Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani sõnul on eelarve puudujääk tingitud ühistranspordi baaseelarve külmutamisest 2020. aastal, samas kui kulud – sealhulgas tööjõu, taristu ja kütuse hinnad – on pidevalt kasvanud. „Kuigi eelarve on juba viis aastat külmutatud ja igal aastal kasvavad tööjõukulud, taristukulud, kütusekulud, tõusevad ka lennujaamade ning sadamatasude kulud, siis peame väga oluliseks, et ühistransport saaks jätkuda senises mahus, kuna väga paljud inimesed sõltuvad oma igapäevastes tegemistes ühistranspordist,” sõnas minister.
Hartman tõi välja, et tänavune suur väljakutse on leida ühistranspordi osas selline rahastusmudel, mis annaks sektorile kindluse investeerimiseks ja inimestele kiire, mugava ja taskukohase liikumisvõimaluse.
2024. aastal on ühistranspordi eelarve 161,9 miljonit eurot, millest suuremad kulud on parvlaevaliinidele (30,1 mln), lennuliinidele (7,38 mln), bussiliinidele (76,3 mln) ja rongiliinidele (47,7 mln). Sel aastal alustavad tööd ka 16 uut Elroni elektrirongi, mis parandavad teenuse kvaliteeti ja aitavad vähendada ülerahvastatust. Muu hulgas panustatakse ka Tartu-Riia rongiühendusse.
Ühistranspordi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks tutvustas Hartman valitsusele uut neljasambalist rahastamismudelit.
Selle järgi hõlmab esimene sammas riigieelarvelist baasraha, mille kogusumma aluseks on ühistranspordi tegelikud kulud ning sihtotstarbelisse reservi planeeritud vahendid.
Teine sammas katab kehtivate lepingute kulud, vastavalt valitsuse kokkulepitud osakaalule. Ministeerium võtab kohustuse tagada kulude kasvamisel omatulude, kogutulude proportsiooni vastavalt valitsuses kokkulepitud osakaalule, tõstes vajadusel pileti hindu või vähendades kulusid.
Kolmas sammas on sihtotstarbeline reserv, mis katab kulud mida eelarve koostamisel raske ette näha ja mis on omakorda möödapääsmatud. Nende hulka kuulub näiteks taristutasude tõus, lennujaama tasude tõus, inflatsioonist tulenev kasv jne.
Neljas sammas katab kulud, milles lepitakse kokku iga aastal riigieelarve läbirääkimistel teenuste parandamiseks. Näiteks ühistranspordireformi kulud, erinevate ühenduste või pilootprojektide käivitamine, veomahu tõstmine ja teenuste arendamise kulud.
Uut süsteemi soovitakse rakendada juba järgmise aasta eelarveprotsessis.
Loading ...
