Töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo: „Inimene ei saa oma vaimse tervise muresid tööle tulles varna riputada!”
Avaldatud: 19 detsember, 2022
Evelyn Aaviksoo. Foto: erakogu Füüsiliste tervisenäitajate kõrval on üha olulisemaks saanud töötajate vaimse heaolu eest hoolitsemine. „Sageli pole vaja psühhiaatrit, vaid lihtsalt töökultuuri muutust, et inimene end tööl paremini tunneks,” ütleb töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
Uuest aastast jõustub määrus, millega lisandub kutsehaiguste loetelu posttraumaatiline stressihäire ja muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tööjõuturu terviseteenusele keskendunud HeBA kliiniku juht Evelyn Aaviksoo kinnitab, et vaimse tervise teema on jõudnud ka töötervishoidu, kus rõhk pole niivõrd juba väljakujunenud häiretega tegelemisel, vaid ennetusel. „Vaimse tervise probleemide kõrval peaksime rääkima ka vaimsest heaolust, sest selles seisundis inimesel on kõik veel hästi, tal on motivatsiooni ja ta saab hakkama väljakutsete ning ülesannetega, mis elu talle toob. Tähelepanelik tasub aga olla siis, kui vaimse heaolu tasakaal hakkab kaduma.” Aaviksoo sõnul pole siis veel tegu alarmeeriva olukorraga. „Ma usun, et seda on elu jooksul kogenud pea kõik inimesed. Meie kliiniku andmetel tunneb 15 protsenti töötajatest, et tema vaimse heaolu tasakaal on häiritud,” täiendab Aaviksoo.
Väga sageli läheb tasakaal ise paika tagasi, näiteks kui ärevusseisund on seotud mingi ajutise muutusega. Mõni inimene oskab juba intuitiivselt enda vaimse tasakaalu kadumist märgata ja tal on oskusi end aidata. „Kõik me seda siiski ei valda ja abi või tuge tuleks otsida sel hetkel, kui vaimse heaolu tasakaalu häiritus hakkab igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka töötamist segama.” Välja lüüa võib see eksperdi kinnitusel erinevalt – kes muutub närviliseks, kes just vastupidi apaatseks, kes närib küüsi, kes näpib vahetpidamata telefoni, kes hakkab sööma, kes napsitama. „Need on selged stressi märgid ega tähenda veel alati, et nüüd on tegu vaimse haigusega. Kindlasti saame aga juba rääkida vaimse heaolu tasakaalu häiretest. Ja see on kaasaegse töötervishoiu oluline osa – aidata märgata inimese käitumises muutusi ning anda tööriistad, millega end aidata,” rõhutab Aaviksoo.
Seinast seina tööandjad
Aaviksoo, kes on töötervishoiule keskendunud HeBA kliiniku üks asutajatest, ütleb oma kogemusele tuginedes, et kaasaja tööandjad on vaimse tervise olulisuse koha pealt üha teadlikumad, kuid sellega tegelemise tase on ettevõtetes veel väga erinev. „Meil on ettevõtteid, kes juba aastaid võimaldavad töötajatele vaimset tervist toetavaid teenuseid ning koolitavad oma meeskonnajuhte sisekliimas toimuvaid muudatusi märkama ning neile reageerima. Siis on sellised firmajuhid, kes ütlevad, et kõik nende töötajad saavad ettevõtte kindlustusega pöörduda psühholoogi poole ja kelle arvates ongi mured lahendatud. Kusjuures, võib-olla piisaks mõnest muudatusest töökorralduses ja seda polekski vaja,” kirjeldab Aaviksoo. Veidi vildakas on ka see arusaam, et kui töötajal on kodus raskem olukord, ei kuulu tema vaimne heaolu enam töötervishoiu alla ning pole ka tööandja asi muretseda. „Inimesel on väga keeruline tööle jõudes riputada oma kodust saadud vaimse tervise probleem nagu mantel varna ning täie tõhususega tööle asuda. Muidugi ei pea firmajuht kõigi oma töötajate koduseid probleeme lahendama, aga selge on see, et eraelust kaasa toodud mured hakkavad mõjutama ka tööelu,” kinnitab Aaviksoo. Ja muidugi on tema sõnul ikka veel ka neid töökollektiive, kuhu pole vaimse heaolu olulisus veel kohale jõudnud.
Enda tunnetest, ammugi vaimse tervise muredest rääkimine on delikaatne teema. Samas tundub Aaviksoole, et just töötervishoiu süsteemil on parimad võimalused abistamiseks. „Töötervishoiuteenistuse suur erinevus näiteks perearstisüsteemiga on see, et me tunneme oma partnerettevõtet, sealset töökultuuri, teame, millises küpsusastmes on organisatsioon. Perearst ei tunne kõiki oma patsientide tööandjaid ega saa anda nõu, kuidas paremini tööl hakkama saada. Töötervishoiu ekspertidel on aga taust, mille pealt on hea anda tagasisidet. Näiteks, kuidas võiks töötaja tööandjale oma murest rääkida, mis võiksid olla need organisatsioonisisesed lahendused, mis töötajat aitaks. Niisamuti saab tööpsühholoog teha ettepanekuid tööandjale, kuidas ettevõtte vaimse tervise kultuuri arendada. ”
Asi pole ametis, vaid töökorralduses
Mis põhjustab tööl vaimse heaolu häireid? Aaviksoo ütleb, et alati polegi kohe teada, kus on seisundi halvenemise alge. „Vaimse tasakaalu lükkab sageli paigast mitme teguri koosmõju, mingil määral võivad alged olla ka koduses elus, kuid töökeskkond mõjutab neid.” Ekspert ei ole seda meelt, et mõni amet on tööstressi eest paremini kaitstud kui teine. „On väga heas tasakaalus IT-sektori ettevõtteid ja on selliseid, kus töötajatel närvid püsti. On väga häid kollektiive jaemüügis, aga siis näiteks muutub juhtkond ning endises väga toredas kollektiivis dünaamika muutub ja sisekliima halveneb,” kirjeldab ta.
Välise teguri mõju ta ei eita: „Kindlasti puutub kaupluse töötaja kokku klientidega, kes pahameele kõrge elektrihinna pärast teenindaja peale välja valab. See tekitab kindlasti vaimse heaolu häireid, kuid on inimesi, kes oskavad sellises olukorras paremini toime tulla ja teised vajavad tuge. Samamoodi leidub meie hulgas neid, kes taluvad halvasti rutiinset tööd – olgu näiteks mõni tootmisettevõte. Kuid ka seal saab tööandja toetada – töö mõtestatuse ja perspektiivi näitamisega. Kõiki neid tööriistu me pakumegi,” selgitab töötervishoiu ekspert. „Vaimne heaolu on võimalik igal pool. Kui on õiged inimesed õige ettevalmistusega ja varustusega õigesti korraldatud töökohas, on vaimne heaolu ka saavutatav,” usub Aaviksoo. “Just töö organiseerimisega saab väga palju töötajate vaimse heaolu parandamiseks ära teha.
Rohkem kui ühekordne üritus
Aaviksoo lisab, et vaimse tervise lülitamine töötervishoidu annab ka järjekindluse, mis ongi inimeste hingelise tasakaalu hoidmise üks võtmekohti. „Vaimse heaolu ja organisatsiooni sisekliimaga tuleb tegeleda järjepidevalt ja mõtestatult,” toonitab ta, „Sellest on vähe kasu, kui teemale lähenetakse juhuslikult – keegi on kuulnud, et on üks hea spetsialist, keda võiks kutsuda loengut pidama, siis meenub teisele, et uni on tähtis asi, peaks kutsuma kellegi unest ka midagi rääkima. Selline eklektiline tegevus võib isegi väsitada ja osa töötajatest tüdineb – jälle tuleb keegi vaimsest tervisest rääkima, alles keegi käis ja üldse, mis sellest muutub”. Ekspert tõdeb, et ehkki targad loengud ei jookse mööda külgi maha, nõuab töötajate vaimse tervise hoidmine süsteemsust.
„Tööinspektsioon nõuab, et kõik ettevõtted peaksid tegema psühhosotsiaalsete riskide hindamise. Me ütleme tööandjatele, et ainuüksi mõõtmine ilma siira soovita olukorda parandada, pole vaat et isegi eetiline. Peab olema valmis pakkuma lahendust. Hindamine on oluline, aga see peaks käima koos mingi praktilise plaaniga,” rõhutab Aaviksoo. „Ja veel kord – me räägime vaimse heaolu mõõtmise puhul ennetusest. Kui tekivad häired, saab koostöös töötervishoiu vaimse tervise eksperdiga juba vaadata, kuidas tasakaal uuesti paika saada. Mis säästab kokkuvõttes nii töötajat, kelle seisund ei arene edasi selliseks, kus juba tõesti on vaja psühhiaatrit või psühholoogi, ning samal ajal aitab ka tööandjal aru saada, kus realiseeruvad riskid ja kuida saab neid lahendada.”
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
