Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Rahvastikuminister Riina Solman. Foto: SiM

Täna tutvustati Siseministeeriumis uuringut kodanikuühiskonna arengukava mõju kohta Eestis, milles selgus, et palgatöötajad on lausa 23 protsendis MTÜ-des ning vaatamata liikmete arvu langusele, on vabaühendused üha professionaalsemad ja tulusamad. Uuringu koostasid Tallinna Ülikool, Balti Uuringute Instituut ja Turu-uuringute AS.

Rahvastikuminister Riina Solman, kes ka ise mitme vabaühenduse töös aktiivselt osaleb, leiab, et arengukava mõju-uuring on edasiminekuks hea tööriist. „Kodanikuühiskonnas elab iga inimene – nii vastuvõtjana kui panustajana –, mistõttu on äärmiselt oluline selle mõju ja efektiivsust põhjalikult uurida,“ rääkis Riina Solman. „Tervelt 43 protsenti mittetulundusühingutest teeb püsivat koostööd kohaliku omavalitsusega – see on suurepärane ühiste eesmärkide näitaja, samuti osutavad paljud vabaühendused inimestele vajalikke teenuseid. Tänu uuringule saame nende teadmistega edasi liikuda.“

„Kodanikuühenduste võimekus näitab demokraatliku ühiskonna ja riigi tugevust ning üldiselt võib sellega Eestis rahule jääda,“ sõnas üks uuringu autoritest Peeter Vihma. „Riiklikul tasandil on ühendused saanud ajapikku üha enam tõsiseltvõetavaks partneriks riigile, aidates sõnastada ühiskonna vajadusi poliitika kujundamiseks. Seda tegevust tasub jätkuvalt toetada, kuna riik ja omavalitsus igale poole ei jõua. Kohaliku elu edendamisega omab kogemusi suur osa ühendustest (66 protsenti), kuid omavalitsustes peaks olema oluliselt suurem teadlikkus, millise lisandväärtuse võivad avalike teenuste osutamisel teatud valdkondades anda just vabaühendused.“

MTÜ-de küsitlusuuringu sihtrühmaks olid Eestis registreeritud mittetulundusühingud. Uuringust jäeti kõrvale sihtasutused, korteriühistud ning aiandus- ja garaažiühistud. Veebiküsitlus viidi läbi 7. novembrist 6. detsembrini (2018). Kutse küsitluses osaleda saadeti 4992-le MTÜ-le, kellest täitis ankeedi 1121 ühingut (vastamisaktiivsus oli seega 22,5 protsenti). Täiendavat infot koguti intervjuude, rühmaarutelude ja dokumendianalüüsiga.

Küsitluse andmetel on omatulu teenivate MTÜ-de osakaal võrreldes 2013. aastaga kasvanud 49 protsendilt 57 protsendini. Peatunud onpalgatööjõuga MTÜ-de osakaalu vähenemine – 2018. aastal oli palgalisi töötajaid 23 protsendis MTÜ-dest. Statistikaameti andmetel andsid MTÜ-d 2018. aastal tööd ligi 40 000 inimesele. Samas on langenud vabatahtlikke kaasavate ühenduste osakaal (võrreldes 2014. aastaga 68 protsendilt 53 protsendini) ning sarnaselt enamikule Euroopa riikidele on ka Eestis MTÜ-de liikmeskonnad vähenenud.

Eesti kodanikuühendused on ühiskonnas kanda kinnitanud, staažikate (üle 10aastaste) MTÜ-de arv kasvab ning nende tegevus on üha professionaalsem. Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik, kuid vajab siiski jätkuvat toetamist, tagamaks tasakaalustatud MTÜ-de ja kodanikuühiskonna arengut. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas tagada kodanikuhariduses elukestev õpe ning toetada kohalikku demokraatiat edendavaid tegevusi.

Kodanikuühiskonna arengukava mõjude hindamise analüüs viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja seda rahastati ühtekuuluvusfondide 2014–2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja ja koostööpartner oli Siseministeerium. Autorid: Tallinna Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Turu-uuringute AS.

Viimased uudised