Uuring: 80 protsenti Eesti inimestest leiab, et koroonaviiruse leviku suhtes tuleb endiselt valvsust säilitada
Avaldatud: 22 juuni, 2021
Kuigi koroonaviirusega seotud olukorda hinnatakse varasemast vähem kriitiliseks, leiab valdav osa inimestest, et endiselt tuleb säilitada valvsust ning järgida ohutusmeetmeid. Vaktsineerimisse soosivalt suhtuvate inimeste osakaal püsib kõrge 77 protsendi juures, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS tehtud elanikkonnaküsitlusest.
Vaatamata viiruse leviku vähenemisele ja nakatumisnäitajate järsule langusele püsib Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku võimaliku tõusu suhtes endiselt kõrgel. Olukorda kriitiliseks hindavate inimeste osakaal on võrreldes mai lõpuga vähenenud 19 protsendilt 10 protsendile, kuid nende inimeste osakaal, kelle hinnangul on terav kriis möödas, kuid ohutusabinõude järgmine jätkuvalt vajalik, on kasvanud 62 protsendilt 70 protsendile. 7 protsenti elanikest leiab, et hullem on möödas ja võib elada rahulikult edasi nagu varem, 9 protsenti inimeste hinnangul polegi aga olukord kunagi kriitiline olnud. Keskmisest levinum on selline suhtumine vanuserühmas 35-49, mitte-eestlaste seas, inimeste seas, kes end COVID-19 vastu vaktsineerida ei soovi või kelle tutvusringkonnas pole keegi olnud haigestunud.
„Nakatumiste arv on Eestis hetkel küll madal, kuid samas oleme teadlikud, et mujal maailmas on ilmnenud uued COVID-19 viirustüved, mistõttu on inimeste hoiakud ettevaatlikud,“ kommenteerib tulemusi Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu. „Kuigi praegu on olukord hea, ollakse mures võimaliku uue viiruselaine pärast, mistõttu peetakse ka valvsuse säilitamist oluliseks.“
Juuni keskel hindas 87 protsenti inimestest end koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmetega hästi või üldjoontes kursis olevaks. Mida vanema vanuserühmaga on tegu, seda sagedamini hinnatakse oma teadlikkust kehtivatest meetmetest heaks. Keskmisest kõrgemalt hindavad oma teadlikkust meetmetest ka mitte-eestlased ning Kirde-Eesti elanikud.
Tänavu aprillis võeti Eestis kasutusele nn „foorisüsteem“, mis eristab rohelist, kollast, oranži ja punast koroonaviiruse leviku riskitaset. Elanikest 51 protsenti on enda hinnangul selle aja jooksul alati või enamasti teadnud, milline riskitase Eestis parasjagu kehtib. 36 protsenti inimestest pole seda enamasti või kunagi teadnud ning 10 protsenti pole nendest riskitasemetest kunagi kuulnud (keskmisest sagedamini 15-24-aastased).
Inimeste mure koroonaviirusega nakatumise pärast on kevade jooksul stabiilselt vähenenud, kuid juuni keskpaigas muretseb nakatumise pärast endiselt 54 protsenti. 77 protsenti usub, et nende käitumisest sõltub see, kui hästi õnnestub Eestis viiruse leviku piiramine.
Inimeste soosiv suhtumine vaktsineerimisse püsib kõrge 77 protsendi juures. Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvatest inimestest on suurem osa tänaseks ka juba vaktsineeritud – lisaks 52 protsendile elanikest, kes on juba vaktsineeritud, plaanib end kindlasti vaktsineerida 14 protsenti elanikest ning 11 protsenti pole veel otsustanud, kuid ilmselt vaktsineerib. Kindlasti või pigem ei soovi end vaktsineerida 20 protsenti ning selge seisukoht puudub 3 protsensil elanikest.
Peamiseks pooltargumendiks vaktsineerimisele on jätkuvalt veendumus, et vaktsiinid pakuvad piisavalt tõhusat kaitset ning kartus COVID-19 haiguse ohtlikkuse ees. Uue pooltargumendina on lisandunud soov saada COVID tõendit, et lihtsamini reisida, kontsertidel käia jne. Peamise vaktsineerimise vastuargumendina nimetatakse kartust, et vaktsiinide kõrvaltoimed on liiga ohtlikud. Põhimõtteliste vaktsineerimise vastaste osakaal elanikkonnas püsib 3 protsendi juures.
Kõige usaldusväärsemateks infoallikateks vaktsineerimise kohta teabe saamisel on Eesti elanike jaoks jätkuvalt Eesti arstid ja teadlased, keda märkis kolme usaldusväärsema infoallika seas 49 protsenti vastanutest, ning oma perearst, pereõde või raviarst, keda märkis 42 protsenti. Inimestest, kes end vaktsineerida lasta ei soovi, ei usalda 30 protsenti vaktsineerimise teemadel ühtegi infoallikat.
Võrreldes mai lõpuga on elanike stressitase vähenenud – 30 päeva jooksul on stressi kogenud 70 protsenti (mai lõpus 75 protsenti), sealjuures suurel või väga suurel määral 23 protsenti (mai lõpus 29 protsenti). Stressi kogemine on seda levinum, mida noorema vanuserühmaga on tegu, sealjuures 15-34-aastastest on suurel määral stressi kogenud enam kui kolmandik.
„Koroonaviirusega seotud olukord halvendab elanike vaimset tervist mitmetel põhjustel,“ selgitab olukorda Vaike Vainu. „Olukorra prognoosimatus vähendab inimeste turvatunnet, ning stressitaset võib suurendada ka sotsiaalse suhtluse ja/või sissetulekute vähenemine. Eriti haavatavas positsioonis on noored, kelle jaoks distantsõpe, eemalejäämine sõpradest ning tööturul toimuvad muutused võivad olla vägagi stressitekitavad. Praegusel hetkel, kus viirus on taandunud ning piiranguid lõdvendatud, näeme ootuspäraselt ka elanike stressitaseme vähenemist, kuid olukord võib muutuda uue viiruslaine saabudes. “
Elanikest 34 protsendi sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekut (mai lõpus 40 protsenti). Sissetulekute vähenemist tunnetavad sagedamini mitte-eestlased (mitte-eestlastest 48 protsenti ja eestlastest 27 protsenti). Regionaalses võrdluses esineb sissetulekute vähenemist kõige enam Kirde-Eestis, kus sissetulekute vähenemist tunnetab 49 protsenti elanikest. Elanikest 23protsendi hinnangul on neil oma praeguse sissetuleku juures raske hakkama saada. Toimetulekuraskusi esineb keskmisest sagedamini mitte-eestlaste (28 protsenti), madala haridusega inimeste ning Kirde-Eesti elanike seas (36 protsenti).
Küsitluse tellis Sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 31. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 14.-17. juuni 2021.
COVID-19 teemaliste elanikkonnaküsitluste raportid: www.riigikantselei.ee/uuringud
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
