Uus seaduseelnõu: inimestel tekib selgem võimalus oma andmete jagamiseks või selle keelamiseks
Avaldatud: 13 november, 2025
Pilt: Pexels Valitsus kiitis täna heaks justiits- ja digiministeeriumis valminud seadusemuudatuse eelnõu, mis annab jõustumisel täpsema õigusliku aluse andmenõusolekuteenusele ja isikustatud sündmusteenuste pakkumisele riigiportaalis eesti.ee.
Riik on võtnud selge suuna luua erinevateks elusündmusteks digiteenuste tervikteekondi – asjakohaseid teenuseid pakutakse näiteks lapse saamise või ettevõtte asutamise puhul. Sellised sündmusteenused on igale inimesele personaalsed ja nende käigus antakse isikustatud kujul teada, millised sammud on astutud ning milliseid teenuseid on võimalik veel asjassepuutuvatelt asutustelt ja ettevõtetelt saada.
Valitsuse heakskiidu saanud avaliku teabe seaduse muudatuse peamine mõte seisneb selles, et inimestel tekib võimalus nii anda kui tagasi võtta oma andmete jagamise nõusolekuid. Eesmärgiks on olukord, kus riigi kogutud andmed jõuavad teenuseid pakkuvate ettevõteteni kindlaks määratud mahus ja täpsete reeglite alusel.
Eelnõu kohaselt on andmenõusolekuteenus e-teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa turvaliselt jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga ja neid nõusolekuid tagasi võtta – seda kõike ühtses veebikeskkonnas.
Alles pärast andmenõusoleku andmist edastatakse riigi käes olevad andmed nõusoleku saanud ettevõttele. Nõusolek on võimalik anda riigiportaalis eesti.ee eraisiku iseteeninduses andmenõusoleku alajaotuses.
„Suurem õigusselgus võimaldab edasi arendada isikustatud sündmusteenuseid ja andmehalduslahendusi, mis kõik suurendavad digiriigi kasutusmugavust ja kvaliteeti,” rääkis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Selliseks elusündmuseks on ministri sõnul täna juba näiteks kaitseväeteenistuse läbimine, kus inimene näeb riigiportaalis personaliseeritult kogu teemasse puutuvat infovoogu ning on selleks andnud andmevahetuse nõusoleku oma andmete pärimiseks kaitseväekohustuslaste registrist.
„Tervishoius on tänu andmenõusolekule võimalik teha digitaalne eelvisiit. Kui inimene on lubanud e-perearstikeskusel pärida patsiendi terviseandmeid, saavad e-teenusega liitunud perearstid vastata inimeste terviseküsimustele kiiremini ja põhjalikumalt. Perearstikeskusele nähtavaks saavate andmete põhjal saab otsustada edasised sammud patsiendi aitamiseks. Kui patsiendil on vajadus tulla kohapealsele visiidile, on arstil olemas juba vajalik eelinfo paremaks nõustamiseks ja ravi määramiseks,” selgitas justiits ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg. „Täna on selgelt näha, et inimesed soovivad endaga seotud andmete üle kontrolli omada ja otsustada, kes ja millistel eesmärkidel andmeid töödelda saab. Inimkeskse ja usaldusväärse andmekorralduse juurutamisel oleme seeläbi eeskujuks nii erasektorile kui ka globaalselt laiemalt,” lisas Velsberg.
Tänaseks on andmenõusoleku teenusega liitunud järgmised andmekogud: retseptikeskus, tervisekassa andmekogu, maksukohustuslaste register ja rahvastikuregister. Seadusemuudatus näeb ette, et andmenõusolekuteenuse kasutamine muutub riigiasutustele ja omavalitsustele kohustuslikuks.
Ettevõtete jaoks tekib volituste andmise süsteem
Seadusemuudatus annab lisaks andmenõusolekutele võimaluse ka ettevõtetele keskse volituste haldamise süsteemi kasutamiseks ning volituste andmiseks läbi riigiportaali eesti.ee.
Näiteks saab süsteemi kasutada olukorras, kus ettevõttel on vaja esitada deklaratsioon Maksu- ja Tolliametile – selleks palkab ta raamatupidamisbüroo ja volitab selle end riigiga suhtluses esindama.
Uuenduste tulemusel asutatakse nii andmenõusoleku kui volituste haldamise andmekogu. Nende andmekogude baasil saabki riik luua personaalseid sündmusteenuseid ning riigiportaalis eesti.ee ja mobiilirakenduses Eesti äpp saab näha kogu teenuse protsessi täpsete sammudena isikustatud kujul.
“Andmenõusolekute ja volituste haldamise uuendused loovad turvalised ja isikustatud digiteenused, mis lihtsustavad kodanike ja ettevõtete igapäevast suhtlust riigiga, annavad inimestele suurema kontrolli oma andmete üle ning võimaldavad riigil pakkuda teenuseid kiiremini ja tõhusamalt. Samuti loovad need aluse tulevaste digilahenduste arendamiseks, muutes riigi teenused läbipaistvamaks ja kasutajasõbralikumaks,” rääkis Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Taavi Ploompuu.
Luuakse Tõlkevärav
Kooskõlastamisele saadetud eelnõuga muudetakse ka keeleseadust, millega luuakse alus keskse tõlkekeskkonna loomiseks. Vajadus selleks on tingitud olukorrast, kus riigiasutuste ja ettevõtete tõlkimisvajadus kasvab iga aastaga aina enam ja tekitab avalikule sektorile suuremaid kulutusi.
Tõlkevärav on tõlkimise toetamiseks loodav infosüsteem ja asutatav keskne andmekogu, mille eesmärk on võimaldada igaühel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid. Täiendavalt saavad asutused ja ettevõtted hallata oma tõlketöid ning korraldada tõlkimist ühtses ja turvalises keskkonnas.
Loodav Tõlkevärav võimaldab riigiasutustel, ettevõtetel ja laiemal avalikkusel tellida tõlkeid keskse süsteemi kaudu. Tõlkevärav saab laiemale avalikkusele kasutatavaks 2027. aasta jooksul.
Valitsuses täna heakskiidu saanud eelnõud on seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027” punktidega 3.2.11 ja 11.13, mille kohaselt koondatakse eesti.ee digiväravasse olulisemad avaliku sektori teenused ja teenustega seotud info, luues proaktiivseid või sündmusteenusepõhiseid lahendusi.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
