Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

„Parem andku relvad kui kandidaatriigi staatus. Kandidaatriigi staatuse ja kõige ülejäänuga oleksime ise hakkama saanud,” ütles Ukraina presidendi nõunik Aleksei Arestovõtš.

Arestovõtš kommenteeris saates Feigin Live Euroopa Komisjoni arvatavat otsust Ukrainale Eurooa Liidu kandidaatriigi staatuse andmise kohta. Tema sõnul tehakse 17. juunil ilmselt otsus Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmise kohta. Aga sellega seoses esitatakse tingimused.

Samas ütles Arestovõtš, et sõda kandidaatriigi staatus ei peata. Sõja oleks peatanud Euroopa Liitu vastuvõtmine, aga seda ei toimu. Kandidaatriik võib olla aga kaua aega, näiteks Türgi on olnud kandidaat juba alates 1987. aastast, aga pole veel ikka liikmeks saanud. Arestovõtši sõnul võib Ukrainast saada teine selline Türgi-sarnane riik. Mõned analüütikud on juba väitnud, et Ukrainal võib liitumiseks kuluda aastakümneid. „See on paras tsirkus,” kirjeldas Arestovõtš praegust olukorda. Tema sõnul oleks praegu hädasti vaja selliseid poliitikuid nagu olid Margaret Thatcher ja Ronald Reagan.

Saatejuht Mark Feigin küsis kolme Euroopa riigijuhi visiidi kohta. Arestovõtš ütles, et Prantsuse saatkonnast on öeldud, et president Emmanuel Macron on Kiievis 15. juunil. Saksa kantsleri Olaf Scholzi ja Itaalia peaministri Mario Draghi kohta aga pole veel kuulda olnud.

Arestovõtš ütles, et teda väga huvitab, mida räägivad Kiievis härrad Scholtz, Macron ja Draghi, kui nad kohale tulevad. Äsja tulid andmed, et Venemaa on teeninud sõja 100 esimese päeva jooksul enam kui 100 miljardit dollarit, miljard päevas. 61 protsenti sellest tuli energiakandjate müügist Euroopasse.

„Ma saan aru, et neil on raske ja kurb ja keeruline hakkama saada ilma Vene nafta ja gaasita,” märkis Arestovõtš, lisades, et nii on väga raske vastu panna Vene sõjamasinale. Seetõttu loodab ta, et sanktsioone rakendatakse kiiremini. Et poleks võimalik toetada Vene majandust ja armeed nafta ja gaasi müügist saadud rahaga.

Teine võimalus Läänel reageerida on anda relvi. Arestovõtš ütles, et Ukraina ei suuda Vene vägesid tagasi lüüa, kuna on puudus suurtükkidest. Kui oleks suurtükid, oleks Vene väed juba ammu tagasi löödud. „Relvad, relvad ja veelkord relvad,” loetles Arestovõtš võimalusi, kuidas oleks võimalik Putinist jagu saada.

Arestovõtši sõnul pakutakse Euroopa Liidu poolt Ukrainale küll raha, aga rahast on vähe kasu. Ta ütles Euroopa Liidu kõrget välisesindajat Josep Borrelli tsiteerides, et sõda ei võideta mitte rahatähtede, vaid relvadega.

Arestovõtši sõnul hakati Lääne relvade saatmisest rääkima aprilli alguses ja siiamaani räägitakse, juba mitu kuud.

Ukraina presidendi nõunik Mõhail Podoljak ütles, et Ukrainal oleks vaja vähemalt 300 mitmikraketiheitjat, et Venemaad võita. Selle peale ütles Mark Feigin, et sellist kogust ei saa kusagilt, see on võimatu. Arestovõtš ütles, et kui tugevalt pingutatakse, küll siis antakse. Osa sellest kogusest on juba olemas, mida saaks anda, osa tuleb toota ja siis anda.

Lisaks on vaja 200 haubitsat, 100 tanki, 400 soomukit ja 200 drooni. See muudaks juba oluliselt olukorda Ukraina kasuks. Seda kogust oleks vaja selleks, et Vene väed Ukrainast välja ajada.

Samas tunnistas Arestovõtš, et see, kas ja kui palju antakse, on veel tume maa. „Mõnede Lääne poliitikute pead on väga tumedad,” lisas ta. Seetõttu pole siiani teada, kui palju Läänest relvi antakse.

Homme kolmapäeval, 15. juunil peaks toimuma kolmas riikide kohtumine seoses Ukrainale relva-abi andmisega Ramsteinis, aga praegu on raske prognoosida, mis seal otsustatakse.

Arestovõtš ütles sõja olukorda kommenteerides, et Vene väed liiguvad igal pool aeglaselt edasi, seda nii Donbassis Severedonetski kandis kui Harkivi suunal. Liikumine on aga aeglane, sest näiteks Severodonetski linna võtavad Vene väed juba 10 päeva.

Arestovõtši sõnul on kuuldused, et burjaadid ja kadõrovlased on Vene vägedes tülli pööranud. Seetõttu on nad nüüd lahutatud: kadõrovlased riigi idaosas Severodonetski juures ja burjaadid Hersoni piirkonnas.

Viimased uudised