Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Juulis ja augustis sagenevad järsult vargused kinnistest hoovidest, näitab  turvaettevõtte Rapid Security varavastaste kuritegude analüüs.

„Varas võtab sealt, kust on kõige lihtsam,” selgitas turvaekspert ja Rapid Security juhataja Vallo Põldma. „Suve hakul, kui inimesed on veel heausksed ja muretud, käib esimene varguste laine üle lahtiste hoovide, kust doosi otsivale vargale kõlbab kaasaviimiseks kõik, mil vundamenti all pole. Suve keskpaigaks muutuvad inimesed ettevaatlikumaks ja vargad peavad sihikule võtma kinnised hoovid.”

Juulis ja augustis üritavad inimesed suvest viimast võtta, liiguvad ringi ja viibivad palju õues. „Varastele tähendab see, et hoovides ootavad neid muruniidukid, lastekärud, jalgrattad ja väärtuslikumad aiatööriistad,” lisas Põldma. „Inimesed tunnevad end värava ja aia taga turvaliselt ja ei kiirusta alati väärtuslikuma kraami luku taha viimisega, kuid see teeb varaste töö lihtsaks.”

Põldma kinnitusel näitab registreeritud süütegude analüüs, et veerand kõigist  vargustest kinnistest hoovidest pannakse toime juulis ja augustis, suuremalt jaolt kella kuue-seitsme paiku õhtul. Eeskätt sihivad vargad linnades asuvaid hoove, peamiselt Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Hoovist peletab Põldma kinnitusel vargaid kõige tõhusamalt tõsiseltvõetava olekuga koer. „Tõhususelt järgmine on toimiv ja kaugele nähtav signalisatsioon või videovalveseade,” märkis ta. „Hoovi valvav ja nähtavas kohas asuv videovalvesüsteem vähendab varguse tõenäosust seitse korda.”

Põldma kinnitusel kasvab videovalvesüsteemide tõhsusus iga aastaga. „Vargad teavad, et kaasaegne juhtmevaba nutivalvesüsteem maksab vähem kui üks perepitsa,” selgitas Põldma. „Erinevalt viie aasta tagusest ajast ei ehi inimesed enam enda elamisi kaameramulaažidega. Kaamerat nähes teab varas, et see on päris asi ja tema pilt on tõenäoliselt juba omaniku nutiseadmes ja võib-olla ka turvafirma valvekeskuses.”

Rapid Security on Skandinaavia turvaettevõte, mille Eesti haru pakub valveteenuseid ja -tehnoloogiat kõigis kolmes Balti riigis. Analüüsi aluseks on Politsei- ja Piirivalveameti avaandmed viimase seitsme aasta enam kui 100 000 õigusrikkumise kohta.

Kommentaarid

Viimased uudised