetakse vastavad alus-, üld- ja kutsehariduse kulud. „Meie kohustus on pakkuda sõjapõgenikest lastele haridustee jätkamise võimalust ja riik tagab meie haridusse sisenevate Ukraina laste kulud. Mõistan, et see on haridussüsteemile suur väljakutse, kuid samas on kogu haridusvaldkond väljendanud tugevat solidaarsust Ukraina suhtes,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Kultuuriministeeriumile kompenseeritakse eesti keele õppe ja kohanemiseprogrammiga seotud kulud.
Kohalikele omavalitsustele korvatakse sõjapõgenikele vältimatu abi osutamisega seotud kulud perioodi 24. veebruar kuni 30. aprill eest.
Siseministeeriumile kompenseeritakse kulud, mis on seotud isikukoodide ja põgenike ajutise kaitse menetlusega.
Ukrainast on Putini režiimi sõja eest pagenud üle 3,3 miljoni inimese. Eestist on Ukraina lähiriikide järel saanud üks sõjapõgenike sihtkohtadest. Alates 27. veebruarist kuni 16. märtsini on PPA andmetel Eestisse saabunud, et siia sõjapakku jääda 17 819 inimest. Eestit on kasutanud transiidina 6067 inimest. Saabujate hulgas on olnud vähemalt 8642 last. Eestisse saabuvad valdavalt sõja eest põgenevad naised ja lapsed.
Politsei- ja piirivalveamet võttis 11. märtsil kasutusele massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani ja mitme riigiasutuse koostöös loodi ühendstaap, et Ukrainast saabuvaid sõjapõgenikke sujuvamalt aidata. Sõjapõgenike arv on piisavalt suur, et nende kõigi abistamiseks ei piisa enam asutuste tavalisest töökorraldusest ja ressurssidest. Sõja eest pagenud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad Eestis või Euroopa Liidu mõnes teises liimesriigis taotleda ajutist kaitset. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad Ukraina sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on kohalikel elanikel – näiteks õiguse siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustuse. Praeguse seisuga on ajutist kaitset Eestis taotlenud üle 1000 sõja eest põgenenud inimese.
Riigi kõrval on abi Ukrainale osutamas Eesti inimesed, ettevõtted ja organisatsioonid.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
