Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Viimane poolaasta on möödunud Valgamaa tööturul suhteliselt stabiilselt. Suuremad koondamised on suudetud ära hoida. Tulevikku vaatavad tööandjad aga murelikult, pikki plaane ei tehta, on ettevõtteid kellel on tellimustega kaetud vaid üks kuu või kvartal.

Selle aasta esimeses pooles vahendati Valgamaal töötukassa kaudu kuus keskmiselt 241 töökohta, kõige enam oli töökohti vahendada aprillis – 266. Vaid jaanuaris jäi vabade töökohta arv alla 200.  Tööandjate usaldus töötukassas tööpakkumiste vahendamiseks on tõusnud, võrreldes möödunud aasta I poolaastaga, vahendas töötukassa sellel aastal 175 töökohta enam.

Värske tööjõuvajaduse baromeeter väitab, et Valgamaal valitseb kõige suurem puudujääk tervishoiu ja metsanduse valdkonnas. Tikutulega otsitakse näiteks eriarste, õenduse keskastme spetsialiste ning ka metsanduse oskustöötajaid (nt raietöölisi).  Oskustöötajatest on kohalikul tööturul vajaka puidu-, ehituse-, toitlustuse  ja metallitööstuses ning transpordi, kaubanduse, põllumajanduse ja loomakasvatusega seotud ametialadel. Väga on oodatud maakonda ka näiteks eripedagoogid, logopeedid ja õpetajad nii kutse- kui ka üldhariduskoolidesse.

Tööjõu ülejääk Valgamaa tööjõuturul võrreldes paari aasta tagusega on mõnevõrra mitmekesistunud. Piisavalt töökohti ei jagu administreerimise spetsialistidele (nt sekretärid, asjaajajad, andmesisestajad). Populaarsed on maakonnas ka pakkija, sõidu- ja bussijuhi ning õpetajaabi töökohad.

Valgamaa tööjõuvajaduse baromeeter on leitav SIIT.

Eesti Töötukassa koostab regulaarselt tööturu uuringut – tööjõuvajaduse baromeeter

Uuringus selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal. Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljastpoolt Töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.

Üle-eestiliste andmete kokkupanekul on märgata, et värske baromeeter on väga sarnane 2019. aasta omaga. Ajaga, mil koroonast polnud veel keegi midagi kuulnud. Pea kõik tööandjad on täna seisukohal,  et tööturul on jämedam ots hetkel tööotsija käes.

Kui koroonakriis suurendas nende ametite hulka, kus tööjõudu oli üle, siis tänaseks on taas kasvanud puudujäägiga ametite hulk. Turismitöötajad, meelelahutus, restoranid – kõik on täna taas olukorras, kus töötajate värbamine on keeruline, aasta poolteist tagasi oli olukord vastupidine.

Nii tööotsijal kui tööandjal tuleks täna arvestada maailmas valitseva olukorraga. Kui koroona saabus ootamatult, siis täna on selge see, et tööturul ja majanduses on oodata muutusi. Ja sel korral teame, et muutused tulevad, seega võiks töötajad arvestada sellega, et mida rohkem on tal erinevaid oskusi, seda kindlam on tema tulevik. Tööandja võimalused on seotud ennekõike innovatsiooniga – kuidas uuendada, muuta, automatiseerida oma tegevusi ja kuidas pakkuda tööotsijale midagi lisaks, olgu selleks siis transport tööle ja tagasi, lastehoiu võimalus või midagi muud, mis toob tööotsija just tema juurde.

Viimased uudised