Uuring: pooled Eesti ettevõtted näevad sõja tõttu käibelangust
Avaldatud: 14 juuni, 2022
Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-d) kindlustunne on sõja tõttu tuntavalt halvenenud, näitab SEB läbi viidud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring. Võrreldes jaanuariga on enam kui kolmekordistunud käibelangust prognoosivate ettevõtete osakaal, peamisteks murekohtadeks on energiahinnad ja probleemid tarneahelatega.
Kui veel jaanuaris prognoosis vaid 15 protsenti küsitletud Eesti VKE-dest käibe vähenemist, siis nüüd juba koguni pooled ettevõtetest. Vähenenud on ka nende vastajate arv, kes prognoosivad üle 15-protsendilist käibekasvu – kui aasta alguses ennustasid sellist kasvu 15 protsenti ettevõtetest, siis mais toimunud uuringus oli neid alles jäänud 5 protsenti. „Sellise suurusega ettevõtete tuntavat pessimismi selgitab nende suurem haavatavus ja mõjutatavus väliskeskkonnast, mida nägime ka eelmise majanduskriisi ajal. Kuna VKE-d moodustavad suure osa Eestis tegutsevate ettevõtete koguarvust, võib öelda, et tuntav osa Eesti ettevõtlusest tajub suurenenud ebakindlust ja on sellega seoses ka pinge all,“ ütles SEB Panga jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.
Lätis ja Leedus on veelgi kasinamad väljavaated
Lätis ja Leedus on ettevõtete tulevikuprognoosid veelgi pessimistlikumad: Lätis 56 protsenti ja Leedus 64 protsenti vastanutest prognoosivad sõja tõttu käibelangust. Enam kui 15-protsendilist käibekasvu näevad 6 protsenti ettevõtteist.
„Niivõrd märkimisväärne muutus Balti ettevõtete prognoosides ei pruugi realiseeruda, kuna ainuüksi inflatsioon suurendab käivet. Mis puudutab lõunanaabrite pessimistlikumaid prognoose käibele, siis see tulemus oli ka oodatav: Leedul on kõige tihedamad kaubandussidemed Venemaa ja Valgevenega, Lätil mõnevõrra tagasihoidlikumad ning Eesti sõltub kõige vähem kaubandusest idanaabri ja Valgevenega ehk sanktsioonid puudutavad meie ettevõtteid kõige vähem,“ sõnas Leppänen.
Suurimaks väljakutseks energiahinnad
Kõrged energiahinnad on praegu Eesti ettevõtete suurimaks väljakutseks – seda 47 protsendi vastanute kinnitusel. Sarnaselt mainivad seda peamise finantsseisu mõjutava tegurina ka Leedu (51%) ja Läti (60%) ettevõtted. „Arvestades elektri-, maagaasi-, kütte- ja kütusehindade järsku tõusu, on see igati mõistetav. Kuna tegu on ka sisendihindadega, näeme veel mõju kaupade ja teenuste hinnatõusus, mille edasikandumise kiirus aga erineb sektoriti,“ selgitas Leppänen.
Teine suurem väljakutse on tarneahelaprobleemid, mida märgib 32% Eesti VKE-dest. Balti riikidest puudutab probleem eriti Leedut (43%), kuna tööstuse osakaal majanduses on suurim. 15% Eesti ettevõtteist omakorda märgib, et probleemiks on tasumata arved ja klientide hilinenud maksed. „See on negatiivne näitaja, mis iseloomustab osade sektorite likviidsusprobleeme ja suurenenud käibekapitali vajadust kallinenud toorme ja muude sisendhindade tõttu. Ehk siis viivitatakse tarnijatele ja partneritele arvete maksmisega, et oleks piisavalt raha ettevõtte igapäevasteks tegevusteks ja väljaminekuteks. Samas vaid 6% ettevõtetest märgivad, et neil on raskusi rahastuse saamisega, mis näitab, et finantssektor on hästi kohanenud ja valmis reageerima rahastamisvajadusele,“ rõhutas Leppänen
SEB uuring toimus mais 2022. Kokku vastas Balti riikides 2072 ettevõtet, neist Eestis 811. Küsitluses osalenud ettevõtetest oli 86 protsendis kuni 10 töötajat.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
