Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaamet on avaldanud Eesti 100. aastapäevaga seoses albumi ja sealt tuleb välja, et 100 aastat tagasi oli Eestis metsa üle kahe korra vähem kui praegu. Toona oli metsamaad 0,9 miljonit hektarit, täna 2,3 miljonit hektarit.

Kõige metsarikkam piirkond oli 100 aastat tagasi Ida-Virumaa, kus laiusid Alutaguse metsad. Samuti oli metsa rohkem Kagu-Eestis. Saaremaa aga oli praktiliselt metsavaba. Niisamuti puudus mets praktiliselt Lääne- ja Kesk-Eestis.

Nõukogude ajal kasvas Eesti piltlikult öeldes metsa. Miks see nii juhtus, võib ainult oletada. Üks võimalik põhjus on asjaolu, et Eestisse olid paigutatud juba alates 1950ndatest aastatest Nõukogude Liidu mandritevahelised ballistilised tuumaraketid ja metsad aitasid neid varjata vaenlase vaatluskaamerate eest. Nii olid raketid näiteks Võrumaal Sännas ja Nursis ning Valga ligidal sügaval metsa sees, kus praegugi on head marja-, seene- ja jahimetsad.

Viimase 100 aasta jooksul on inimesed metsaga nii ära harjunud, et ei osata ettegi kujutada, et kunagi võis metsa olla praegusega võrreldes poole vähem.

Võrdle metsa Eestis 1924. aastal ja 2016. aastal järgnevalt liugpildilt:

[image-comparator title=”Metsasus Eestis 1924. ja 2016. aastal” left=”https://lounaeestlane.ee/wp-content/uploads/2018/02/mets1924.jpg” right=”https://lounaeestlane.ee/wp-content/uploads/2018/02/mets2016.jpg” width=”100%” classes=”hover”][/image-comparator]

Viimased uudised