Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on oluliselt langenud. Vähem kui viiendik inimestest hindab olukorda kriitiliseks, kuid hirm nakatuda on endiselt üheks peamiseks stressi allikaks. Soosivat suhtumist COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse väljendab 78 protsenti Eesti inimestest, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS mai teisel poolel tehtud elanikkonna küsitlusest.

Maikuu jooksul on inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes võrreldes mai algusega veelgi langenud. Kui mai alguses hindas olukorda kriitiliseks 33 protsenti, siis praeguseks on nende inimeste osakaal vähenenud 19 protsendini. Samas leiab 62 protsenti, et kuigi terav kriis möödas, on ohutusabinõude järgimine jätkuvalt oluline ning vaid 6 protsenti usub kriisi täielikku möödumist. Kõrgeim oli elanike ohutunne märtsi keskpaigas, mil olukorda nägi kriitilisena 81 protsenti elanikest. Jätkuvalt suhtuvad olukorda keskmisest tõsisemalt vanemaealised, eestlastest peab olukorda kriitiliseks 22 protsenti ja muust rahvusest Eest elanikest 14 protsenti.

Kehtivaid ametlikke koroonapiiranguid peab asjakohaseks 47 protsenti inimestest. Võrreldes mai algusega on piirangute karmistamise pooldajate hulk oluliselt vähenenud (32% vs 19%) ning piirangute leevendamise toetajate hulk suurenenud (23% vs 30%). Elanikest 69 protsenti (viimati 73 protsenti) järgib enda sõnul kõiki viiruse leviku piiramiseks antud suuniseid, 20 protsenti järgib enamikku suunistest (viimati 17 protsenti), 6 protsenti järgib mõningaid reegleid ning 4 protsenti suuniseid ei järgi.

Valdav osa Eesti inimestest tunnetab oma rolli viiruse leviku piiramisel – 77 protsenti usub, et nende käitumisest sõltub see, kui hästi õnnestub Eestis viiruse leviku piiramine. 62 protsenti inimestest on valmis koroonaviiruse ohutusreeglite rikkumist nähes piirangute eirajale märkuse tegema, märtsi alguses oli nende inimeste osakaal 67 protsenti.

Positiivset suhtumist COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse väljendab 78 protsenti elanikest, sealjuures 44 protsenti on enda sõnul juba vaktsineeritud ja 22 protsenti soovib kindlasti vaktsineerida. 19 protsenti arvab, et ilmselt ei vaktsineeriks. Võrreldes jaanuari algusega, mil positiivset suhtumist vaktsineerimisse väljendas 63 protsenti elanikest, on soosiv suhtumine vaktsineerimisse ning vaktsineeritute osakaal pidevalt kasvanud. Vastumeelsus vaktsineerimise suhtes on suurim 25-49-aastaste ning mitte-eestlaste seas, regionaalses võrdluses Kirde-Eestis.

„On positiivne, et huvi vaktsineerimise vastu jätkuvalt kasvab. Tõenäoliselt on kõhklejaid vaktsineerimise poolt otsustama kallutanud ka vaktsineerimise vanusepiiride kaotamine ja vaktsineerimistõendi kasutuselevõtt. Puhkuste aeg läheneb ning inimesed soovivad taas vabamalt ringi liikuda, mida võimaldab vaktsineerimine,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart.

Küsitletutest 14 protsenti märkis, et on olnud koroonaviirusega nakatunud, 13 protsenti on olnud nakatunuid leibkonnaliikmete seas ning 18 protsenti on olnud mõne mitte-leibkonnaliikmest nakatunu lähikontaktne. Elanikest 41 protsenti pole olnud lähikontaktne, kuid tunneb isiklikult kedagi, kes on olnud nakatunud. Mitte-eestlastest on enda sõnul olnud nakatunud 19 protsenti ja eestlastest 12 protsenti. Regionaalses võrdluses on nende inimeste osakaal, kes on olnud nakatunud, kõrgeim Tallinnas (18 protsenti) ning Kirde-Eestis (17 protsenti).

75 protsenti vastanutest on enda sõnul kogenud viimase 30 päeva jooksul stressi, sh 29 protsenti on kogenud stressi suurel määral. Võrreldes mai algusega elanike stressitase muutunud ei ole. Stressi tase on kõrgem nooremates vanuserühmades, sealjuures 15-24-aastastest on suurel määral stressi kogenud enam kui pooled (53 protsenti). Keskmisest sagedamini kogevad stressi õpilased/üliõpilased, töötud ja suurtes toimetulekuraskustes inimesed. Mure viirusega nakatumise pärast on võrreldes aprilliga nüüd langenud, kuid on jätkuvalt 42 protsendi inimeste jaoks üheks peamiseks stressi allikaks.

Vaimse tervise probleemidest oli depressiooni tunnuseid 28 protsendil elanikest, ärevushäire tunnuseid 23 protsendil ja vaimse kurnatuse sümptomeid 46 protsendil. Vaimse tervise probleemide esinemine ei ole viimase kuu jooksul sagenenud. Vaimsete probleemide tekkimisel pöörduks 45 protsenti vastanutest oma pereliikme poole, sõbra või tuttava poole 45 protsenti ning perearsti poole 25 protsenti. Mitte kuhugi ei pöörduks aga 17 protsenti vastanutest.

Elanikest 40 protsendi sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekut. Sissetulekute vähenemist tunnetavad keskmisest sagedamini 35-49-aastased, mitte-eestlased ning Kirde-Eesti elanikud. Mitte-eestlaste seas esineb majanduslikke toimetulekuraskusi sagedamini kui eestlaste seas: mitte-eestlastest kogeb raskusi 32 protsenti ja eestlastest 19 protsenti. Regionaalses võrdluses on toimetulekuraskustega inimeste osakaal kõrgeim Kirde-Eestis (33 protsenti).

Küsitluse tellis Sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 30. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 21.-23. mai 2021.

Uuringute raportid: www.riigikantselei.ee/uuringud

Viimased uudised