Uuring: Eesti noorte ja noortevaldkonna tulevikku mõjutavad enim haridus- ja noortevaldkonna töötajate puudus ning piirkondlik ebavõrdsus
Avaldatud: 5 oktoober, 2022
Mõttekoda Praxis viis Haridus- ja Noorteameti tellimusel läbi uuringu eesmärgiga kaardistada Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumid aastaks 2030. Uuringu järgi võivad noortevaldkonna mõjutegurid tulevikus olla nii haridus- ja noortevaldkonna töötajate puudujääk kui ka piirkondlik ebavõrdsus.
Uuring toob välja neli tulevikustsenaariumit. „Eesti utoopia” stsenaariumit iseloomustab haridus- ja noortevaldkonna töötajate kõrge väärtustatus, personaliseeritud õpe ning piisav tugi kõigile noortele eri õpikeskkondades. „Uhhuu-ahhaa” stsenaariumi keskseteks märksõnadeks on kvaliteetse hariduse ja noortevaldkonna teenuste üldiselt kehv kättesaadavus ning nende pakkumine alternatiivsete maailmavaadete järgi. „Noored sõltuvad õhinapõhisusest” stsenaariumi korral on haridus- ja noortevaldkonna töötajad koondunud tõmbekeskustesse, kus noorte valikuvõimalused on suured ning areng toetatud. Samas maapiirkondade noorte arenguvõimalused on piiratumad ja sõltuvad üksikutest aktiivsetest sädeinimestest. „Nähtamatud noored” stsenaariumit iseloomustab hariduse ja noortevaldkonna teenuste kvaliteedi drastiline langus, sügav ebavõrdsus, noorte kõrvalejäetus ning üldiselt madal turvatunne ühiskonnas, mis on soodne pinnas polariseerumiseks ja vägivaldseks radikaliseerumiseks.
„Ehkki praeguse olukorra taustal terendavad tõenäoliste stsenaariumitena „Uhhuu-ahhaa” ja „Nähtamatud noored”, ei ole asjakohaste poliitiliste sammude korral välistatud ka teised,” selgitab uuringu juht Sandra Haugas ja lisab, et noorsootöötaja ameti staatus on kohati üsna madal ning murekohaks on ka noorsootöötajate ebaühtlane erialane ettevalmistus ja palgad. „Kõike seda poliitikakujunduses fookusesse võttes on võimalik kaasa aidata sellele, et realiseeruks tulevikustsenaarium, mille realiseerumist me soovime,” lisab Haugas.
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld märgib, et tulevikustsenaariumite mudeldamine on uudne ja huvitav lähenemisnurk poliitikasoovituste sisendiks. „Tulevikku ei saa küll täie kindlusega ennustada, kuid uuringus välja töötatud stsenaariumid näitavad, et noortevaldkonna positiivse arengu jätkumiseks on oluline kvalifitseeritud töötajate järelkasv ning kõigile noortele eneseteostusvõimaluste loomine, olenemata sellest, kas elatakse linnas või maapiirkonnas.”
Haridus- ja Noorteameti noorteosakonna juhataja Silver Pramann lisab: „Uuring näitab hästi, et peame ühiskonnana noori enam toetama, neid informeerima ja võimestama probleeme adresseerima ja poliitikamuutusi esile kutsuma. Noortes on vaja poliitikas osalemise motivatsioon taas äratada.”
Praxise uuringu järeldused tuginevad kirjandusanalüüsil, intervjuudel ning töötubadel, kus osalesid noored, noorte- ning sidusvaldkondade eksperdid ja teadlased.
Uuringu tellija on Haridus- ja Noorteamet ning selle läbiviimist kaasrahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Haridus- ja Teadusministeerium.
· Uuringuraportit ja kokkuvõtvat infograafikut saab lugeda SIIN.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
