Uus avastus: konnade kõhubakter kaotab kasvajad jäädavalt
Avaldatud: 18 detsember, 2025Jaapani puukonnade soolestikust pärit bakter on intravenoosselt manustatuna „näidanud üles märkimisväärselt tugevaid” kasvajaid hävitavaid võimeid, ületades praeguseid standardseid ravimeetodeid ja sillutades teed täiesti uuele lähenemisviisile vähi raviks.
Jaapani Täiustatud Teaduse ja Tehnoloogia Instituudi (JAIST) teadlased olid mitmel põhjusel kahepaiksete ja roomajate soolestiku mikroobide vastu suurt huvi tundnud – spontaansed kasvajad on nendel metsloomadel väga haruldased ja kui need ilmnevadki, on need üldiselt seotud saasteainete või laboritingimustega. Teisisõnu, otseste väliste keskkonnateguritega. Lisaks sellele on neil loomadel oma suuruse kohta pikk eluiga ning nad taluvad loomulikult äärmist rakulist stressi – mõelge metamorfoosile, regeneratsioonile – ja elavad patogeenirikastes elupaikades, mida tavaliselt peetaks vähiriski suurendavateks, mitte vähendavateks teguriteks, vahendab New Atlas.
Teadlased kahtlustasid, et osa nende näilisest kaitsest vähi eest võib tuleneda mikroobidest, mitte ainult rakkudest endist. Meeskond eraldas puukonnadest, Jaapani tulekõhuvesilikest (Cynops pyrrhogaster) ja Jaapani rohusisalikest (Takydromus tachydromoides) 45 bakteritüve ning intensiivne skriining kitsendas nimekirja üheksa mikroobini, millel oli kasvajavastane toime – puukonnade Ewingella americana näitas kõige tugevamat reaktsiooni.
„Ewingella americanal oli märkimisväärselt tugev tsütotoksiline toime koos fakultatiivsetele anaeroobsetele bakteritele iseloomuliku selektiivse kasvaja sihtimise võimega,” märkisid teadlased. „Mehhanistlikud uuringud näitasid, et E. americana toimib kahese toimemehhanismi kaudu: otsene kasvajarakkude tapmine ja peremeesorganismi immuunsuse jõuline aktiveerimine, mis viib T-rakkude, neutrofiilide ja B-rakkude vahendatud kasvajarünnaku tugevnemiseni. Kasvaja regressiooni uuringutes edestas ravi E. americanaga oluliselt standardseid ravimeetodeid, sealhulgas anti-PD-L1 antikeha ja doksorubitsiini.”
Meeskond manustas kolorektaalvähiga (jämesoolekasvaja) hiirtele ühe intravenoosse süsti E. americanat ja see hävitas kasvajad täielikult kõigil ravitud loomadel. Lisaks ei olnud reaktsioon mitte ainult kiire, vaid näis pakkuvat ka jätkuvat kaitset. Kui hiired hiljem vähirakkudega uuesti kokku puutusid, ei tekkinud ühelgi neist uusi kasvajaid, mis viitab sellele, et ravi oli käivitanud pikaajalise immuunmälu.
Teadlased said peagi teada, miks see üks bakter oli kasvajate täielikul hävitamisel nii edukas. E. americanal on kaheharuline mehhanism vähirakkude hävitamiseks – esiteks on sellel loomulik afiinsus tahkete kasvajate madala hapnikusisaldusega keskkonna suhtes, nii et kõigest 24 tunni jooksul oli selle arv suurenenud umbes 3000 korda, kuid see ei triivinud teistele tervetele organitele ega kudedele. Seejärel on see võimeline kasvu otse hävitama tänu toksiinidele, mida see kasvaja sees eritab.
Samal ajal vallandas bakteriaalne invasioon loomuliku immuunvastuse ja kasvajad ujutati peagi üle immuunrakkudega – eriti neutrofiilide ning T- ja B-rakkudega – koos põletikuliste signaalimolekulide suurenemisega. Kombineeritud mõju oli laialt levinud kasvajarakkude surm, mida ajendasid nii võõrkeha otsene bakteriaalne toime kui ka peremeesorganismi enda immuunsüsteem.
„Need leiud viitavad sellele, et alaselgroogsete soolestiku mikrobioomides leidub arvukalt iseloomustamata bakteriliike, millel on erakordne terapeutiline potentsiaal,” kirjutas meeskond. „Meie uuring loob aluse looduslikult esinevate mittepatogeensete bakteriaalsete ravimite väljatöötamiseks ja rõhutab mikroobide bioloogilise mitmekesisuse kriitilist tähtsust vähiravi strateegiate edendamisel.”
Oluline on see, et see mehhanism näib olevat ka väga kasvajaspetsiifiline, kuna E. americana püsib ainult kasvaja keskkonnas. Teadlased usuvad, et see selektiivsus tuleneb kasvajatele ainuomaste tegurite kombinatsioonist – ebapiisav hapnik (hüpoksia), lekkivad veresooned, muutunud ainevahetus ja lokaalselt allasurutud immuunkaitse, mis võimaldavad bakterikoloonial edeneda seal, kus nad on ka kõige hävitavamad.
Kuid ulatuslikud testid näitasid, et E. americana kadus vereringest kiiresti, muutudes 24 tunni jooksul tuvastamatuks, ja põhjustas vaid lühiajalisi põletikulisi toimeid, mis taandusid 72 tunni jooksul. Kahekuulise jälgimise jooksul ei ilmnenud ravitud hiirtel mingeid organikahjustuse ega kroonilise toksilisuse märke. Oluline on see, et bakter oli ka tundlik antibiootikumide suhtes, pakkudes sekkumisvõimalusi, kui pärast ravi peaks tekkima probleeme.
„Põhjalikud ohutushinnangud hiiremudelites näitasid, et soolestikust saadud E. americana tüvi on minimaalse patogeensusega ega avalda terapeutiliselt efektiivsete annuste korral olulisi kõrvaltoimeid, mis on soodsas kontrastis geneetiliselt muundatud bakteriaalsete ravimitega,” lisasid teadlased.
Loomulikult on need leiud esialgsed ja eksperimentaalsed – ja hiirtel. Kuigi inimese ja hiire kasvajatel on palju samu molekulaarseid markereid, sealhulgas palju ühiseid geene, on ka erinevusi, sealhulgas meie loomulikes immuunvastustes ja immuunsüsteemis üldiselt. Siiski on see paljutõotav uus rada uudseks vähiraviks, mis kasutab looduslikke baktereid ja millel on potentsiaal kasvajad täielikult hävitada.
Teadlased uurivad nüüd selle efektiivsust rinnavähi, kõhunäärmevähi, melanoomi ja teiste pahaloomuliste kasvajate ravis ning täpsustavad manustamis- ja annustamismeetodeid. Samuti on nad huvitatud sellest, kuidas see võiks toimida täiendava ravina koos olemasolevate immunoteraapia ja keemiaraviga.
„E. americana edukas identifitseerimine kui tugev, looduslikult esinev vähivastane aine loob kontseptsiooni tõestuse mikrobioomist pärinevate bakteriaalsete ravimite kohta ja loob aluse uue vähiravi klassi väljatöötamiseks,” järeldasid teadlased. „Need avastused võivad lõppkokkuvõttes viia murranguliste edusammudeni täppisonkoloogias ja pakkuda uut lootust ravile allumatu vähiga patsientidele.”
Uuring avaldati ajakirjas Gut Microbes.









