Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuigi Eestis peetakse hea haridusega töötajate nappust majanduse arengu piduriks, on Eestis suur hariduslik ülejääk. See tähendab, et Eestis töötab liiga palju inimesi oma haridustasemest madalamat haridust nõudval töökohal.

Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC andmetel töötas 2011.-2012. aastal Eestis oma haridustasemest madalamat haridust nõudval töökohal 36,9 protsenti töötajatest ehk umbes 200 000 inimest, OECD riikide keskmine on 24 protsenti.

Olgugi et haridus ei anna inimese võimekusest või väärtusest tööturul täit pilti ja majandusseis on võrreldes 2012. aasta seisuga muutunud, on need asjaolud mõtlemapanevad ja uurimist väärt, kirjutab Sotsiaalministeeriumi blogis tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin.

Miks on ülejääk nii suur?

Probleemi ja seda puudutavate inimeste uurimiseks vaadeldi Eesti tööjõuturgu PIAAC 2012. a andmete põhjal kahel alusel— esiteks kõrgharitud töötajaid, kes said oma haridustaset silmas pidades täistöökoha eest liiga vähe palka ehk alla Eesti mediaanpalga, ning teiseks kõrgharitud inimesi, kes töötasid kõrgharidust mittenõudvatel ametikohtadel. Kõrgharitutest olid madalapalgalised 36 protsenti ehk 60 900 inimest, kõrgharidust mittenõudval ametikohal töötas aga 26 protsenti kõrgharitutest ehk umbes 51 100 inimest.

Olulise osa madalapalgalistest kõrgharitutest, umbes 46 protsenti moodustasid avaliku sektori töötajad, peamiselt haridus- ja tervishoiutöötajad. Nende olukord on nüüdseks Eesti mediaanpalga mõttes paranenud ning on edaspidigi lahendatav riiklike palgakokkulepetega. Eesti tööturu huvides on heade oskustega ja rahulolevad õpetajad ja meditsiinitöötajad, tervishoiusektor vajab tulevikus haritud tööjõudu hoopis juurde.

Palgaprobleem ei puudutanud aga vaid neid valdkondi – näiteks 15 protsenti madalapalgalistest kõrgharitutest töötas töötlevas tööstuses ja 19 protsenti hulgi- ja jaekaubanduses. Samuti eristuvad nii madalate palkade kui lihtsamate töökohtade poolest rohkem väikeettevõtted. Põhjuseid võib olla mitu – PIAACi analüüsid viitavad muuhulgas liiga kõrgetele haridusnõudmistele tööandjate poolt ja teisalt vähese oskustemahukusega töökohtade rohkusele.

Teiseks on osa probleemist seotud inimeste eluliste takistuste ning tööturu struktuursete probleemidega. Need hõlmavad näiteks elamist piirkondades, kus on madalad palgad või vähem oskustemahukaid töökohti, madalamat eesti keele oskust ja kehva tervist või soolisi ja vanuselisi takistusi. Selliste taustatunnustega inimesed osalesid ka ümberõppes vähem.

Kolmandaks osaks probleemist on muutunud majandus ja töö ning inimeste aegunud haridus või madalad oskused. Kunagi populaarsete erialade, näiteks põllumajanduse ja veterinaaria järele on väiksem nõudlus, siis ammu omandatud haridus ei vasta tänase tööturu vajadustele. Keerukama töö tegemiseks on tarvis uusi oskuseid – probleemide lahendamise ja koostööoskuseid, pidevat ümberõppimist ja muutustega kohanemist ning teadmiste kõrval oskust neid tööülesannetes kasutada.

Need probleemid puudutavad tõenäoliselt enim alarakendatute suurimat eristuvat gruppi – vanemaealisi, eriti rakenduskõrghariduse omandanuid. Nt 55+ kõrgharitute vanusegrupist said Eesti mediaanpalgast madalat palka 52 protsenti, osalist kinnitust leidsid ka seosed madalamate oskuste ja tehtava töö ja palgataseme vahel. Kahjuks osalesid vanemaealised ka elukestvas õppes vähem.

Kokkuvõtteks peidab suur hariduse ülejääk PIAAC andmete põhjal probleeme aegunud hariduse ja oskustega ning teiste eluliste takistusega ümberõppes osalemisel ja tööturul liikumisel. Probleem puudutab enam naisi, madala eesti keele oskusega inimesi, regionaalselt maha jäänud piirkondi, vanemaealisi ning rakenduskõrgharidusega töötajaid. Laiemas vaates on eestlased lihtsalt kõrgelt haritud rahvas, kes teeb liiga lihtsat tööd ning võib vajada rohkem ja paremat elukestvat õpet.

Loe pikemat ülevaadet siit.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus ning aegunud või puudulikud oskused on olulised probleemid, mida uurida ja mida turutõrgete korral läbi mõeldud haridus- ja tööturumeetmetega lahendada proovida. Uurime probleeme, uuemaid andmeid Eesti Tööjõu-uuringust ja võimalikke lahendusi edasi, ent arutelu eestimaalaste oskuste uuendamise kohta maksab pidada iga laua taga.

Üleharitud, aga alarakendatud? Sissevaade Eesti tööjõu hariduspotentsiaali

Kvalifitseeritud ehk heade oskuste ning haridusega tööjõu nappust peetakse üheks Eesti suurimaks majanduse arengu ning tootlikkuse kasvu piduriks. Üllataval kombel on Eesti OECD riikide seas esikohal tööjõu suure haridusliku ülejäägi poolest. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC andmetel töötas 2011.-2012. aastal Eestis oma haridustasemest madalamat haridust nõudval töökohal 36,9% töötajatest ehk umbes 200 000 inimest, OECD…

Viimased uudised