Uuring: Lapsed tahavad isadega rohkem mängida ja juttu vesta
Avaldatud: 10 november, 2018
„Laupäeval isaga teha võib kõike…“ laulurida teavad paljud meist. Aga oma vanemaid, sealhulgas isa vajavad lapsed pea iga päev. Kui heita pilk isade ja laste suhtlusele hiljuti valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu abil, siis näeme, et Eesti lapsed sooviks koos isaga aega veeta rohkem, kui seda praegu teha saavad, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüütik Mari Sarv.
Eesti lastest suurem osa elab koos oma mõlema vanemaga (66 protsenti), ainult emaga elab ligi veerand (24 protsenti) ning kümnendikul lastest on mõni teistsugune elukorraldus. Näiteks 5 protsenti lastest elab osa aega ühe ja osa teise vanema juures, 2 protsenti elab koos isaga ning 3 protsenti elab mõlemast vanemast lahus.
Rohkem lapsi suhtleb lahus elava isaga
Viiendik lapsi teavad ja tunnevad oma isa, kuid igapäevaselt ei pruugi isa nende jaoks kohal olla. Oma lahus elava isaga kohtub ligi kolmandik lapsi vähemalt korra nädalas (30 protsenti) ja kui arvata lisaks ka harvem kohtuvad, siis vähemalt korra kuus kohtub oma isaga üle poole (52 protsenti) lastest. Umbes kümnendik (9 protsenti) lastest, kelle isa elab mujal, ei kohtu oma isaga aga kunagi. Võrreldes 2012. aastaga suhtleb rohkem lapsi oma lahus elava isaga. Kasvanud pole küll suhtlustihedus, kuid vähem on lapsi, kes ei näe lahus elavat isa kunagi (2012. aastal 20 protsenti; 2018. aastal 9 protsenti).
Eesti lapsed mängivad, matkavad, spordivad ja kõige sagedamini ajavad oma isadega lihtsalt juttu või arutavad ilma asju. Enam kui pooled lastest räägivad oma isaga igapäevaselt niisama juttu, sh räägivad isale enda päevast ja tegemistest (56 protsenti igapäevaselt).
Isa kiidusõnu saavad sagedamini nooremad lapsed
Isad ka kiidavad oma lapsi (vähemalt kord nädalas 71 protsenti) ja räägivad ise lastele oma tegemistest (vähemalt kord nädalas 65 protsenti). Aktiivsematest tegevustest on lapsed koos isaga kõige sagedamini viimatise kuu jooksul teinud koos majapidamistöid (73 protsenti), käinud kinos, teatris või kontserdil (70 protsenti), aga ka mänginud koos (63 protsenti) või käinud matkamas või sportimas (62 protsenti). Enam kui pooled lastest on isaga koos õppinud (55 protsenti) ja ligi pooltel on tulnud ette ka tülitsemist (47 protsenti). Aktiivseid tegevusi nagu sportimine ja matkamine võtavad isadega sagedamini ette poisid kui tüdrukud ja nooremad lapsed kui vanemad.
Isadelt saavad kiita sagedamini nooremad lapsed. Vanemad lapsed seevastu vaidlevad oma isaga tihedamini. Eesti koduse keelega lapsed ajavad vene või muu koduse keelega lastest sagedamini oma isaga niisama juttu, räägivad Eestis ja maailmas toimuvast ning teevad ka sagedamini koos koolitöid. Vene ja muu koduse keelega lapsed samas räägivad oma tunnetest ning mängivad, vaidlevad ja tülitsevad oma isaga eesti koduse keelega lastest sagedamini.
Isadega võiks rohkem juttu rääkida
Kuigi enamasti on lastel ühiseid ettevõtmisi emaga rohkem kui isaga, on ka asju, milles isad on sama tegusad või ka aktiivsemad kui emad. Näiteks ütlevad lapsed pisut sagedamini, et mängivad koos isaga (62 protsenti isaga, 60 protsenti emaga). Lastega matkamises ja sportimises on emad-isad võrdväärsed (62 protsenti lastest teeb neid tegevusi nii ema kui isaga). Isadele võiks soovitada lastega jutustamist. Kui emaga räägib igapäevaselt oma päevast või tegemistest ja ajab niisama juttu ligi kolmveerand (73 protsenti) lastest, siis isadega vaid 62 protsenti.
Enamik Eesti lapsi tunneb, et nende vanematel on nende jaoks aega, kui nad seda vajavad. Siiski, kahjuks tajub enam kui kümnendik lastest (13 protsenti), et isal ei ole tema jaoks aega, kui laps teda vajab (ema suhtes tunneb samamoodi 10 protsenti lastest). Sealjuures tajuvad poisid isade ajapuudust tüdrukutest pisut sagedamini: 15 protsenti poistest ja 10 protsenti tüdrukutest leiab, et nende isal pole pea kunagi nende jaoks aega. Samas on siiski tublisti kahanenud nende laste osakaal, kes ütlevad, et isal pole nende jaoks aega (2012. aastal arvas nii 22 protsenti lastest, 2018. aastal 13 protsenti).
Lapsed tahaksid isaga veelgi rohkem ühist aega
Arvatavasti on lapse jaoks peamine koos veedetud aeg, olgu see siis matkamine või küpsetamine. Seda soovi väljendavad enam kui pooled lastest (56 protsenti) – nad sooviksid isaga rohkem koos aega veeta ja midagi toredat ette võtta, nooremad lapsed veidi enam kui gümnaasiuminoored. Kui võrrelda 2012. aasta küsitluse tulemusi 2018. aastaga, siis laste ja isade koos aja veetmine on kasvanud enam kui 10 protsendipunkti.
Lapse õiguste ja vanemluse uuringu jaoks küsitleti tänavu kevadel üle Eesti 1110 last (4.-11. klass) ja 1248 täiskasvanut (18-74-aastast). Veebiankeetidele vastasid nii lapsed kui täiskasvanud endale sobivamalt, kas eesti või vene keeles. Täpsemalt saab Eesti laste ja lapsevanemate kohta lugeda uuringu aruandest.
Soovime kõigile isadele isadepäeva puhul rohkem aega ja tegemisi koos oma lastega!
Meenutuseks ka üks mullune „Papsiga kodus“ videoklipp:
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
