Uut üldplaneeringut on koostamas 62 omavalitsust
Avaldatud: 15 detsember, 2020
Rahandusministeeriumi eestvedamisel aasta aega väldanud üldplaneeringu töötubadega pakuti tuge ja teadmisi neile kohalikele omavalitsustele, kel tuleb aastatel 2021-22 jõuda uute üldplaneeringute kehtestamiseni.
Uue üldplaneeringu peavad koostama omavalitsused, kes 2017. aastal haldusreformi käigus ühinesid. Riigihalduse ministri Anneli Oti sõnul koostavad lisaks neile üldplaneeringuid ka mõned linnad ja vallad, kel seda kohustust otseselt ei ole, kuid kelle arvates on hetkel planeeringu koostamine mõistlik. „Olukorda, kus ühel ajahetkel on ligi 80 protsenti koostamas üldplaneeringut, ei ole varem olnud,“ sõnas Anneli Ott. „Kokku koostab uut üldplaneeringut 62 kohalikku omavalitsust ning rahandusministeerium on siin nii teoreetilise kui oskusteabega omavalitsustele igati toeks.“
Üldplaneeringute puhul on omavalitsuse õlgadel keerukas ülesanne jõuda parimate kohapõhiste lahendusteni, tasakaalustades seejuures erinevaid huvisid. Regionaalhalduse osakonna planeeringute nõuniku Tuuli Veersalu hinnangul on üldplaneeringu koostamine täna oluliselt keerukam kui 10 aastat tagasi. „Omavalitsuse jaoks on võtmeküsimus „miks“ – miks on valitud konkreetne strateegiline arengusuund ja langetatud üks või teine otsus, või vastupidi, miks on otsus jäetud langetamata,“ tõi Veersalu välja. „Kui „miks“ küsimusele on vastused, on juba lihtsam jõuda sobivaima ruumilise arengu visiooni ja tingimusteni.“
Üldplaneeringute koostamise protsess on omavalitsuste kõrval väljakutseks ka riigiametitele, kes linnade ja valdadega koostööd teevad. Töötubades analüüsiti üheskoos varasema praktika ja olemasoleva info baasil üldplaneeringu lahendusvariante, vaadates suurt pilti ja tõstes esile kohalikke väärtusi, samuti tutvustati häid näiteid nii Eestist kui mujalt maailmast. Tuuli Veerasalu sõnul kujundavad tänased üldplaneeringute otsused ruumi ja teenuste kvaliteeti omavalitsustes järgmised 10 – 15 aastat. „Üldplaneeringuga on oluline teadlikult kohandada keskkonda ja ruumi enda ümber, kuna elanike teadlikkus ja ootused ruumi kvaliteedile ning teenuste kättesaadavusele on kasvanud.“
Kokku toimus töötubade raames 45 kohtumist Valgas, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Lääne-Virumaal Sõmerul.
Töötoad viidi läbi koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ja OÜ-ga Vesterra ajavahemikul september 2019 kuni november 2020. Osalejate hinnangul on töötoad vajalikud, mistõttu kaalub rahandusministeerium töövormiga järgmisel aastal jätkata.
Kokkuvõtted ja materjalid kõikidest töötubadest: planeerimine.ee.
Töötoad 2019-2020 kutsuti ellu meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ raames.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
