Uuring: miinimummaksu edasilükkamine Eestis on põhjendatud
Avaldatud: 16 november, 2023Tulevast aastast hakkab nii ELis kui mitmel pool mujal kehtima hargmaiste kontsernide üleilmne miinimummaks. Eesti võtab selle oma õigusesse üle hiljemalt 2030. aastal, kuna see maksulaekumist ilmselt oluliselt ei kasvataks, küll aga tooks kaasa suure halduskulu.
Maksukonkurentsi ühtlustamiseks ja maksude kõrvalehoidumise vähendamiseks jõustub tulevast aastast ELis ja paljudes teistes riikides üle 750 miljoni eurost müügitulu teenivatele hargmaistele kontsernidele kohustus tasuda tulumaksu vähemalt 15%. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuris rahandusministeeriumi tellimusel kohustuse mõju selliste kontsernide Eestis asuvatele ettevõtetele. 2021. aasta seisuga oli Eestis kolm hargmaise kontserni emaühingut ja ca 300 tütarühingut.
„Uuringust selgus, et kui Eesti võtaks miinimummaksu üle, siis kontsernide Eesti ettevõtete kasumid jäävad peale lubatud erisuste kasutamist kohati nii väikeseks, et miinimummaksu kohustus ei rakenduks. Küll aga tooks miinimummaksu kehtestamine kaasa tohutu IT-kulu ja halduskoormuse kasvu. Maksutulu kasvab aga suure tõenäosusega ka miinimummaksu kehtestamata, kuna äriühingud, kelle efektiivne maksumäär on pisut alla 15%, hakkavad ilmselt rohkem kasumit jaotama. See toetab Eesti otsust miinimummaksu ülevõtmine edasi lükata,” ütles rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.
Eestis makstakse ettevõtte tulumaksu üksnes kasumi jaotamisel ja kui ettevõte otsustab seda mitte teha, siis tekib miinimummaksu kohaldavatel riikidel õigus läbi emaettevõtte maksustada nende Eesti tütarühingute kasumit. Eesti taotles ELilt meie maksusüsteemi eripäradele viidates maksukohustuse edasilükkamist, seega on kontsernil valik, kas seda kasutada või arvestada miinimummaksu ka Eestis teenitud kasumilt. Lisaks võimaldab muudatus kasutada tegeliku majandustegevuse erandit, mille abil saab maksukohustust vähendada.
Uuringus osalenud ekspertide ja küsitletud ettevõtete hinnangul miinimummaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ei halvenda, kuna hakkab kehtima paljudes riikides. Ettevõtjate hinnangul on maksumäärast olulisemad muud näitajad, nagu majanduskeskkond, kulusisendid ja omaniku seatud sisemised eesmärgid. Fookusgrupis osalenud ettevõtjad pidasid kapitali maksustamisest isegi olulisemaks tööjõu maksustamist.
Kuna miinimummaksu kehtestamine ei tõsta dividendide maksmise hinda, siis regulaarselt dividendi maksva äriühingu jaoks on muudatuse mõju ka selles osas vähene.
Uuringu teise suurema teemana analüüsiti üldisemalt ettevõtete kasumite jaotamist. Lähtudes kasumit jaotanud äriühingute arvust ja jagades äriühingud müügitulu järgi selgub, et perioodil 2015–2021 on kõige enam kasumit jaotanud suurema müügituluga äriühingud. Igal aastal on enim kasumit jaotanud ühe omanikuga äriühingud (57%), millele järgnevad kahe omanikuga (21%) ning kolme ja enama omanikuga (21%) äriühingud.
Läbiviidud uuringust selgus, et viimase viie aasta jooksul on dividende maksnud ligi 12% majanduslikult aktiivsetest Eesti ettevõtetest ning see osakaal on püsinud aastate jooksul võrdlemisi stabiilsena. Küsitlusanalüüsi tulemused näitavad, et paljud Eesti ettevõtted maksavad dividendi üksnes juhul, kui vajalikud investeeringud on tehtud ja ettevõttel jääb vaba raha üle.
Finantsteguritest mõjutavad kasumi jaotamise otsust küsitluse kohaselt kasumi suurus, ettevõtte tulevikuväljavaated ja piisava rahavaru olemasolu. Maksude osatähtsust dividendipoliitika valikul pidasid küsitletud keskmiseks ja oluline roll on seejuures ettevõtete tulumaksul. Üle poole vastanutest pidas väga oluliseks ka eraisiku tulumaksu, kuna omanike struktuur on üsna kontsentreeritud ja dividendid oluliseks sissetulekuallikaks, osalt kasutatakse seda ka töötasude asendamiseks.
Lisaküsimusena uuriti ettevõtete hinnangut 2018. aasta maksureformile, millega kehtestati regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär. Intervjuude baasil mõjutas see ennekõike regulaarselt kasumist jaotanud ettevõtteid. Mõju tunnistas ka veerand nendest, kelle dividendimaksed olid ebaregulaarsed ehk maksureform võis suurendada varasematel aastatel teenitud kasumi väljamaksmist, kuid selle mõju suurus on uuringu hinnangul küllaltki tagasihoidlik.
Maksureform muutis ettevõtte tulumaksusüsteemi küsitletute hinnangul küll keerulisemaks, kuid oluliselt dividendi maksmist ei suurendanud – paljud äriühingud maksaks dividende ka soodusmäärata.
Uuringu läbiviijate peamine soovitus on hoida maksusüsteem stabiilsena ja teha muudatusi võimalikult vähe. Muudatustega kohanemine võtab aega ja mõjutab hinnanguid Eesti maksusüsteemile.
Uuringut saab lugeda ministeeriumi kodulehel.
Uuringutulemusi tutvustav slaidiesitlus.