Uuring: 90% Eesti naistest käivad regulaarselt tervisekontrollis
Avaldatud: 7 märts, 2024
Eesti naised on terviseteadlikud ja käivad sagedasti tervisekontrollis: vähemalt iga kahe aasta tagant kontrollivad oma tervist 90% naistest, selgus SYNLAB Eesti poolt läbi viidud uuringust. Peamiselt tunnevad Eesti naised muret stressi ja ülekoormuse, kasvajate ja ülekaalu pärast.
SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp hinnangul on ka varasemad uuringud näidanud, et naised on meestest terviseteadlikumad. „Uuringu põhjal käib 37% naistest tervisekontrollis kord aastas, kolmandik paar korda aastas ning viiendik naistest iga kahe aasta järel. On rõõmustav, et naised oma tervise eest hoolt kannavad ja saame kokkuvõttes öelda, et vähemalt iga kahe aasta tagant kontrollivad oma tervist enamik naisi,” avas SYNLABi arst uuringutulemusi.
Naised muretsevad väga palju või palju stressi ja ülekoormuse (68%), kasvajate (63%) ja ülekaalu (60%) pärast. Terviseprobleemidest ei muretseta üldse või muretsetakse vähe alakaalu (76%), suguhaiguste (56%), alkoholismi/sõltuvushäirete tekkimise (57%) ja rasedusega seotud murede (57%) pärast.
Stressi ja ülekoormuse pärast muretsevad nooremad naised
„Kuigi mõlemast uuringust ilmnes, et nii mehed kui naised muretsevad stressi ja kasvajate pärast, näitas sel kevadel naiste seas läbi viidud uuring, et naised muretsevad nii stressi, kasvajate kui ülekaalu pärast ligi 40 protsenti enam kui mehed. Kusjuures ülekaalu pärast muretsetakse võrdselt kõikides vanuserühmades, kasvajate pärast muretsevad naised vanuses 30-60+ ning stressi ja ülekoormuse pärast tunnevad valdavalt muret nooremad naised,” nentis dr Raave-Sepp.
Naistekuu raames uuriti ka, kuidas naised tajuvad naiselik olemist ja ning kuidas on naiselikkus tervisega seotud. 2/3 naistest leidsid, et ootused naiselikkusele on ühiskonnas väiksemad kui varem või, et naiselikkuse olulisus ühiskonnas on oluliselt vähenenud. Väga oluline või pigem oluline on naiselikkuse mõjutajana naiste jaoks hoolitsetud välimus (87%), enesekindlus (85%), kultuursus (78%) ja head tervisenäitajad/hea tervis (70%). Mõnevõrra vähem mõjutab naiste naiselik olemist partneri/pere eest hoolitsemine (69%), laste saamine (64%) ja füüsiline toonus ning vorm (67%).
60% naistest leidsid, et nad pöörduksid sagedamini tervisekontrolli, kui nad saaksid arsti juurde kohe kui soovivad. Kolmandik pöörduksid sagedamini tervisekontrolli vaid juhul, kui tunnevad, et midagi on tervisega juba valesti. 28% naistest leiavad, et käiksid tervisekontrollis sagedamini, kui see oleks kohustuslik. Seejuures hindavad kohustuse rolli enim venekeelsed vastajad (41%) ja nooremad (18-29 vanuserühmas) vastajad.
Naised mõjutavad regulaarselt ka meeste terviseotsuseid
SYNLABi laboriarst tõi uuringu põhjal välja, et naised ei hoolitse mitte ainult enda tervise eest, vaid pooled vastajatest mõjutavad regulaarselt ka abikaasa või elukaaslase terviseotsuseid. Samuti on naised valmis tervise nimel ka raha panustama – 2/3 uuringus osalenud naistest valiks tervisega seotud väljaminekuna verenäitajatel põhineva ennetava tervisekontrolli, 18% naistest eelistaks valida spordiklubi liikmetasu või spordiga seotud kulutuse ning vaid kümnendik eelistaks mõnd kosmeetilist hoolitsust.
Meeste versus naiste tervisekontrollid
Laboriarsti sõnul meeste ja naiste esmased tervisekontrollid üldtervise hetkeseisundi hindamiseks suures osas kattuvad – vereanalüüsid hemogramm ehk vere üldpilt, veresuhkur, kolesteroolid, maksa ja neerude näitajad, vitamiin D ning ferritiin ehk raua tagavara on ühes esmases põhjalikus tervisekontrollis nii meestel kui ka naistel enamasti sees. Erisused tekivad vanemas eas või mõne konkreetse tervisemure või – huvi korral.
„Naised pööravad veidi enam tähelepanu erinevate vitamiinide ning mineraalainete ja kilpnäärmehormoonide taseme mõõtmisele. Mehi huvitab mõistagi testosterooni tase ja eesnäärme vähi riski hindamine PSA (prostata spetsiifiline antigeen) vereanalüüsiga,” selgitas dr Raave-Sepp. Ta lisas, et suguhaiguste testimiseks pöörduvad mehed sageli otse laborisse, kuid naised seevastu teevad samad analüüsid eriarsti vastuvõtule pöördudes.
Synlab Eesti koostöös Norstatiga viis läbi tervisekäitumise teadlikkuse uuringu veebruaris 2024. Uuringus osales 500 naist üle Eesti. Uuringu eesmärk oli hinnata, milline on Eesti naiste tervisekäitumine, kuidas on naiselikkus seotud tervisega ning kuidas tajutakse naiselikkust ja naiseks olemist.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
