Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaitseväe pilt.

Valitsus kiitis heaks riigikaitse revisjoni raames koostatud uue riigikaitseseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõud, millega ajakohastatakse riigikaitset puudutavad sätted seoses muutunud julgeolekuolukorraga ning riigikaitseõiguse arenguga.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul hõlmab praegune riigikaitse väga erinevaid valdkondi, mille tulemusel on riigikaitse olemus muutunud. „Riigikaitse ei ole enam pelgalt sõjaline kaitse, mis hõlmab relvajõudude tegevust konventsionaalsete rünnete tõrjumiseks. Selleks, et tõhusalt tõrjuda ohtusid ja paindlikult reageerida nii sõjalistele kui ka mittesõjalistele rünnetele, tõusetus vajadus riigikaitset ja julgeolekut reguleerivad seadused ajakohastada ja ühtlustada,“ rääkis Aeg.

Uues riigikaitseseaduses rõhutatakse, et riigikaitse muude eesmärkide, sh iseseisvuse, sõltumatuse ja põhiseadusliku korra kaitse, kõrval on oluline elanikkonna turvalisuse tagamine. „Riigikaitse on kogu ühiskonna asi, meie turvatunnet ohustavate sündmustega toimetulek eeldab iga ühiskonnaliikme panust. Nii näeb eelnõu ette, et riigi kaitsmiseks kaasatakse vajadusel kogu ühiskond ning mistahes vahendid ja varud. Ühtlasi on tähtis, et iga osaline teab ja täidab temale ettenähtud riigikaitselist kohustust ning toetab teisi asutusi ühise eesmärgi saavutamiseks,“ ütles justiitsminister.

Eelnõus nähakse ette, et kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada ka tsiviilsektorile kuuluvaid asju, näiteks generaatoreid ja sõidukeid. Oluline on see, et tegemist oleks olukorraga, kus riigil endal pole tõepoolest võimalik muid vahendeid kasutada. Samuti võidakse panna inimestele jätkuvalt ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Ette nähakse ka see, et riivest tulenevalt makstakse hüvitist.

Riigikaitseseaduse eelnõuga võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, et paremini määratleda olukordi, mille lahendamiseks võib olla riigikogul vaja välja kuulutada erakorraline või sõjaseisukord. Need on olukorrad, mis võivad ohustada riigi säilimist, mistõttu on riigivõimul vaja paratamatult kasutada teatud põhiõigusi ja –vabadusi piiravaid meetmeid ning rakendada valitsuse tasandi juhtimiskorraldust.

Ühtlasi eeldab kaitseolukorra lahendamine erinevate asutuste ja isikute sujuvat koostööd. Seetõttu ühtlustatakse nii sõjalisteks kui mittesõjalisteks kriisideks valmistumise ja reageerimise alused. Kriiside valmistumisega seotud koordineerivad tegevused koondatakse valitsuse juurde. Peaministri keskseks rolliks jääb kaitseolukorra lahendamise juhtimine.

Lisaks riigikaitseseadusele uuendatakse ka karistusseadustikus kaitseväeteenistusalaste süütegusid puudutavat regulatsiooni. Kaitseväeteenistusalaste süüteod on üks riigivastaste süütegude eriliik, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. „Selliste süütegude regulatsiooni ei ole süstemaatiliselt varem analüüsitud ega uuendatud. Niisamuti ei ole kaitseväeteenistusalaste süütegude peatükki karistusseadustiku jõustumisest 2002. aastast alates sisuliselt muudetud. Eksimused kaitseväelise korra vastu võivad aga halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist ning seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise,“ sõnas Raivo Aeg.

Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes, näiteks salakuulamine või riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine jmt.

Seadused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021. aastal.

 

Viimased uudised