Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes püsib madalal ning langema on hakanud ka hoolsus ohutusmeetmete järgimisel. Soosiv suhtumine COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse püsib aga jätkuvalt kõrgel tasemel, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel mai alguses Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.

Aprillis järsult langenud ohutunnetus püsib jätkuvalt madalal tasemel. Pooled inimestest arvavad, et terav kriis on möödas, kuid ohutusabinõude järgimine on endiselt oluline. Samas hindab 33 protsenti inimestest olukorda jätkuvalt kriitiliseks. Ohutunnetus on langenud alates märtsi keskpaigast, mil olukorda pidas kriitiliseks neli inimest viiest (81 protsenti).

Koos ohutunnetuse langusega väheneb järk-järgult ka ohutusabinõude järgimine. Kõiki viiruse leviku tõkestamiseks antud suuniseid järgib enda sõnul 73 protsenti elanikest ja see osakaal pole oluliselt muutunud. Samas näitab erinevate ohutusabinõude järgimine alates aprilli algusest langustrendi. Eelmise kuu algusega võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kes püsivad kodus (48%→42%), samuti on vähenenud teistest inimestest piisava distantsi hoidmine (66%→61%) ning koosviibimiste vältimine (68%→61%). Ohutusmeetmete järgimata jätmise põhjusena tuuakse kas tööga seotud või perekondlikke kohustusi, ohutusmeetmete ununemist, aga ka seda, et kõiki abinõusid ei peeta oluliseks või vajalikuks, mh enda vaktsineerituse pärast.

„Olukorras, kus nakatumiste arv väheneb ning valitsus on asunud piiranguid leevendama, on ootuspärane, et ka inimeste ohutunne väheneb. Heade ilmade saabumisega püsitakse vähem kodus ja kasutatakse võimalusi vabas õhus olemiseks. Samuti on kasvamas vaktsineeritute arv, kes soovivad lubada endale mõnevõrra vabamat käitumist,“ ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu. „Inimeste ootus on, et vaktsineerimine võimaldaks neil naasta tavapärase elu juurde. Samas on viiruse leviku uue laine ärahoidmiseks oluline, et inimesed säilitaksid hoolsust täna kehtivate piirangute täitmisel.“

Pärast piirangute leevendamist mai alguses on suurenenud inimeste arv, kes arvavad, et meetmeid peaks hakkama uuesti karmistama. Aprilli teises pooles arvas 23 protsenti elanikest, et meetmeid peaks karmistama, kuid mai alguseks oli nende osakaal kasvanud 32 protsendini. Samas vähenes inimeste arv, kes pooldavad meetmete leevendamist (29%→23%). Praeguseid meetmeid asjakohaseks pidavate inimeste hulk pole võrreldes aprilli teise poolega oluliselt muutunud (44%→42%). Meetmete karmistamist pooldavad eelkõige Eesti rahvusest või eakamad elanikud .

„Arvamused meetmete leevendamise või karmistamise vajalikkusest muutuvad vastavalt nakatumiste dünaamikale ning kehtivatele meetmetele. Veebruari lõpus, mil nakatumiste arv järsult tõusis, kasvas ka meetmete karmistamist pooldavate inimeste osakaal rekordilise 62 protsendini. Pärast meetmete karmistamist märtsis see näitaja langes, kuni maini, mil valitsus on taas meetmeid leevendama asunud,“ ütles Vaike Vainu. „On ootuspärane, et meetmete leevendamise korral leidub inimesi, kes selle sammu õigsuses kahtlevad ning kardavad, et see võib kaasa tuua viiruse leviku uue tõusu.“

Teadlikkus viiruse leviku piiramise meetmetest püsib ühtlaselt hea. Pooled vastajad on hästi ja ligi 40 protsenti üldjoontes kursis, millised meetmed hetkel kehtivad. Uuring peegeldab fakti, et vaktsineeritute osakaal elanikkonnas üha kasvab – küsitluses osalenutest 36 protsendi sõnul on nad juba vaktsiini saanud. 42 protsenti plaanib end kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida. Kokku väljendab soosivat suhtumist vaktsineerimisse 77 protsenti inimestest, seejuures 95 protsenti üle 75-aastastest. Kindlasti või tõenäoliselt ei soovi end COVID-19 vastu vaktsineerida ligi 20 protsenti inimestest, põhimõttelisi vaktsineerimise vastaseid on 2-3 protsenti elanikkonnast.

Kasvanud on nende inimeste osakaal, kes soovitaksid vaktsineerimist oma lähedastele. Kui märtsi keskel oli valmis vaktsineerimist lähedastele soovitama 63 protsenti inimestest, siis mai alguses juba 70 protsenti.

Peamiseks pooltargumendiks vaktsineerimisele on jätkuvalt veendumus, et vaktsiinid pakuvad piisavalt tõhusat kaitset ning et vaktsineerimine aitab ühiskonnal kiiremini kriisist väljuda. Peamise vaktsineerimise vastuargumendina nimetatakse kartust, et vaktsiinide kõrvaltoimed on liiga ohtlikud.

Vaktsineerimist toetava argumendina toodi varasemast rohkem esile põhjendust, et vaktsineerituna on võimalik naasta tavapärase elu juurde (21%→28%). Vaktsineerimise vastaste argumentide hulgas on varasemast enam nimetatud arvamust, et vaktsiinid ei paku piisavalt tõhusat või pikaajalist kaitset, vähenenud on arvamus, et vaktsiinide kohta pole piisavalt infot (37%→25%).

Kõige usaldusväärsemateks infoallikateks vaktsineerimise kohta teabe saamisel on Eesti elanike jaoks jätkuvalt Eesti arstid ja teadlased, keda märkis kolme usaldusväärsema infoallika seas 53 protsenti vastanutest, oma perearsti, pereõde või raviarsti märkis 43 protsenti. Eestlased usaldavad arste vaktsineerimise teemal oluliselt rohkem kui muudest rahvustest elanikud. Võrreldes eestlastega usaldavad teisest rahvusest elanikud vaktsineerimise teemal info saamisel sagedamini välismaist (sh Venemaa) meediat ning sugulasi-sõpru või ei usalda ühtegi allikat.

Elanikest 20 protsendi hinnangul on neil oma praeguse sissetuleku juures raske hakkama saada, aprilli keskel oli vastav näitaja 21 protsenti ning aprilli alguses 26 protsenti. Muudest rahvustest elanike seas esineb majanduslikke toimetulekuraskusi ligi kaks korda sagedamini (31 protsenti) kui eestlaste seas (15 protsenti). Regionaalses võrdluses on toimetulekuraskustega inimeste osakaal kõrgeim Kirde-Eestis (36 protsenti).

Küsitluse tellis Sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 29. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 6.-9. mai 2021. COVID-19 teemaliste küsitlusuuringute raportid: www.riigikantselei.ee/uuringud

Kommentaarid

Viimased uudised