Väimela kanala teemal läks tuliseks: kogukond kaebas vallavalitsuse kohtusse
Avaldatud: 27 oktoober, 2018
Väimela kanala vastu seisva kogukonna esindajad kaebasid sel nädalal Võru vallavalitsuse välja antud ehitusloa halduskohtusse, ent vald hakkas ka ise ehitusloa õiguspärasuses kahtlema.
Sellenädalasel Võru vallavalitsuse istungil moodustati komisjon, et välja selgitada, kas Jäneselaane OÜ-le aasta eest antud ehitusluba ning sellele eelnevad projekteerimistingimused on õiguspärased või mitte. Ühtlasi asus asja protsessima kogukond, kelle esindajad kaebasid vallavalitsuse sarnastel põhjustel halduskohtusse, vahendab Maaleht.
Segadust on põhjustanud nii valla juhtkonna kui kohaliku kogukonna hulgas asjaolu, et sama asja peale on algatatud kaks eri projekti: Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ oma. Üks planeeris 39 900 kanaga tibulat, teine 360 000 kanaga hiidkanalat. Asi haiseb seetõttu, et väiksema kanala juurde kavandati 100 meetri pikkust lahtist sõnnikuhoidlat.
Võru vallavanem Kalmer Puusepp ütles, et vallavalitsus näeb mõlema endaväljastatud haldusakti juures nüüd korralikke vigasid. Projekteerimistingimused on väljastatud ühe hoone rekonstrueerimiseks ja sõnnikuhoidla ehitamiseks. Ehitusloas räägitakse aga uue hoone ehitamisest teise asukohta. Sellisel juhul oleks pidanud algatama detailplaneeringu.
Vallapoolne viga tekkis Puusepa sõnul seetõttu, et vallavõim vahetus ning kui esimese dokumendiga oli tegelenud eelmine koosseis, siis ehitusloale andis allkirja tema, kõigi asjaoludega täpsemalt tutvumata.
„Me ei saa haldusakti kohe kehtetuks tunnistada seepärast, et haldusmenetluse järgi tuleb toimida teisiti. Peame enne kuulama, mida Jäneselaane ütleb. Samas näeme, et nad on esindajaks võtnud advokaadibüroo, mistõttu on raske öelda, mis edasi saab,” sõnab vallavanem.
Varem köögiviljakasvatuse ja tibude noorkanadeks kasvatamisega tegelenud Jäneselaane OÜ omanik Ats Albert ütleb, et tal tekkis huvi munasektorisse minemise vastu siis, kui nägi, et kohalikust munast on turul puudus. Õigusabibüroo poole pöördus ta seetõttu, et oleks vallaga läbirääkimistel piisavalt pädevust määrustes ning õigusaktides orienteeruda. Jäneselaane planeeritav kanala tuleb 39 900 linnu jaoks.
Samas kõrval tegutseva metalliettevõtte AS Rauameister juhataja asetäitja Siret Rantala näeb kogu protsessis pettust ja vassimist. „Küsimus on selles, kui keeruliselt ja läbipaistmatult on asja aetud. Kui palju on info varjamist. Inimestel tekib tunne, et siin on kokkumäng ja valetamine. Vallast tuleb selline sõnum, et on tehtud viga seetõttu, et vald ühines. See on aga liiga oluline projekt, et selliseid vigu teha,“ räägib Siret Rantala.
„Arendaja rääkis koguaeg, et tuleb ammoniaagivaba kanala. Teisel arendajal aga oli juba projekt kinnitatud, et tuleb 100 meetri pikkune, 25 meetri laiune ja kolme korruse kõrgune lahtine sõnnikuhoidla. Jäneselaanele peaks tulema 39 900 kana ja sõnnikuhoidla on selline?” on Rantala hämmingus.
Rantala selgitab ka, miks kogukond asja kohtusse andis: „Kui arendaja oleks tahtnud algusest peale läbipaistvat poliitikat ajada, siis oleks ta pidanud lahtiste kaartidega tulema välja, et tal on partner Jäneselaane. Ütlen, miks me varem otsust kohtusse ei andnud. Seetõttu, et vallavanem palus, et ärge andke kohtusse, nad tühistavad ise ehitusloa. Ütlesid, et teisipäeval ehitusluba tühistatakse, aga moodustati hoopis komisjon.”
„Praegune vallavanem Puusepp oli eelmises vallavalitsuses abivallavanem, kes tegeles ehitus- ja planeeringuküsimustega, nii et ta peaks täpselt teadma, milliseid dokumente väljastati. Ta oli istungil ka siis, kui Lõuna-Eesti Talumunale detailplaneering algatati,“ räägib kogukonna esindaja Tiiu Ritari.
Ritari ütleb, et kui kogukond sai teada, et vald on paralleelselt kahe firmaga kanalaprojekti arendanud, siis väljendas vallavanem ajakirjanduses seisukohta, et ehitusloa andmine oli seaduslik ka siis, kui teisel firmal käis seal detailplaneering.
Ritari juhib tähelepanu sellele, et Jäneselaane OÜ omandas maatüki samal päeval, kui sai ehitusloa, s.o 2017. aasta 14. detsembril. Vallal pole aga dokumente, mis tõendaksid, et Jäneselaanel oleksid volitused varem Võhandu Põllumajanduse OÜ-le kuulunud kinnistul sellele eelnevatel kuudel projekteerimistingimuste taotlemisega tegeleda.
Samamoodi on Tiiu Ritari sõnul küsitav Lõuna-Eesti Talumuna praegune detailplaneering, mis algatati 2017. aasta märtsis. Neil oli küll selle algatamiseks Võhandu Põllumajanduse OÜ-lt saadud volitus, ent kui kinnistu omanikuks sai Jäneselaane OÜ, kaotas volitus ka kehtivuse ning uut pole vallale dokumendiregistri järgi esitatud.
Võru vallavalitsus on teinud arendajale Lõuna-Eesti Talumuna ettepaneku kaaluda kanala rajamiseks muid asukohti, aga neid veel leitud pole. Samas on vallavalitsus koostanud volikogule otsuse eelnõu detailplaneeringu lõpetamiseks. Kui arendaja selle otsuse vaidlustab ja kogukond pärast asja uuesti vaidlustab, siis võib asi takerduda kohtuvaidlustesse. Vallavanema teada pole aga arendajal soovi kogukonnaga lõpmatult tülitseda.
http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=84128258&fbclid=IwAR0CHFsExofVJi0lXf-v5gbfsr4y6vAtPgKYYnmWjwWWZx4PzOC5PKKISu4
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
