Vabariigi presidendilt üllatavalt avameelne avaldus: Eesti laiapindne riigikaitse eksisteerib vaid paberil
Avaldatud: 23 juuni, 2018
Foto: Mattias Tammet/ Vabariigi Presidendi Kantselei Vabariigi president Kersti Kaljulaid esines täna Tallinna lauluväljakul Võidupüha paraadil kaitseliitlastele üllatavalt avameelse avaldusega, kui ütles, et Eesti laiapindne riigikaitse eksiteerib vaid paberil.
President juhtis oma kõnes tähelepanu Eestis vastu võetud laiapindse riigikaitse kontseptsioonile, mille kuuest tähtsast valdkonnast ainult ühe osa moodustab sõjaline kaitse. Eestis on aga raha ja tähelepanu eraldatud vaid sõjalisele riigikaitsele, sõjaline pool on välja arendatud, aga ülejäänud osad eksisteerivad vaid paberil, on välja arendamata.
„Meil Eestis on lõpuks olemas laiapindne riigikaitse arengukava, koostatakse tsiviilministeeriumite kriisiplaane ja tegevuskavasid, on paika pandud mitmeid kontseptsioone. Aga pelgalt tarkade paberite, vabatahtlike initsiatiivi ja kriisiaegsete improvisatsioonidega tänapäeval kaugele ei jõua,” märkis president. „Kas saame selle valguses rahulduda olukorraga, kus iga 73 Kaitseväkke investeeritud euro kõrval planeeritakse kõikide teiste riigikaitse valdkondade jaoks kokku investeerida keskmiselt vaid 1 euro? Ehk saaks seda ühte siiski kasvatada, seejuures mitte 73 arvelt?”
„Üha paremini mõistame, et sõjaline riigikaitse – see, mida tagavad meie kaitseväelased ja kaitseliitlased – on vaid üks laiapindse riigikaitse kuuest valdkonnast,” märkis president, „Sõjaline riigikaitse ei pea vastama küsimusele, kuidas saab mistahes kriisi korral hakkama meie haiglavõrk, kui patsientide hulk plahvatuslikult kasvab. Või kuidas me väldime kaost, kui elutähtsad teenused on häiritud.”
President juhtis siin tähelepanu otsusele panna kinni Lõuna-Eesti haiglate sünnitusosakonnad, mis sisuliselt tähendab ööpäevaringse arstliku valveringi kaotamist. See omakorda tähendab suurt kaotust Eesti laiapindses kaitsevõimes. Ehk teisisõnu: haiglate sünnitusosakonnad on samuti osa Eesti kaitsevõimest ja riigikaitsest, nii nagu inimeste üleüldine hakkamasaamine ja hõivatus Lõuna-Eestis.
Presidendi avaldus on sama avameelne kui tulevase kaitseväe juhataja, brigaadikindral Martin Heremi hiljutine avaldus selle kohta, et Eestis on küll ette valmistatud terve hulk reservväelasi, aga sõjaolukorras pole nende jaoks olemas piisavalt varustust. Sellele järgnes otsus soetada Kaitseväele täiendavalt varustust.
Näis, kas presidendi kõne valguses hakatakse rohkem tähelepanu pöörama Lõuna-Eestile, mille seis ja arendamine on sama oluline osa Eesti riigikaitsest kui uue relvastuse soetamine. Pole saladus, et Eesti piiräärsed alad, Setomaa on praktiliselt välja surnud. Töötute hulk on Lõuna-Eestis üks suuremaid Ida-Virumaa järel. Pole saladus seegi, et suur osa Lõuna-Eesti meestest käib Soomes tööl. Õppustele jõudsid mehed paari päevaga kohale, aga tuleb arvestada, et sõjalise konflikti korral Soome vahel praamid ei sõida. Kes kaitseb Eestit ja inimesi, kui mehed on ära lõigatud?
Nimesid nimetamata, aga võimaliku sõjalise konflikti puhul on Lõuna-Eesti paratamatult eesliin, nii nagu Ukrainas on Donetski ja Luganski oblastid. Nii majanduslikult kui sotsiaalselt mahajäänud oblastid olid vaenlasele ülevõtmiseks väga kerge saak. Soomes näiteks näeb laiapindne riigikaitse muu hulgas ette idapoolsete piirialade arendamist, et need ei getostuks kaasaja turumajanduse tingimustes. Kõigi piirkondade ühtlasel arengul on väga oluline roll laiapindse riigikaitse tagamisel.
Aga taas – nii nagu toonitas ka president – tühjadest sõnadest ja valimiseelsetest lubadustest on laiapindse riigikaitse tagamisel vähe kasu, vaja on konkreetseid tegusid. Lõuna-Eesti puhul tähendab see täiendava konkreetse raha eraldamist piirkonna arendamiseks.
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
