Urmas Reinsalu (Isamaa): Riigikogus toimuv pole mingi põhiseaduslik kriis, aga võimuliidus on valetamise kriis
Avaldatud: 12 mai, 2023
Isamaa pilt. Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu selgitab, et võimuliit püüab väita, et tegemist on põhiseadusliku kriisiga, aga tegelikult on võimuliidus valetamise kriis.
Järgneb Urmas Reinsalu kommentaar:
Koalitsioon püüab luua meeleolu, nagu poliitiline vastasseis Riigikogus oleks mingi põhiseaduslik kriis. See ei vasta tõele.
Selle retoorikaga kaasaminek tähendab opositsiooni ja sisuliselt parlamendi tasalülitamist määramatuks tulevikuks, sest selliselt saab tõlgendada igasugust opositsiooni vastuseisu valitsusliidu tahtele.
Obstruktsiooni on teinud (aga ka seda vastustanud) kõik parlamenti varem kuulunud tänased erakonnad. Olen istunud parlamendi istungitel, kui Keskerakond nõudis elektriaktsiisi alandamist ning töö oli seiskunud kuuks ajaks.
Nii olen istunud kuu aega istungitel, kui SDE nõudis lapsetoetuste tõusu. Eelmisel suvel oli parlament nädalaid lukus, kui Reformierakond oli obstruktsiooniga blokeerinud peretoetuste seaduse.
Alati on obstruktsiooni-suunaline kriitika või kaitsmine Eesti poliitikas olenenud istekohast: hetkel opositsioonis olevad jõud kaitsevad oma õigust, koalitsioon peab seda destruktiivseks.
Nii on oma seisukohti sõltuvalt rollist obstruktsiooni osas muutnud ka ametisolev peaminister. Ta on seda vajadusel ise kasutanud või hoopis vastustanud.
Hetkel on asutud ähvardama, et obstruktsioonist ülesaamiseks ollakse valmis seda lahendama seadust rikkudes. See oleks tõepoolest põhiseaduslik probleem ja looks pretsedendi, mille tagajärjed saavad olema olemuslikud.
Väidetakse, et parlament on lukus. See ei vasta tegelikkusele. Koalitsioonil piisab vaid päevakavast kõrvaldada peretoetuste seaduse punkt ning päevakava saab normaalselt menetleda neis asjus, mis ei ole seda vastasseisu esile toonud.
Koalitsioon aga ei taha seda teha, sest poliitilise turunduse mõttes tahetakse halvad asjad enne suve ära menetleda, et Eesti rahvas need kiiremini ära unustaks.
Nad tahavad, et rahvas unustaks suvega valimistel lubatu ja tegeliku poliitika. Seetõttu on praegune avalik vastasseis neile nii valuline.
Aga miks valuline? Siit jõuame tegeliku poliitilise kriisi olemuseni. Ja see on hoopis valetamise kriis.
Valitsuserakonnad viivad ellu poliitikat, mis on risti vastupidine sellele, milline on valimistejärgne tegevus. Koalitsioon väidab, et neil on valimistel mandaat kõike teha, opositsiooni mandaat on väiksem. Kuid tuletan meelde, et peretoetuste seaduse poolt hääletas kogu eelmine parlament. Eesti 200 ja SDE lubasid oma programmides hoopis lapsetoetuste tõusu ja indekseerimist.
Samasugune on olukord maksupoliitikas. SDE lubas eluasemelaenude täiendavat intressivabastust, tegelikkuses kaotatakse see üldse. Eesti200 lubas, et seisab automaksu vastu, tegelikkuses planeeritakse selle kehtestamist.
Reformierakond kõneles madalatest maksudest, tegelikkuses aga hoopis tõstab peaaegu kõiki kehtivaid Eesti makse.
Käibemaksu tõusust ei rääkinud ükski valitsuserakond. Üldse käibemaksu puudutavalt leidsin vaid SDE lubaduse: alandada tõukerataste ja lamellrehvide käibemaksu 5%-ni!
Seega, poliitiliselt viib valitsuskoalitsioon ellu poliitikat, mis ei saanud valimistel küll sisulist ühiskonna mandaati, veelgi enam, läheb enne valimisi lubatuga grotesksesse vastuollu. Ja sellisele plaanile oodatakse opositsiooni poolt kulpi löömist ja kummardamist?
Kui opositsioon praegu häält ei teeks, poleks tal üldse mingit rolli parlamendis. Opositsioon paradoksina seisab praegu ka koalitsiooniparteide valimislubaduste eest.
Omaette küsimus on valitsuse totaalselt provokatiivne akt alustada just peretoetuste seadusest. Tuletan meelde konteksti: eelmisel aastal põhjustas peretoetuste seadus valitsuskriisi, parlamendi töö seiskumise ja pikad arutelud sügisel. Ja nüüd viskame selle lihtsalt prügikasti, sest Reformierakond tahab kätte maksta?
Kui kõneletakse põhiseadusest, siis tuletan peretoetuste vähendajatele meelde, et põhiseaduses on ka paragrahv, et lasterikkad pered on riigi erilise hoole all.
Kolm päeva obstruktsiooni on toonud ühe sammu valitsuse poolt: maksuseadused on tehtud eraldi eelnõudeks. Selleks ei oldud sekundikski valmis enne seda, kui opositsioon julges enda eesõiguste eest seista.
See kevad on eriline. Valimistel lubatu ja praegu elluviidav erinevad teineteisest diametraalselt. Niisugust olukorda vabanemisjärgse Eesti poliitikast ma ei mäleta.
See kohustab ka opositsiooni nõudlikkusele. Seda tehes tuleb jääda väärikaks ja hoiduda ülemäärasest mängulustist ning mitte käsitleda obstruktsiooni asjana iseeneses. Eelmise parlamendi ajast mäletame pürotehnilisi plahvatusi ja loosungeid Riigikogu saalis, muudatusettepanekuid, mis sisaldasid roppusi ja muud kohatut. Seekord, kuigi poliitiline temperatuur on kõrge, on suudetud seda vältida.
Tuletan meelde aega kaks aastat tagasi, kui Venemaa alustas esimest korda Ukraina piiridele üksuste koondamist, rea rahvaesindajate ettepanekut viia läbi rahvahääletus Eesti liitumiseks Venemaaga. Me tegime pulli, öeldi hiljem.
Praegune olukord ei ole julgeolekupoliitiliselt kuidagi tavaline. See eeldab kõigilt poliitika osalistelt suuremat vastutustunnet ja empaatiat. Valitsusliidu vastutus seisneb ka selles, et vältida provokatiivseid samme, nii nagu opositsiooni vastutus on pidada dialoogi ja pakkuda oma lahendusi.
Kõigis küsimustes, mis on tarvilikud praegu riigikaitse ja julgeoleku probleemide lahendamist, ei ole mitte mingisugust vastuseisu. Kui valitsus jätkab jonni peretoetuste kärpimisega kiirmarsil, siis on vajadusel võimalik täiendavate istungitega kõik eed küsimused ära menetleda.
Parlament peab näitama Eesti julgeolekuküsimustes koostöövõimet. Seetõttu tegin juba parlamendi avapäevil ettepaneku võtta vastu Ukraina toetusavaldus. Mul on hea meel, et sellega on kõik poliitilised jõud kaasa tulnud.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
