Uuring: eestlane toetub rohkem lähedastele, lätlane plaanile ja leedukas säästudele
Avaldatud: 26 mai, 2026
Eesti pere. Allikas: AI BTA Kindlustuse tellitud Baltimaade ülesest uuringust selgub, et Baltimaade elanike jaoks on ootamatusteks valmistumisel kõige olulisem kaitsta oma tervist. Teisele kohale paigutavad eestlased ja leedulased perekonna heaolu, lätlased aga isikliku rahalise turvalisuse.
Kuigi turvatunne toetub kõigis kolmes riigis peamiselt tervisele, rahalisele valmisolekule ja lähedaste heaolule, on tegurid, mida inimesed seostavad valmisoleku, kindlustunde ja riskide võtmisega riigiti mõnevõrra erinevad. „Tulemused kinnitavad, et Balti riikide inimesed mõtlevad turvatundest väga praktiliselt. Esmalt tahetakse kaitsta seda, mille kaotus mõjutaks igapäevaelu kõige otsesemalt,” sõnas BTA Kindlustuse Eesti filiaali juht Ivika Torpel.
Tervis esikohal, kodu ja auto tagaplaanil
Terviseriskid on kogu Baltikumis kõige vahetum ja isiklikum turvalisuse küsimus. Tervise kaitset ootamatuste vastu peab kõige olulisemaks 55% leedulastest, 50% eestlastest ja 47% lätlastest.
Teise eelistuse puhul joonistuvad välja selgemad erinevused. Eestlased ja leedulased paigutavad tähtsuselt teisele kohale perekonna heaolu, mida nimetas vastavalt 19% ja 18% vastanutest. Lätis tõuseb teisena esile isiklik rahaline turvalisus, mida peab kõige olulisemaks 16% vastanutest. Eestis ja Leedus on oma rahalise seisu kindlustamine mõnevõrra vähem oluline, vastavalt 11% ja 9%.
Kodu pidas kõige tähtsamaks 11 % Eesti ja Leedu vastajatest, Lätis on kodu kaitse osakaal madalam, 6%. Auto ja reisimisega seotud kaitse jäävad kõigis kolmes riigis prioriteedilt selgelt tagaplaanile.
Raha, tervis ja töö loovad valmisoleku
Üldist valmisolekut seostatakse Baltikumis eeskätt raha, tervise ja tööga, kuid riikide rõhuasetused on mõnevõrra erinevad.
Eestis on fookuses tasakaal ja tugivõrgustik. Valmisolek seostub eeskätt kolme teguriga: piisavad säästud, stabiilne töö ning hea tervis, mida kõiki nimetas 34% vastanutest. Eesti eristub tugevalt ka sotsiaalse toe tähtsustamisega: pere ja sõprade tuge peab valmisoleku märgiks 23% Eesti vastanutest. Leedus on sama näitaja 17% ja Lätis 10%.
Leedus tõuseb kõige selgemalt esile säästupuhver. Piisavat rahalist puhvrit peab valmisoleku peamiseks märgiks 38% leedulastest, mis viitab tugevamale materiaalse turvatunde vajadusele.
Lätis seostub valmisolek enim tervise, tegevusplaani ja eneseusuga. Kõige olulisemaks peetakse head tervist ja energiat, mida nimetas 31% vastanutest ning selget tegevusplaani, mida nimetas 30%. Lisaks väärtustab 25% lätlastest usku oma võimetesse.
„Kolm riiki ja kolm lähenemist valmisolekule: Eestis toetutakse rohkem tugivõrgustikule, Lätis plaanile ja Leedus rahale,” võttis BTA Eesti juht tulemused kokku.
Eestlased on Baltikumi kõige ettevaatlikumad
Riskivalmiduse küsimus näitas, et kõigis kolmes riigis on kõige levinum hoiak otsida igapäevaste otsuste tegemisel tasakaalu põnevuse ja turvalisuse vahel. Lätis kirjeldab end nii 48%, Leedus 40% ja Eestis 36% vastanutest.
Eestlased paistavad silma suurema ettevaatlikkusega: koguni viiendik Eesti vastajatest eelistab võimalusel riske vältida. Lätis ja Leedus on see näitaja ligi poole väiksem, mõlemas riigis 12%.
Väikseid riske on elu nautimise nimel valmis võtma ligi viiendik Baltikumi elanikest: Lätis ja Leedus 21% ning Eestis 19%. Tõelisi riskivõtjaid on kõigis kolmes riigis vähe: Leedus 7%, Lätis 5% ja Eestis 4%.
Vanusekäärid riskide võtmisel
Nagu oodata, on nooremad vastajad riskidele avatumad. Baltikumi kõige riskijulgemad on Leedu noored, kellest 14% valib sageli kõige julgema variandi.
Eestis on vanuseline erinevus riskikäitumises kõige järsem. Kui 18–29-aastastest väldib riske vaid 10%, siis 60–74-aastaste seas on riskide vältijaid 38%. Sarnane muster esineb ka Lätis ja Leedus, kuid mitte nii teravalt.
„Riskivalmidus ei tähenda tingimata hoolimatust. Paljude inimeste jaoks on oluline leida tasakaal: elada aktiivselt, kuid hoida kontrolli võimalike tagajärgede üle,” rõhutas Ivika Torpel uuringu tulemustele toetudes. „Just siin saab kindlustus kaasa aidata: inimene ei pea loobuma plaanidest ning saab tegutseda julgemalt, kui peamised riskid on läbi mõeldud ja maandatud.”
BTA tellimusel läbi viidud uuring kaardistas 18–74-aastaste elanike hoiakuid ja valmisolekut ootamatustega toimetulekuks kõigis kolmes Balti riigis. Uuring keskendus sellele, milliseid eluvaldkondi peavad inimesed praegu kõige olulisemaks kaitsta, kuidas nad mõtestavad valmisolekut ning milline on nende riskivalmidus igapäevaste otsuste tegemisel. Uuringu valimisse kuulus 3000 inimest, igas Balti riigis 1000 vastajat.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
