Ülevaade: Eestis on migratsioon pööranud plussi, aga Lätist ja Leedust lahkutakse jätkuvalt tuhandete kaupa
Avaldatud: 25 november, 2017
Eestis oli möödunud aastal tulijaid 3220 võrra rohkem kui minejaid, ent Lätist ja Leedust lahkutakse jätkuvalt tuhandete kaupa. Lätist oli lahkujaid möödunud aastal ligi 12 tuhande ja Leedust lausa 50 tuhande võrra rohkem.
Lätis on olukord nii hull, et suletud koolimaju tehakse ümber vanadekodudeks. Lätis on nõnda muudetud vanadekoduks juba 14 kooli.
Lapsi jääb Lätis üha vähemaks, kuna Lätist lahkutakse perede kaupa. Läti ja Leedu pole selles hädas üksi: pärast Euroopa Liiduga liitumist on lahkujate arv suurenenud kõikjal Kesk- ja Ida-Euroopas. Samasugune olukord oli Soomes 1960-70ndatel aastatel, mil Rootsi lahkus ligi 40 000 inimest aastas. Vähesed neist pöördusid hiljem tagasi.
Eestis on viimased kaks aastat olnud väikses plussis. Leedust on aga viimase kümne aastaga lahkunud tervelt 500 000 inimest, Lätist ligi 400 000 inimest.
Lätis kasvab rahvaarv vaid Riias ja mõnes naabermaakonnas, kõikjal mujal on suur langus. See ongi põhjus, miks koole suletakse ning neist tehakse ümber vanadekodud. Üks sellistest kooli rajatud vanadekodudest avati hiljuti Gulbene piirkonnas asuvas Daukste külas. Vanadekodus elab 33 inimest, enne seda paigutati inimesi naabermaakondadesse. Vajadus vanadekodude järele tuleb omakorda suurest väljarändest, sest vanurite lapsed on kolinud välismaale.
Lätis prognoositakse, et elanike arv kukub praeguse 2 miljoni pealt 2030. aastaks 1,6 miljoni peale. Juba praegu sureb aastas Lätis 6000 inimest rohkem kui sünnib. Lapsi sünnib Lätis 2030. aastal kolmandiku võrra vähem kui praegu. Ligi pool elanikkonnast on siis 50-aastased ja vanemad.
Läti hooldekodudel pole kerge, sest Lätis on suur puudus teenindavast personalist – nemadki on lahkunud välismaale. Suur puudus on arstidest ja haiglaõdedest.
Lätis on proovitud riigi tasemel sündimust tõsta, aga see on raske. Praegu on Lätis sündimus juba niigi 1,7 last naise kohta, näiteks Soomes on vastav näitaja 1,57.
Osa lahkunutest pöördub küll Lätti tagasi, aga neid tuleb vähem kui on lahkujaid. Praegu pole veel teada, kui palju tuleb inimesi Inglismaalt tagasi seoses Brexitiga.
Lätist lahkujad on põhiliselt kõrgharidusega noored inimesed. Palk pole ainus lahkumise põhjus, kuigi Lätis on keskmine palk jätkuvalt alla 1000 euro kuus. Olukord Lätis muutus pärast 2008. aasta finantskriisi, mil paljud kaotasid lootuse, et midagi võiks pöörduda paremuse poole. Paljud lahkusid koos perega ning püsivalt. Lätis ei nähta perspektiivi.
Veel 2000ndate algul mindi Lätist põhiliselt tööle, ajutiselt ja üksi, ilma pereta. Seetõttu loodetakse ka nüüd, et mõned pöörduvad tagasi, kui Lätis palgatase tõuseb. Samas pole see enam kindel, kuigi raha mängib paljude jaoks suurt rolli.
Lätis pettumise põhjuseid on mitmeid. Paljud inimesed on arvamusel, et neid ei kuulata ja poliitikat pole võimalik muuta. Tervishoid on Lätis puudulik. Ühtlane tulumaks on olnud ebasoodne väiksepalgalistele. Samuti ollakse Lätis arvamusel, et välismaal suhtutakse töötajatesse paremini.
Lätis ja Leedus on väljaränne jätkunud vaatamata sellele, et majandus on pööranud kasvule. Läti on juurutamas astmelist tulumaksu, aga uuringute kohaselt ei pruugi see kihistumist enam vähendada.
Tõlgitud väljaandest Helsingin Sanomat.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005463759.html
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
