Uuring: Erialase hariduseta sotsiaalvaldkonna töötaja on Eestis nähtamatu
Avaldatud: 5 detsember, 2023
Baltimaades läbi viidud esmakordne võrdlusuuring selgitas välja, et Eestis on majanduslikult ja/või sotsiaalselt ühiskonnast tõrjutud või märkimisväärses tõrjutuse ohus 178 000 inimest. Järel-uuring tuvastas, et nendest 24 000 on erialase hariduseta sotsiaalvaldkonna töötajad.
Uuringu eesmärgiks oli tuvastada ja iseloomustada Baltimaades elavaid sotsiaalseid gruppe, kellel on erinevatel põhjustel raskendatud ühiskonda integreerumine ja igapäevaeluga hakkama saamine.
RISEBA Riia Rakenduskõrgkooli eestvedamisel ja Norstati läbi viidud uuringust ilmneb, et selliste inimeste osakaal, keda võib pidada „nähtamatuks” on ühiskonnas märkimisväärne. Teadlastel õnnestus muuhulgas tuvastada „nähtamatud” elanikkonna rühmad. Üheks eristuvaks rühmaks on erialase hariduseta sotsiaalvaldkonna töötajad, keda on Eestis 24 000 ehk 2,6% elanikkonnast. Lätis vastavalt 2,4% ja Leedus 2,1% elanikkonnast.
„Seda konkreetset rühma iseloomustab kaks tunnust. Nad on töötanud või töötavad sotsiaalvaldkonnas ning nendel puudub erialane haridus. Kuigi neil on väga oluline roll teiste haavatavate ühiskonnagruppide abistamisel, ei ole suurel osal neist piisavat erialast haridust ja finantskirjaoskust, mistõttu nad muutuvad ise „nähtamatuks”. Erialase hariduseta sotsiaalvaldkonna töötajad ütlevad, et tunnevad end „nähtamatuna” ühiskonna tõrjutud suhtumise tõttu nende probleemidesse,” sõnas uuringu algatanud majandusdoktor, RISEBA Riia Rakenduskõrgkooli prorektor, professor Valters Kaže.
Valters Kaže sõnul on sellest nähtamatute rühmast rääkides tihtipeale tegemist vaid lühiajalise täiendõppe läbinud töötajatega, sotsiaalvaldkonna töötajatega, lasteaiaõpetajate abidega ja näiteks parameedikutega, kes teevad kõige raskemaid töid ega saa selliseid sotsiaalseid garantiisid, mis nende sotsiaalvaldkonnas töötavad kolleegid, kellel on kõrgem haridustase.
„Tugev sotsiaalvaldkonna töö on üks olulisemaid tugisambaid, mis peaks näitama, et ühiskond on küps ja terviklik. See toetab ja aitab kõiki, lastest vanuriteni juhul, kui me ise oma olemisega hakkama ei saa või kui meil on tekkinud kõrvalekalded igapäevaelus toimetulekuga,” ütles Sotsiaalala Töötajate Ametiühingu juhatuse liige Deiw Rahumägi ja lisas: „Kahjuks on tänane seis äärmiselt nukker ja sotsiaalvaldkonna töötajad jäänud oma murega üksi. Ühiskondlikku tähelepanu saavad nad üldjuhul siis, kui nende töövaldkonnas on midagi negatiivset juhtunud. Samas kedagi ei huvita, mis põhjustel see juhtub. Kas ülekoormuse või valdkonna alarahastatuse tõttu. Paljud sotsiaaltöö alal töötavad inimesed on kõrgharidusega, kuid kui võrrelda nende palganumbrit õpetajatega palgaga, siis on see ligi poole väiksem. Täna ei teadvustada ühiskonna vananemise probleeme, igaüks vaadaku ise, kuidas ta oma vanuri või puudega inimesega toime tuleb. Riik küll üritab olukorda parandada, kuid seni, kuni terve ühiskond seda ei teadvusta, ei juhtu midagi. Siin on suur roll ka sotsiaaltöö valdkonna töötajatel endil, tuleb luua omale tugev ühing, kelle kaudu nende hääl hakkaks kostuma ka ühiskonnas. Vastasel juhul ollakse veel pikalt „nähtamatud”.”
Uuringu kohaselt on naisi selles nähtamatute rühmas oluliselt rohkem – 65,4%. Väiksem osa on abielus ja elavad koos abikaasaga- 41%. Kuna abikaasad elavad harvemini koos, teevad nad harvemini ka rahalisi otsuseid koos. Samas on nende leibkondades keskmisega võrreldes rohkem täiskasvanuid. Eestis on erihariduseta sotsiaalvaldkonna töötajate osakaal suurim Valgamaal.
„Kahjuks on üheks selle nähtamatute grupi tunnuseks lisaks erialase hariduse puudumisele ka ebapiisav finantskirjaoskus. Kindlasti oleks üheks võimaluseks selle sotsiaalse rühma toetamisel tagada neile mentorlust või erinevaid kursuseid, mis annaksid neile enesekindlust astuda õigeid samme ja lahendada seniseid muresid,” ütles IPF Digital AS sotsiaalse vastutuse eestvedaja Siim Juks. Ettevõtte toel on avatud veebileht www.nahtamatud.ee, kust võib leida soovitusi ja nõuandeid.
Vaid 71,7% inimestest ei ole erialase hariduseta sotsiaalvaldkonna töötajate hulgas viimase 12 kuu jooksul võlgu olnud. „Nad on hilinenud kas üüri, elektri-, või gaasi arvete tasumisega, järelmaksu osamaksete ja muude laenumaksetega. Kolmandik hilinenutest ei mäleta, mitu korda on selliseid olukordi ette tulnud,” tõdes Kaže.
Kokkuvõttes on nende inimeste sissetulekuallikad väga mitmekesised, kuid väikesed, sest 40,2% on sissetulekutega kuni 500 eurot pereliikme kohta. Kaže kirjeldas, kuidas 72,9% ei saa endale lubada nädalast pikka puhkust kodust eemal, 30% ei saa endale lubada igal teisel päeval liha, kana või kala süüa, 53% ei suuda tasuda ootamatut, kuid vajalikku kulu 500 eurot ning 33,6% ei suuda oma kodu piisavalt soojas hoida.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
